Obsah (4)

§ 177§ 172§ 178§ 184

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-17451 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.09.2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Tsivii

) § 177¹ lg 1 koosmõjus §-ga 172¹.

§ 177

¹ lg 1 esimene lause sätestab mh, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda.

§ 172

¹ võimaldaks tühisust vältida, kui koosolekul osalesid kõik osanikud või puudujad otsuse hiljem heaks kiitsid. Käesolevas asjas ei väida kumbki pool eelviidatud nn heastavate asjaolude esinemist. Järelikult sõltub esimese alternatiivina esitatud tühisuse tuvastamise nõude lahendamine vastusest küsimusele, kas vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel rikuti selleks ette nähtud korda, mis tuleneb seadusest ja kostja põhikirjast. Seega saab kohus kontrollida, kas kostja järgis koosoleku kokkukutsumisel seaduses ette nähtud koda. Kostja väidab, et ta saatis hagejale teated

1. ja
2. augusti 2015 koosolekute kohta aadressile, mis on kantud hageja aadressina osanike nimekirja. Kostja ei toonud esile ega tõendanud saadetud teadete sisu. Hageja väidab, et teated ega muud seaduses nõutud dokumendid ei olnud nõuetekohased. Seega pidi kostja oma vastuväidete edukuseks tooma esile ja tõendama, millised dokumendid ta hagejale
3. ja
4. augusti 2015 koosolekute kokkukutsumiseks saatis. Kuna kostja esitas tõendeid ainult kahe tähtkirja saatmise, mitte aga nende sisu kohta, siis ei tuvasta kohus, et hagejale oleks saadetud
5. ja
6. augusti 2015 koosolekute kohta teated, milles on näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kostja nimel saadetud
7. juuli ja
8. augusti 2015 kirjad ei oleks vastavalt
9. ja
10. augusti 2015 koosolekutest teatamiseks ka tähtaegsed.

§ 172

lg 1 kolmanda lause järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne 3 koosoleku toimumist (vt tähtaja kulgemise ja arvestamise kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13 esimene lõik). Postiseaduse § 27 lg 2 p 7 järgi määratakse postisaadetise edastamise tähtaeg üldjuhul postiteenuse osutaja tüüptingimustes. Kohus luges TsMS § 231 lg 1 tähenduseks üldtuntuks postiteenuse osutaja AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste sisu (vt https://www.omniva.ee/public/files/failid/universaalse-postiteenuse-tuuptingimused-kiri-era-estee-new.pdf, vrd Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07, p 7 kolmas lõik ja selles viidatud varasem praktika). Samuti on üldtuntud kalendri sisu, st päeva osutumine töö- või puhkepäevaks. Eelmises lõigus viidatud tüüptingimuste p 11.6.3 näeb ette, et riigisisesed tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Kostja nimel anti kirjad üle
3. juulil ja
4. augustil 2015, st nende kättetoimetamist saab eeldada vastavalt
5. juulil ja
6. augustil
7. Kummalgi juhul ei jäänud kavandatud koosolekuni tervet nädalat käesoleva punkti esimeses lõigus viidatud tähtaja arvestamise reeglite järgi. Kostja väidab, et ta saatis koosolekute teated hagejale aadressil, mis on kantud hageja aadressina osanike nimekirja. Selle väite lükkas hageja edukalt ümber tõendades, et
8. aasta majandusaasta aruandes oli osanike nimekirja märgitud hageja nime juurde kostja enda aadressist erinev aadress (tl 67–70). Lisaks on edukas hageja väide, et kostjale oli teada hageja tegelik aadress ja sidevahendite andmed töölepingust (tl 37–41) ja täitemenetlusest (tl 42–45). Samuti tuvastab kohus, et kostja juhatus suhtles varasemalt hagejaga e-kirja teel (tl 46) ja kostja teisele osanikule oli juba enne vaidlusaluseid koosolekuid teada hageja esindaja andmed (tl 47).

§ 172

lg 1 kolmanda lause kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate osaniku tegelikule aadressile, kui osaühing seda teab või peab teadma. Kuna kohus tuvastas eelnevas, et kostjale ja tema juhatusele oli eelnevalt teada hageja tegelik aadress, siis on kostja põhjendamatult jätnud sellel koosolekute kohta teated saatmata. Riigikohus leidis tsiviilasja nr 3-2-1-65-08 otsuse p-s 26, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel. Heas usus toimimise kohustuse õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka TsÜS § 138 lg 1 (vt ka 29. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 15 kolmas lõik ja 19. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 14 neljas lõik). Kostja teine osanik ei järginud 5. ja 19. augusti 2015 koosolekutel hea usu põhimõtet. Kuna kostja ei tõendanud, et hagejale oleks üldse saadetud teateid 5. ja 19. augusti 2015 koosolekute kohta ning 27. juuli ja 10. augusti 2015 kirjad on saadetud hilinenult, aga ka ebakohasel aadressil, siis rikkus kostja viidatud koosolekute kokkukutsumisel oluliselt

§ 172lg-d 1 ja 2.

See rikkumine toob

§ 177

¹ lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi ja

§ 172

¹ teise lause järgi kaasa vaidlustatud otsuste tühisuse.

§ 178

lg 6 sätestab, et kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.

§ 177

¹ lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses ms vastavalt

§ 178lg 6.

Seetõttu tuleb saata käesoleva otsuse ärakiri pärast jõustumist äriregistrit pidavale Tartu Maakohtule. 4 Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kindlaks rahaliselt. Kohus leidis, et hageja esindaja tasumäär ja ajakulu menetluses osalemiseks on olnud vajalik ja põhjendatud. Samuti oli kohtu hinnangul vajalik riigilõivu tasumine hagi esitamisel. Kostja ei esitanud hageja taotlusele vastuväiteid. Kohus leidis, et seega saab kohus hageja taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebus 20.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 20.05.2016 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 nõuetele, kuna see ei ole täidetav. Kostja hinnangul ei ole võimalik taastada VS juhatuse liikme volitusi tema tahte vastaselt. Arvestades, et VS ise ei ole vaidlustanud oma tagasikutsumist kostja juhatuse liikmest (19.08.2015 osanike otsust), samuti lisaks asjaolu, et VS on teinud avalduse juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta enne 19.08.2015 ning faktiliselt ei ole täitnud alates 2015 juunikuust enam juhatuse liikme volitusi, ei ole võimalik VS juhatuse liikme volituste taastamine. Kohtul ega äriregistril ei ole seadusest tulenevat pädevust juhatuse liikme valimiseks, vaid selline õigus on üksnes osanikel ja sedagi vastaval VS nõusolekul. Sellist nõusolekut ei ole menetluses esitatud. Samuti ei ole hageja taotlenud kohtult

§ 184lg 6 alusel VS juhatuse liikmeks määramist kohtu korras. VS ei ole ka kohtuasja menetluse kaasatud. Maakohus ei ole Ts

MS § 368 lg 1 kohaselt tuvastanud hageja õiguslikku huvi õigussuhte puudumise või olemasolu tuvastamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et oleks soovinud juhatusse mõnda teist isikut ja oleks hääletanud osanike koosolekul VK juhatuse liikmeks valimise vastu või poolt. Otsusest ei nähtu, milles seisnes hageja õiguslik huvi VS juhatuse liikme volituste taastamiseks. VS on edastanud 30.04.2015 edastanud äriregistrile kirjaliku avalduse, milles palub taandada end PESUTEHNIKA OÜ juhatuse liikme kohustustest alates 31.03.2014. VK volitused juhatuse liikmena on äriregistri kande kohaselt lõppenud 03.03.2016 seoses tagasikutsumisega. Eeltoodu tõttu ei ole maakohtu otsus täidetav. Apellatsioonkaebuses esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks, milles palus võtta vastu kaebusele lisatud väljavõte äriregistri andmebaasist ja kaks VS avaldust, kuivõrd need omavad olulist tähendust asja õigeks lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 576 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.05.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli 5 õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vastates apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohtu otsus ei ole täidetav ja et kohus ei ole põhistanud tuvastusnõude aluseks olevat õigustatud huvi. Sisulisi vastuväiteid apellatsioonkaebus ei sisalda. Ringkonnakohus nimetatud väidetega ei nõustu ning nõustub hagejaga selles, et tuvastushagi osas tehtud otsus ei peagi olema otse täidetav – tegemist on teatud väidet kinnitava otsusega, milles puudub otsene kohustav juhis pooltele. Hageja on hagiavalduses ka esile toonud õigustatud huvi kostja 19.08.2015 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Osaühingu osanikul on põhjendatud õiguslik huvi tuvastada, kas ilma tema osaluseta kostja osanike üldkoosolek oli pädev uut juhatuse liiget valima. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata TsMS § 652 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel. Kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks apellatsioonkaebusele lisatud VS 28.08.2014 teadet ja 31.03.2014 avaldust ei olnud võimalik esitada maakohtus. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastuses apellatsioonkaebusele esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses kulu lepingulisele esindajale kokku 576 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 6 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 96 eurot tunnis koos käibemaksuga. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmised toimingud: apellatsioonkaebuse analüüs – 1h; nõupidamine kliendiga, kus töötati välja hageja positsioon – 1h ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 4h. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja et hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu on nimekirjas toodud kulud arvestatud käibemaksuga. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja Kalle Oja tunnitasu 96 eurot koos käibemaksuga ei saa esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada käesoleval juhul ülemäära suureks. Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele ei saa pidada põhjendatuks, arvestades, et kaebuse sisuline osa on kokku ca 3,5 lehel, millest ca 1 lk moodustab hageja menetluskulude nimekiri. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku 6 kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Arvestades eeltoodut, kaebusele koostatud vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 3 tundi. Ülejäänud hagejale õigusabi osutamisel tehtud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul hageja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ning nende kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus hageja õigusabikulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks kokku 5 tunni ulatuses, mis arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust (96 eurot koos käibemaksuga) on kokku 480 eurot (5h x 96). Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 7