Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 68§ 64

1-11-10915 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-11-10915 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põlda

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Urmas Tilga (isikukood 34109044249) Tartu Maakohtu 19.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Urmas Tilga tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.10.
2. a otsusega

§ 199

lg 2 p 5,9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja 76 lg 6 alusel suurendati karistuseks mõistetud 3 kuu pikkust vangistust Urmas Tilgale Võru Maakohtu 15.04.2003. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 3 kuu 20 päeva vangistuse võrra ja mõisteti Urmas Tilgale liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 01.08.2011.

a karistusaja hulka, lugedes 5 aasta 6 kuu 20 päeva vangistuse kandmise algust alates 01.08.

1. a. 1 Karistuse kandmise algus 01.08.
2. a ja lõpp 21.02.
3. a. Tartu Maakohtu 27.04.
4. a määrusega jäeti Urmas Tilga Tartu Maakohtu 19.10.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus jõustus 02.07.
6. a. Õigus taotleda uuesti tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.07.
7. a. Urmas Tilgat on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 13.12.
8. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 2 aasta pikkuse katseajaga; 2) 15.04.
9. a Võru Maakohtu poolt KrK § 101 p 7 järgi 11 aasta pikkuse vangistusega; KrK § 141 lg 2 p 4 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega; KrK § 172 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega; KrK § 185 lg 2 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500 krooni.

§ 64

lg 1 alusel luoeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti Urmas Tilgale liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 64lg 2 alusel määrati Kr

K § 185 lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Tartu Maakohtu 28.01.

1. a määrusega vabastati Urmas Tilga talle 15.04.
2. a Võru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 3 kuu pikkusest vangistusest, selgitades, et kuna talle mõisteti nimetatud otsusega liitkaristus

§ 64

lg 1 alusel, siis sisulisi muutusi antud karistusest vabastamisega tema jaoks ei kaasne. Tema karistuseks jääb Võru Maakohtu 15.04.2003a otsuse alusel

§ 64lg 1 alusel jätkuvalt 11 aastat vangistust.

Samuti selgitas kohus, et nimetatud muudatus ei too kaasa ka Tartu Maakohtu 19.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse muutmist. Tartu Maakohtu 19.10.
2. a otsuse alusel jääb karistuseks jätkuvalt 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust kandmise algusega 01.08.
3. a. Vangla iseloomustuse kohaselt on Urmas Tilgat kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist vangistust. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. Vangla ei toeta Urmas Tilga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul on 27% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 23%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Urmas Tilga peamiseks toetajaks ennetähtaegsel vabanemisel ema ning tütred. Lähedased on avaldanud valmisolekut Urmas Tilga igakülgseks toetamiseks. Urmas Tilgat on ühel korral varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, s.o Võru Maakohtu 15.04.
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Tartu Maakohtu 19.10.
5. a otsusega mõisteti ta süüdi katseajal toimepandud kuritegude eest. Urmas Tilga avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta oma kirjalikus seisukohas Urmas Tilga tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Kolmel korral, kehtivaid karistusi kaks, kriminaalkorras karistatud Urmas Tilga kannab teist reaalset vangistust. Teda on varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud: Võru Maakohtu 15.04.
6. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega 08.10.
7. a katseajaga kuni 28.01.
8. a. 16.08.
9. a esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande Urmas Tilga karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta rikkus pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Maakohus ei pööranud karistust täitmisele, kuna Urmas Tilgat karistati Tartu Maakohtu 19.10.
10. a otsusega

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi 3-kuulise vangistusega ja Võru Maakohtu 15.04.2003.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa pöörati täitmisele. Käesoleval ajal on Urmas Tilgal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Urmas Tilga on vangistusasutuse poolt hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele. Tema puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise 2 tõenäosuseks 23%. Urmas Tilga eitab alkoholiprobleemi olemasolu. Samas pani ta tapmise toime alkoholijoobes. Urmas Tilga eitab kuriteo toimepanemist. Positiivne on vangistuses tööhõives, köitmistööde kursustel osalemine ja arvuti kasutamise oskuse omandamine. Lisaks on Urmas Tilgal toetav lähivõrgustik. Samas ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivset. Urmas Tilga puhul on karistuse eesmärk täidetav üksnes vangistuses viibimisega. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Urmas Tilga vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Urmas Tilga kannab käesolevalt liitkaristust tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel (eriti julmal ja piinaval viisil, s.o mõrva), tunnistaja suhtes vägivalla kasutamise ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Positiivne on, et Urmas Tilga on vangistuses osalenud majandustöödel ning samuti on temaga mitmel korral viidud läbi vestlusi seaduskuulekate hoiakute ning mõtlemise ja käitumise omandamiseks. Lisaks sellele on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alustanud 10.05.

1. a osalemist „Õiges hetkes“. Urmas Tilgal on vabanemisel olemas tugi lähedastelt, eelkõige emalt ja tütardelt, kes on valmis teda igakülgselt abistama. Urmas Tilga isiklikus toimikus on olemas küll üürileping Tartus elamispinna üürimise kohta (Koidu 5-5, Tartu), kuid keegi ei ole antud elukohta ja selle sobivust kriminaalhoolduse teostamiseks kontrollinud. Hoolimata sellest, et „Eluviisitreeningu“ läbiviijate hinnangul on Urmas Tilga motiveeritud oma tarvitamisharjumusi muutma, on keeruline hinnata, kas Urmas Tilga tõepoolest soovib muutusi. Seda seetõttu, et enda väitel oli Urmas Tilgal viimati alkoholiga probleeme
2. alguses, kui ta esimesest naisest lahku läks. Muidu olid tema suhted alkoholiga normaalsed. Ta on arvamusel, et tal ei ole alkoholiga probleeme ning vabanedes ta alkoholi ei tarvita. Samas pani ta raske isikuvastase kuriteo, tapmise, toime just alkoholijoobes. Lisaks sellele rikkus ta ennetähtaegselt vabanenuna katseajal olles kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholijoobes toime pandud kuriteo iseloom, varasem kohustuse rikkumine ja alkoholiga seotud probleemide eitamine ei anna piisavat kindlust järelduseks, et Urmas Tilga suudab vabaduses alkoholi ülemäärasest tarvitamisest hoiduda ja ei pane toime uusi kuritegusid. Samuti ei ole Urmas Tilgal vabanemisel garanteeritud töökohta. Samas on tal võimalik, nagu eelnevalt märgitud, saada ka selles osas tuge lähedastelt, kelle sõnul on Urmas Tilgale esmane materiaalne kindlustatus tagatud. Kuivõrd Urmas Tilga on varem püsiva töö ja sissetuleku olemasolul vargusi toime pannud, tuleb asuda seisukohale, et just hõivatuse puudumine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Urmas Tilga ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele. Tema puhul on uue üldise korduva kuirteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 23%, s.t suhteliselt kõrge. Kohtu hinnangul suurendab uute kuirtegude toimepanemise riski asjaolu, et Urmas Tilga ei tunnista oma kuritegusid. Lisaks ka asjaolu, et tal on käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et tal on ka range järelevalve tingimustes probleeme enesedistsipliiniga. Seega tuleb asuda seisukohale, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte, mistõttu on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud Urmas Tilga tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3