Obsah (10)

§ 162§ 231§ 442§ 657§ 654§ 652§ 651§ 4§ 5§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Liili Lauri, Indrek Soots 31.05.2016, Tallinn 2-15-1524

§ 162lg 1).

Hageja palus tuvastada, et kostja 12.12.2013 osanike koosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsus on tühine tuginedes formaalsele alusele ehk koosoleku kokku kutsumise korra rikkumisele ja sisulisele alusele ehk emissioon toimus vastuolus heade kommetega, kuna selle ainus eesmärk on tekitada hagejale kahju pärandavara jagamise menetluses. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mida kohus luges

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

1. a)12.12.2013 toimus kostja üldkoosolek, millest võtsid osa TR ja AV (volikirja alusel TR). HV ja hageja ei osalenud. Üldkoosolek oli otsusevõimeline.
2. b)Üldkoosolek võttis vastu otsuse konverteerida kostja osakapital eurodesse ja suurendada osakapitali rahaliste sissemaksete kaudu: osakapitali 60 000 krooni suurendada 31 168 euro võrra suuruseni 35 000 eurot läbi osade nimiväärtuse suurendamise selliselt, et osanikul on õigus omandada emiteeritud osa proportsionaalselt osaniku osale. Juhul, kui osanik ei soovi kasutada oma õigust osaleda emissioonil, on teistel osanikel see õigus. Kui osanik ei tasu ka talle antud täiendava tähtaja jooksul emissiooni eest, kaotab ta õiguse osa suurendamiseks. Pärast osa suurendamist ja emissioonil osalemist, on osade suurused järgmised: osakapital 35 000 eurot: TR – 17 500 eurot, AV 8750 eurot ja ühisosa 8750 eurot.
3. c)21.12.2013 tasus hageja emissiooni eest 1460 eurot 88 senti.
4. d)26.02.2014 tasus hageja ka teiste ühisosa omanike emissiooni eest 6330 eurot 45 senti.
5. e)20.02.2014 ja 18.03.2014 tegi TR osakapitali sissemaksed mõlemal korral 15 583 eurot.
6. f)Äriregistris on osakapitali muutuse kohta kanne tehtud 01.04.2014.
7. g)Hagejale edastati teade üldkoosoleku toimumise kohta 12.11.2013. Teate sai hageja kätte 22.11.2013.
8. h)07.02.2014 saatis hageja ühisosanike teistele omanikele HV-le ja AV-le ettepaneku tasuda oma osa emissioonis.
9. i)Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-55856 hageja hagis AV ja HV vastu pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Vaidluse esemesse kuulub mh ka kostja osa jagamine.
10. j)14.01.2014 teatas kostja hagejale täiendava tähtaja (20.02.2014) emiteeritud osa eest tasumiseks.
11. k)Kostja hoiustas hageja poolt emissiooni alusel tasutud 7791 eurot 33 senti 09.06.2014 Tallinna notar Kaata Kartau juures.
12. l)Hageja osales kostja 30.06.2014 üldkoosolekul 959 euro suuruse ühisosa kaasomanikuna.
13. m)Emissiooni tulemusena on laen võlausaldajale täielikult tagasi makstud 31.12.2014. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hagejal on üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise osas hagemisõigus (TsÜS § 38 lg 1, ÄS § 178 lg 3, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-14). Hageja esitas 09.12.2013 kirjaliku vastuväite emissiooni otsuse vastuvõtmise vastu. Vaidlust ei olnud, et enne osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist kuulus hagejale, HV-le ja AV-le osa nimiväärtusega 15 000 krooni, mis moodustas 25% osakapitalis osadega määratud häältest. 4 Pärast 12.12.2013 otsuse vastuvõtmist ja emissiooni läbiviimist, kuulub hagejale, HV-le ja AVle osa nimiväärtusega 959 eurot, mis moodustab 2,74% osakapitalis osadega määratud häältest. Seega isegi, kui ettevõtte väärtus emissiooni tulemusena laenukoormuse vähendamise läbi kasvas, oli hageja osaluse sedavõrd suures määras vähenemine osanikule kahjulik. Hageja sai 12.12.2013 koosolekust teada 22.11.2013, s.o 1 päev ettenähtust hiljem. ÄS § 1721 seob kokkukutsumise korra rikkumise ja tühisuse siis, kui see rikkumine on oluline. Käesoleval juhul on hageja sidunud põhikirja nõuete ja kokkukutsumise korra rikkumise formaalse faktiga (p 6.1.4) – rikkumine kui fakt iseenesest peab hageja arvates tooma kaasa otsuse tühisuse. 1päevase hilinemisega üldkoosoleku toimumisest teadsaamine ei takistanud hagejat üldkoosolekul osalemast, kirjalike vastuväidete esitamist 09.12.2013, emissioonil osalemist. Samuti ei takistanud see muul viisil hagejat osanikuna oma õiguste teostamisel. Hageja õigusi rikkus see, et teiste ühisomanike tegevuse tõttu ei saanud ta emiteeritud osa osta, mitte üldkoosolekust teatamisega hilinemine. Lisaks püüdis kostja mitmel erineval viisil alates 12.11.2013 toimetada hagejale kätte koosoleku kokkukutsumise teadet. Kohtutäitur üritas samuti ebaõnnestunult teadet hagejale üle anda 19.11.2013, 20.11.2013, 25.11.2013, 26.11.2013 aadressil XXX. Riigikohtu praktika kinnitab (vt lahend nr 3-2-1-6-03, p 13), et ÄS § 172 järgi kannab kohaletoimetamise riski osanik ise. Kuna kostja saatis kutse osaniku ainsal teadaoleval aadressil, ei rikutud kostja 12.12.2013 üldkoosoleku kokkukutsumise põhikirjas sätestatud korda oluliselt või määral, mis tõi kaasa otsuse tühisuse. Osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt Riigikohtu lahend 3-21-97-10, p 14). Hageja tegi 07.12.2013 emissioonil osalemise ettepaneku HV-le ja AV-le, kes ei vastanud hagejale. 20.02.2013 teatas HV kostjale e-kirja teel, et tal puuduvad vahendid emissioonil osalemiseks. Seega ühiselt hageja, HV ja AV märkimislepingut ei sõlminud ja viimased hagejale emissioonil osalemiseks nõusolekut ei andnud. Kuna kostja osa on VV pärandvara koosseisu kuuluva jagamata varaühisuse osa ning PärS §-st 147, § 148 lg-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1 tuleneb, et kui pärandvara on jagamata ja pärandvara ühisusse kuulub mingi asi või õigus, siis seda asja saab käsutada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Märkimislepingu sõlmimine oli osast tulenevate õiguste käsutamine. Hagejal ei olnud õigust iseseisvalt ega teiste kaasomanike nimel emissioonil osaleda. Kuna emissiooni otsuse tühisust ja heade kommete vastasust sisustas hageja sellega, et ta ei saanud teiste ühisosa omanike tegevusetuse tõttu sõlmida märkimislepingut ega osaleda emiteeritud osade ostmises, oli äriühingu tegevus heade kommetega kooskõlas. Osakapitali suurendamise otsus vastas ÄS § 192-193 nõuetele ja hageja asus oma õigusi selle otsuse järgi realiseerima. Osa ühisomanike emissiooniotsuse järgne käitumine ei muutnud otsust heade kommetega vastuolus olevas. Kui tehing oli tegemise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi heade kommete vastasust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-01). Küsitav oli, kas emissiooni otsuse vastuvõtmine oli heade kommetega kooskõlas, kui selle üks eesmärkidest ei ole ettevõtte majandamisega otseselt seotud. Kostja osanike otsused võttis vastu enamusosanik TR, kes on ühtlasi HV isa. TR-l oli sisuliselt võimalik ette näha, kas hageja saab märkimislepingut sõlmida või mitte. HV oli 12.12.2013 otsuse vastuvõtmise ajal 24-aastane üliõpilane ja ilma vanemate abita märkimislepingut täita ei suutnud. Nii andis ta ka 20.02.2014 e-kirjas kostjale teada, et tal puuduvad rahalised vahendid. Seega oli emissiooniotsuse 5 vastuvõtmisel selge, kas hageja saab oma õigusi emissiooni käigus teostada või mitte. Hageja ja TR tütre HV ja tütre ema AV vahel on pärandvara jagamise vaidlus ja pooled survestavad üksteist. Hageja osa väärtuse vähendamise kaudu saab mõjutada pärandavara jagamise käiku. TR või ühisosa teiste omanike käitumisega hagejale kahju põhjustamist ei saanud aga asjaolude kontekstis pidada emissiooni otsuse tühisuse aluseks. Ettevõtte eesmärk otsuse vastuvõtmiseks oli äriühingu laenukoormuse vähendamine ja majandustegevuse parandamine. Osaniku TR, HV ja AV motiivid ei olnud ainsad. Tegu võis olla olukorraga, kus ühisosa teised omanikud ja/või ka osanik TR, ei käitunud hageja suhtes heauskselt ja teostasid oma õigusi viisil, mis põhjustas hagejale kahju. Kuigi teiste osanike pahauskne käitumine võis olla aluseks nõude esitamisel nende osanike vastu, ei olnud see üldkoosoleku otsuse heade kommete vastasuse aluseks ÄS § 1771 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel ei kuulunud hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada, et 12.12.2013 kostja osanike üldkoosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsus on tühine. Kuivõrd hageja teatas 16.10.2015 menetlusdokumendis, et tema nõue tugineb üksnes otsuse vastuolule heade kommetega, puudus maakohtul vajadus otsuses analüüsida üldkoosoleku otsuse tühisust tulenevalt üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest. Hageja ei tugine kokkukutsumise korra rikkumisele ka apellatsioonimenetluses. 12.12.2013 kostja osanike otsuse eesmärk oli heade kommete vastane. Osakapitali suurendamise eesmärgiks oli olukorra saavutamine, kus ühisosanikele kuuluva ühisosa väärtus oleks oluliselt väiksem, kui ilma otsuse vastuvõtmiseta. Ühisosa moodustas enne osakapitali suurendamist 25% kogu osakapitalist ja pärast osakapitali suurendamist 2,7% osakapitalist. Ühise osa väärtuse vähendamise vastu oli AV-l ja HV-l huvi seetõttu, et pärandvara jagamise vaidluses soovivad nad ühisosa omandada selliselt, et osa eest makstaks hagejale õiglane hüvitis. Ühisosanikud on pidanud alates VV surmast läbirääkimisi pärandvara jagamiseks ja iga kompromissi lahendus on näinud ette hageja loobumise oma ühisest osast ning hageja õiguse saada omandist ilma jäämise eest hüvitist. Maakohus jättis kohaldamata TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 1771 lg 1, mille kohaselt on osanike otsus tühine, kui see ei vasta headele kommetele. Kohus küll leidis, et vaidlustatud osanike otsuse eesmärgiks oli kahju tekitamine hagejale, kuid kuna otsus vastas ÄS §-de 192-193 nõuetele ja hageja asus oma õigusi selle otsuse järgi realiseerima, oli kostja tegevus kooskõlas heade kommetega. Olukorras, kus kohus tuvastas, et otsuse eesmärgiks oli hageja kahjustamine, ei saa otsuse formaalne nõuetekohasus välistada otsuse vastuolu heade kommetega. Maakohus leidis ekslikult, et 12.12.2013 osanike otsuse vastuvõtmine oli vajalik kostja äritegevuseks. Kohus ei arvestanud hageja väidetega ega tõenditega selle kohta, et kostjal oli piisavalt vahendeid, et laen osakapitali suurendamiseta täies ulatuses tagasi maksta ja et 12.12.2013 otsuse vastuvõtmise ainsaks eesmärgiks oli hageja kahjustamine. Sellega rikkus maakohus

§ 442lg-t 8.

Maakohus jättis hindamata hageja väite, et tegelikkuses ei antud kostjale üldse seda laenu, mille teenindamiseks oli kostja väidetel osakapitali suurendamine vajalik. Sellises olukorras tulnuks kohtul hinnata tõendeid, kui palju kostja tegelikult TR-lt laenu sai. Tõenditest nähtuvalt andis TR kostjale tegelikkuses laenu 700 000 krooni (44 738 eurot 15 senti) vähem kui kostja väidab, 6 seega osakapitali suurendamise vajadus 35 000 euroni tegelikkuses puudus. Maakohus oleks pidanud hindama laenu andmisega seotud poolte väiteid ja tõendeid (

§ 442lg 8).

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud ja kogutud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palus 31.01.2015 hagiavalduses tuvastada kostja 12.12.2013 osanike koosolekul vastuvõetud osakapitali suurendamise otsuse tühisus kahel alusel. Esiteks tugines hageja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja teiseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuse vastuolule heade kommetega. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ta maakohtus loobus tuginemast üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes ÄS § 172 tulenevalt alusele ja maakohtul puudus vajadus analüüsida üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetava rikkumisega. Esmakordselt avaldas hageja, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei esinenud, 17.10.2015 kirjalikes kohtukõne seisukohtades, oli maakohtul alus ka sellele väitele õiguslik põhjendus anda. Ringkonnakohus on seotud apellatsiooni ulatusega ja vaatab hageja apellatsioonkaebuse alusel

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu otsuse läbi osas, mille peale on edasi kaevatud.

Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus apellandi väiteid üksnes seoses üldkoosoleku otsuse 7 vastuoluga headele kommetele, kuna hageja ei tugine apellatsioonkaebuses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Maakohus leidis õigesti, et kostja üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Ekslik on apellandi väide, nagu oleks maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud, et üldkoosoleku eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine. Maakohus vastupidiselt selgitas, et sellist nõuet ei ole esitatud ja vastavaid nõude aluseks olevaid asjaolusid ei saanud kohus selles menetluses tuvastada. Apellant eksib, kui väidab, et kohus on tuvastanud hagejale kahju tekitamise fakti. Maakohus oli seotud

§ 4

lg 2 kohaselt poolte määratud vaidluse esemega ja

§ 5

lg 1 kohaselt menetles kohus asja poolte esiletoodud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetlusosalisteks ei olnud kostja osanikud ega kostja osa kaasomanikud. Hageja oli asja materjalidest nähtuvalt oma nõude määratlenud selliselt, et üldkoosoleku otsus oleks olnud heade kommete kohane juhul, kui hageja oleks saanud osaleda emissioonil. Kuna hageja ei saanud oma väidete kohaselt emissioonil osaleda osa kaasomanike tegevusetuse tõttu, oli üldkoosoleku otsus heade kommete vastane. Asjaolu, et osa kaasomanikud AV ja HV ei soovinud väidetavalt hagejaga suhelda ega osakapitali suurendada peale üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib olla tõene, kuid nimetatu ei muuda kostja otsust heade kommete vastaseks. Asjaolu, et suurosanik TR (kes oli osa kaasosaniku HV vanaisa - otsuses ebaõigesti märgitud isa, mis ei ole oluline rikkumine kohtu poolt) võis eeldada, et HV-l puudub võimekus ja ka tahe emissioonil osalemiseks, ei muuda emissiooni heade kommete vastaseks. Maakohus tuvastas õigesti, et emissiooni eesmärgiks oli suurosaniku ettepanekul kõrvaldada äriühingut koormav laen. Õige on kostja apellatsioonkaebuse vastuses märgitu, et maakohtul puudus alus seostada vaidlustatud kostja 12.12.2013 üldkoosoleku otsust korraldada emissioon osa kaasomanike vahelise pärandvara vaidlusega maakohtus, kuivõrd suurosanik esitas emissiooni ettepaneku juhatusele 10.10.2013, juhatus saatis üldkoosoleku kutse, milles nähti ette korraldada emissioon ja esitati selle põhjendusena omaniku laenu tagasimaksmine, 12.11.

1. Pärandvara jagamise hagi esitati 25.11.2013 ja osa kaasosanikud said hagist teada 18.12.
2. Kostja juhatusele emissiooni läbiviimise ettepanekust oli selleks ajaks möödas üle kahe kuu ja maakohtu põhjendus (otsuse p 41) nn võimalikust „kokkumängust“ ei ole kohane. Nimetatu ei muuda samas maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Maakohus tugines õigesti hageja poolt menetluses omaksvõtule, et laenuleping, mille alusel kostja suurosanik TR oli osaühingule andnud laenu 2007 ja
3. aastal, oli kehtiv. Hageja oli seda kinnitanud 16.04.2015 seisukohas (I kd, lk 163). 22.04.2015 kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, kas fakt, et laenu anti, ei ole vaidlus all, vastas hageja esindaja, et ei ole vaidluse all ja me ei vaidle laenu andmise juriidilise kehtivuse üle (I kd, lk 191). 25.09.2015 istungil jättis kohus rahuldamata hageja taotluse faktilise asjaolu omaksvõtu tagasivõtmiseks. Kuna hageja ei ole esitanud vastulauset kohtuniku tegevusele, ei saa ta seda teha ka apellatsioonimenetluses. Kostja on tuginenud hageja maakohtus antud omaksvõtule ja omaksvõtt on siduvalt kehtiv ka apellatsioonimenetluses. Sellest omaksvõtust järeldub, et üldkoosoleku otsuse eesmärgiks ei olnud kahju tekitamine, vaid omanikulaenu tagasimaksmine. Samuti on hageja 22.04.2015 toimunud kohtuistungil väitnud, et kui ta oleks saanud osta emissiooni käigus väljastatud osasid, siis oleks otsus olnud heade kommetega kooskõlas. Kui poleks takistatud hageja tegevust, oleks otsus heade kommetega kooskõlas ja kõik korras (I kd, lk 192 p). Sarnaselt on hageja väitnud ka 31.01.2015 hagiavalduses. Seega võttis hageja omaks, et emissioon oleks olnud heade kommetega kooskõlas, kui hageja tegevust osade ostmisel ei oleks takistatud ja samuti oleks siis emissiooni aluseks olev üldkoosoleku otsus heade 8 kommetega kooskõlas. Seega järelduvalt käsitles hageja heade kommete vastase käitumisena ühise osa kaasosanike käitumist, mis põhjustas, et hageja ei saanud emissiooni käigus osa suurendada, mitte emissiooni väljakuulutamist ja vaidlustatud vastava üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist. Eeltoodud asjaolude omaksvõtu korral ei ole hagejal alust seostada üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist heade kommete vastasena põhjusel, et selle otsuse vastuvõtmise ainsaks eesmärgiks oli vastuvõtmise ajal hagejale kahju tekitamine. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et vaidlustatud otsuse eesmärgiks oleks olnud apellandi kahjustamine. Kohus ei ole seda tuvastanud, vaid tuvastas, et emissiooni eesmärk oli koormava laenu tagasimaksmine nagu üldkoosoleku kutses oli esitatud. Hageja ei tõendanud oma väidet, et kostjal oli piisavalt vahendeid laenu tagasimaksmiseks ka ilma emissioonita. Kostja seevastu on maakohtus tõendanud vastupidiselt, et emissioon oli vajalik ja et vaidlustatud otsus tehti ettevõtte äritegevuse eesmärkidel, sest ettevõttel oli rahalisi vahendeid ühe kuu maksete ulatuses ja nende vahendite arvel laenu tagasimaksmise korral oleks ikkagi pidanud laenu võtma ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Nimetatut selgitas istungil kostja seaduslik esindaja MM, et osakapitali suurendamine oli suunatud omanikulaenu tagasimaksmisele ja et laen on tagasi makstud. Samuti selgitas MM, et omanikulaen võeti, kuna pangad tagatiseta laenu ei andnud, mida tõendas kostja pankadega peetud kirjavahetusega. Laenu võtmise ajal kuulus kostja nõukogusse ka VV ja tema eluajal oli ka osa laenuosamaksest kostja kontole kantud. Seega ei ole põhjust seada kahtluse alla laenu võtmise motiive, sest vaevalt et nõukogu liige oleks soovinud teha endale kui osanikule kahjulikku otsust. Et TR kostjale 2008 - 2010 laenu 115 040 eurot 96 senti andis, tõendas kostja 20.04.2015 menetlusdokumendile lisatud konto väljavõtetega perioodil 01.01.2008 - 31.12.2014 (I kd, lk 177-187) ja aastast 2008 tagastatud laen on täielikult tagastatud laenu andjale 31.12.2014 (lisad 5-7). Et tegelikult kostjale laenu anti ja peale osakapitalis suurendamist laen tagastati, leidis asjas tõendamist. Et TR eest tasus esimese osamakse EK, ei puutu praegusesse vaidlusesse, sest laenukohustust laenu tagastamisel TR-le bilansis kajastatud ei ole ei TR ega EK ees. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt taandub hageja vaidlus mitte niivõrd kostja otsuse heade kommete vastasusele, vaid pigem kostja osa kaasosanike HV ja AV käitumisele, kes jätsid tegemata osakapitali suurendamiseks vajalikud maksed ja ei võimaldanud hagejal osaleda emissioonil ja ignoreerisid hagejat. Osa kaasosanikud peavad omavahelistes suhetes järgima TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Osakapitali suurendamises osalemine saab toimuda, kui ühisosanikud oleksid selleks kujundanud ühise seisukoha ja oma ühist tahet väljendanud. Maakohus tuvastas, et ühist tahet emissioonil osaleda kaasomanikel ei olnud ja üks osakapitali osanik oli sellest ka kostjale kirjalikult teatanud. Kui hageja leiab, et osa kaasosanikud HV ja AV oma tegevusega väidetavalt rikkusid tema õigustatud huve, ei too see kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust, vaid võib kaasa tuua nende isikute vastutuse hageja ees. Maakohus on otsuses ka sellele tähelepanu juhtinud ja ringkonnakohus nõustub sellega. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohus ei muuda menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Ulvi Loonurm Liili Lauri Indrek Soots 10