← Eesti

2-15-18475/36

Obsah (10)§ 432§ 430§ 431§ 352§ 173§ 168§ 174§ 150§ 190§ 661

2-15-18475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18475 Tsiviilas

§ 432järgi.

16) Pooltel on õigus pöörduda kohtumääruse, millega on kinnitatud käesolev poolte kompromiss, täitmiseks kohtutäituri poole. 17) Pooled paluvad kohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata Pooli kohtusse kutsumata. 18) Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. 19) Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. 20) Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

  1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-18475 menetlus.
  2. Tühistada tsiviilasjas 18.10.2016 kell 09.15 määratud kohtuistungi aeg.
  3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule: menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  4. Tagastada D G arveldusarvele XXX Swedbank AS pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
  5. Vabastada N G riigilõivu summas 150 eurot Eesti Vabariigile tasumise kohustusest. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. ASJAOLUD 3

(6)2-15-18475 Viru Maakohtu menetluses on D G hagi N G vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja N G vastuhagi D G vastu varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes. Poolte vahel on vaidlus ühisomandis oleva korteri aadressil XXX, Narva jagamises. Kohus on arutanud 26.09.2016 kohtuistungil kompromissi sõlmimise võimalust. Kohtuistungil kompromissi ei sõlmitud. Kohus määras järgmise kohtuistungi 18.10.2016. Pooled esitasid 28.09.2016 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Pooled on leppinud kokku ühisvara jagamise viisis ja korras ning leppisid ka kokku menetluskulude kandmises. D G esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks tema arveldusarvele XXX. Pooled paluvad kinnitada käesolev kompromiss kohtuistungit pidamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida ning kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. Pooled ka leppisid kokku, et kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, et oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

§ 352lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada.

Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 18.10.2016 kell 09.30. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada kohtuistungi aeg. Menetluskulud 4

(6)2-15-18475 Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. D G oli menetluses tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole riigilõivust summas 150 eurot tema arveldusarvele. Viru Maakohtu 15.07.2016 määrusega rahuldati vastuhagi hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta vastuhagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. Kuivõrd vastuhagi hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastuhagi avalduse esitamisel ning vastavalt kompromissis kokkulepitule jäid tema menetluskulud tema enda kanda, siis käesoleval juhul peab vastuhagi hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue vastuhageja vastu menetlusabi kulu 150 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning

§ 190

lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Vastavalt

§ 661

lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova 5

(6)2-15-18475 kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.