Vastavalt 30.05.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1427526 (2317,16,005345) 30.05.2016 kell 22:18 Harjumaal, Saku vallas, Tallinna Ringtee 20 km juhtis Reigo Räim mootorsõidukit kiirusega 138km/h+/-5km/h ületades lubatud sõidukiirust 43km/h võrra, lubatud suurim kiirus 90km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60mg/L (tõendusliku alkomeetri näit 0,65mg/L +/- 0,05mg/L). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 nr.ARAF-0013 taatlustunnistuse nr. TTRC-16-00057). Sellega rikkus Reigo Räim LS § 15 lg 1 p 1, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3, §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Reigo Räimile karistuseks LS § 201 lg 2, §
lg 3 järgi 24 päeva aresti ning pöörata see täitmisele kohe, sest eelmine karistus jäi Räimil kandmata. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et soovis autot osta ja selle tehnilist seisundit kontrollida. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku Reigo Räimi väärteoprotokollis nr AB1427526 märgitud ütluste kohaselt 30.05.2016 juhtis sõidukit MB XXXX, tahtis enne ostu veenduda tehnilises korras. Kahetseb oma tegu ja lubab, et enne lubade saamist rooli ei istu. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Ainar Lillemaa Reigo Räimi poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz 280C reg.nr XXXX sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Saku vallas, Tallinna Ringtee 20.km – lõplik mõõtetulemus 133 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (30.05.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 30.05.2016 kell 22:34-22:38 Reigo Räimil alkoholijoove (lõplik lugem 0,65 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,60 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Tunnistaja Kalev Sander ütluste kohaselt teostas 30.05.2016 liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseiniku Ainar Lillemaaga, kui kella 22:18 ajal liikus suunaga Tallinn-Rapla-Türi mnt poole mootorsõiduk Mercedes Benz 280C reg.nr XXXX, mille kiiruseks mõõdeti 138 km/h, lubatud suurim kiirus 90 km/h. Sõiduk peatati ja seda juhtis Reigo Räim ik 38909090295, sõidukis oli neli reisijat. Politseiautos menetlustoimingute ajal juhilt oli tunda alkoholilõhna. Kutsuti - kohale politseiekipaaži tõendusliku alkomeetriga, isikut kontrolliti ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,60 mg. Samuti ta juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juht nõustus rikkumistega. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 07.06.2016 seisuga Reigo Räimil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Reigo Räim sõiduki juhtimiselt 30.05.2016 ja 29.04.2012 ning 06.06.2012.a. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Reigo Räimil üks kehtiv väärteokaristus, teda karistati 22.08.2012 LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja KarS § 276 järgi arestiga, mis on ärakandmata. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Reigo Räimi süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg/l ning ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 138 km/h±5 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Reigo Räimi käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §
Reigo Räimi käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Reigo Räim varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2), mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2) ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine eest (KarS § 276). Sellise käitumisega on Reigo Räim näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Reigo Räimi väärteokorras karistatud on karistatud arestiga, mis ei ole siiamaani ära kantud. Sellest hoolimata Räim on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et isegi varasema karistuse olemasolu ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Reigo Räimi süü suurust ning asjaolu, et teda on varem karistatud süütegude eest arestiga, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada samuti arestiga. Reigo Räimi puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast, eelmised trahvid jäid tasumata. Kohus leiab, et Reigo Räimile tuleb LS § 201 lg 2, §
lg 3 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab Reigo Räimile LS § 201 lg 2, § 224 lg 1 ja § 227 lg 2 järgi põhikaristusena aresti 12 päeva – alla sanktsiooni keskmäära, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus leiab, et Reigo Räimil tuleb asuda kohtuotsuse kuulutamise päeval aresti kandma, sest eelmistest karistuste kandmisest hoidus Räim kõrvale ning eelmised karistused ei ole tema käitumist mõjutanud. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Reigo Räim LS § 201 lg 2, §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 12 päeva. 2 Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.