← Eesti

1-16-7088/16

Obsah (6)§ 121§ 86§ 2§ 32§ 33§ 34

1-16-7088 K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7088 (16233000269) Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär Je

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest Õigusvastase teo toimepanija Kaitsja JM isikukood: JM; elukoht: xxx Eesti Vabariigi keskharidus, emakeel- vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub Tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Kohtuistungi toimumise aeg 15.09.2016 ja 30.09.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras: kodanik, KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada JM suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-16-7088

(16233000269)kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Mitte kohaldada JM suhtes

§ 86lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi.

Menetluskulud – kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 15.09.2016 ja 30.09.2016 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 2 alusel on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Õigusvastase teo asjaolud JMt süüdistatakse selles, et tema 03.03.2016 kella 17.10 paiku Narva linnas Kreenholmi tn 32 maja juures kasutas füüsilist vägivalda OO suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikatega vastu nägu ja vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kohtu seisukoht

§ 121

lg-s 1 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas Objektiivsest küljest seisneb

§ 121

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis kahes teos: tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (näiteks löömine ja peksmine). Löömine on inimese keha järsk mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist see, et JM 03.03.2016 kella 17.10 paiku Narva linnas Kreenholmi tn 32 maja juures kasutas vägivalda OO suhtes, korduvalt lõi teda rusikatega vastu nägu ja vastu keha. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist JM poolt tõendavad kannatanu OO ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu OO selgitas (tl 1-4), et 03.03.2016 umbes kell 17.10 möödus ta Narvas Kreenholmi tn 32 asuvast majast, äkki jooksis kannatanu juurde temale vähetuttav naine JM, kes hakkas põhjusetult teda peksma rusikatega vastu nägu ja üle kogu keha, ühe löögiga lõi ta kannatanul huule lõhki, pärast paiskas ta maha ja lõi mitu korda rusikatega vastu keha. Oma tegevusega tekitas JM kannatanule füüsilist valu. Kannatanu tundis JMt umbes kaks aastat, kui ta oli praktikal Narva haigla psühhiaatria osakonnas ning sel ajal oli seal ravil JM. OO selgitas, et praktika ajal tal konflikte JMga ei olnud. Lisaks tõendavad JMpoolt

§ 121

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmist JM ütlused (tl 12-15), mis haakuvad kannatanu ütlustega ja mille kohaselt märtsi alguses

  1. aastal seisis ta oma maja juures aadressil Kreenholmi
  2. Ta nägi OO. Seejärel JM selgitas, et kuulis mingeid hääli seina taga. Need hääled ütlesid JMle, et ta vaataks O jopet, et selle jope kinkis talle isa. OO hakkas kiirel sammul ära minema, JM järgnes talle. OO ei pööranud tema poole ja JM lõi teda vastu mütsi. Seejärel O paiskas ta maha ning JM palus teda lahti lasta, kuid O ei lasknud JMt lahti ja ta lõi kannatanut 2-3 korda vastu nägu. Kui kannatanu lasi JM lahti, ta lõpetas kaklemise ja läks koju ära. 2

(4)Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka isiku läbivaatuse protokoll koos lisatud fotodega (tl 7-10). Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kannatanu ülevaatusel leiti alahuule sisepinnal huulenaha lõhe diameetriga 1 cm ebasirgete äärtega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht JM süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 32

lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

§ 33

kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34

p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. 21.03.2016 määras menetleja JMle ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 41 kohaselt JM kannatab paranoidse skisofreenia, püsikululise all, millele viitavad: häiretega mõtlemine: resoneerne, amorfne. Inkrimineeritava kuriteo toimepaneku ajal JMl oli (peale alkohoolse joobe) vaimutegevuse häire, tal oli ja on paranoidne skisofreenia, püsikululine, kaasuva haigusega: alkoholi kuritarvitamisega ja ta ei olnud suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal süüdimatus seisundis. Ka käesoleval ajal JM kannatab paranoidse skisofreenia, püsikululine, kaasuva haigusega alkoholi kuritarvitamise all. JM ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, sest JMl on peale vaimuhaiguse alkoholi kuritarvitamine, sel juhul ta on ohtlik iseendale ja ühiskonnale. Ta ei või eeluurimisel osaleda ja kohtu ette astuda. Ta vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist: sundravile SA Viljandi Haiglasse suunamist. Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas JM oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et JM on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kuna JM ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud teo eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

§ 86lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või 3

(4)kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohus leiab, et JM ei vaja hetkel psühhiaatrilist sundravi. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 41 tuleneb, et kuna JMl on peale vaimuhaiguse alkoholi kuritarvitamine, sel juhul ta on ohtlik iseendale ja ühiskonnale. Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et JM jätkuvalt tarvitab alkoholi. Tema enda ütluste kohaselt ei tarvita ta enam alkoholi ja ta on endale teadvustanud seda, et alkoholi tarvitamisega kaasneb tema vaimuhaiguse süvenemine. Kohus kuulates ära JM seisukoha psühhiaatrilist sundravi kohaldamise osas leiab, et käesoleval juhul ei ole andmeid selle kohta, et JM on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale või ühiskonnale. Kohtuistungil suhtus ta enda poolt toime pandud õigusvastasesse teosse kriitiliselt ning tema ütluste kohaselt võtab ta ka vabatahtlikult talle välja kirjutatud ravimeid. Seda, et JM ei vaja hetkel psühhiaatrilist sundravi kinnitab kohtu arvates ka see, et ta on peale õigusvastase teo toimepanemist vabatahtlikult suundunud ravile ning külastab regulaarselt enda raviarsti. Kohtule pole esitatud andmeid selle koha, et JMt oleks alust kahtlustada pärast 03.03.2016 toime pandud väärteos või kuriteos. Seega on käesoleval juhul tegemist üheepisoodilise kuriteo toimepanemisega ning toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus ta SA Ahtme Haiglasse ka 13.03.2016.a, seega vahetult pärast õigusvastase teo toimepanemist, mis näitab, et JM on võimeline vajaduse korral vabatahtlikult pöörduma arstiabi saamiseks ning käesoleval juhul ei ole seega põhjendatud tema psühhiaatrilisele sundravile saatmine. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevalt on menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale määratud tasu: Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 15.09.2016 ja 30.09.2016 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 168 eurot ning ekspertiisitasu 255 eurot. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.