Obsah (6)

§ 371§ 368§ 340§ 667§ 436§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9824 T

) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. 8.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui ilmneb, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hageja palus rahuldada hagi tuvastamisnõudega omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks omanikuna kostja asemele hageja. Maakohus märkis, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kuivõrd hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele on õiguslik hinnang andmata ning seda ka hagiavalduses ei taotleta.

§ 368

lg 1 kohaselt saab esitada tuvastusnõude üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Seega ei ole kohtul antud juhul võimalik kinnistusraamatu kannete tegemiseks tahteavaldusi tuvastada. Omaniku kande muutmiseks tuleb lisaks muudele vajalikele nõuetele muuhulgas taotleda tahteavalduste asendamist kohtuotsusega ning tasuda sellelt nõudelt ka riigilõivu.

1. Hageja on esitanud hagi samadel asjaoludel, mille osas on Harju Maakohus teinud
2. mail
3. a tsiviilasjas nr 2-13-6176 kohtuotsuse, millega jättis hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Harju Maakohus ei rahuldanud hagi, kuna tuvastas, et laenuleping oli vorminõude tõttu tühine. Kohus selgitas otsuses, et TsK § 276 lg 1 alusel saab kostja tugineda laenulepingu rahatusele, mis TsK § 272 lg 2 järgi tähendab, et laenusuhet ei tekkinud. Lisaks ei olnud kohtu hinnangul hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Eelnimetatud kohtuotsus on jõustunud.
4. Maakohus selgitas, et kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud sama laenulepingu tühisus ning hagiavaldusele lisatud müügilepingust nähtus, et kostja on hagejale ostuhinna täielikult tasunud, ei ole sellisel kujul esitatud hagiga kohtul võimalik hageja nõuet rahuldada. Samuti ei nähtu hagiavaldusest uusi asjaolusid. Maakohus leidis, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
5. Maakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust avaldusest ei nähtu. Isegi juhul, kui tõlgendada hageja taotlust hagi tagamise taotlusena, ei ole selle ebaselguse tõttu kohtul võimalik hagi tagamise abinõusid rakendada. Hagi tagamise 2 taotlusest peab selguma, millised on täpselt hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõud. Hageja ei ole märkinud, millised peaksid olema kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummad ega ka seda, millises ulatuses tuleks kostja arveldusarve arestida.
6. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagi tagamise vajadust veenvalt põhistanud. Hagi tagamisega tagatakse hagejale soodsa kohtuotsuse täitmine tulevikus ainult juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et kostja käitumine võib hagejale soodsa kohtuotsuse täitmist raskendada või selle hoopis võimatuks muuta. Määruskaebus ja selle põhjendused
7. Hageja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
8. Kohus oleks pidanud

§ 340

¹ lg-st 1 juhindudes andma hagejale puuduste kõrvaldamise määrusega täiendava tähtaja, kuivõrd tegemist ei olnud selliste puudustega, mida ei oleks saanud kõrvaldada.

1. Kohus tõlgendas ebaõigesti
2. mai
3. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-
4. Käesolev tsiviilasi ei ole mitte kuidagi seostatav eelneva kohtuasjaga, kuna tegemist on eraldiseisva täiesti asjasse puutumatu hagiga. Hageja on taganenud lepingust ning eelnev tsiviilasi ei esitatud samadel alustel. Lepingust taganemise avaldusega loeb hageja end müügilepingust taganenuks ning hageja taotleb elamute nr 44 ja 80 omandi üleandmist hagejale läbi hoonestusõiguse seadmise OÜ Belgradi Kaubandus omandis olevatele kinnistutele, asukohaga Harjumaa Kuusalu vald Suurpea küla Belgradi (registriosa nr 4206902) ja Harjumaa Kuusalu vald Suurpea küla Irina (registriosa nr 4207002) ning palub välja mõista kostjalt summa 41 543 eurot, mis võrdub elamu nr 58 turuväärtusega.
5. Juhindudes

§ 368

lg-st 1 ja eelpool toodud faktilistest asjaoludest, palus hageja rahuldada hagi tahteavalduse tuvastamise nõudega kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks kinnistute nr 44 ja 80 omanikuna sisse kostja asemel hageja, ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 41 345 eurot. Võttes arvesse kinnisvara hindade tõusu, on hageja nõus loobuma rahalisest nõudest kostja vastu. Menetluse edasine käik 17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 19. Kolleegiumi arvates keeldus maakohus põhjendamatult hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast põhjendusel, et hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb kolleegiumi arvates hagi menetlusse võtta, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning selgitada hageja nõue välja.

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab õigust ise. 20. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas

§-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Kui menetlusosalise esitatud avaldus, 3 taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (

§ 3401lg 1).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses esinevaid puudusi. Samuti ei nähtu määruse põhjendustest, et menetlusse võtmist takistavad puudused ei oleks kõrvaldatavad. Seega, kui maakohtu hinnangul on hageja nõue ebaselge, siis saab kohus vajadusel hageja seisukohti ja nõuet ning hagis esinevaid puudusi selgitada, andes hagejale selleks

§ 340¹ lg 1 järgi tähtaja.

1. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse palvepunktides on hageja taotlenud enda hoonete omanikuna kinnistusraamatusse kandmist (tl 4-5). Sellise nõude põhjal jääb mulje, et hageja arvates on kõnealused hooned jätkuvalt vallasasjadena, st nende aluseks olevast maast eraldi käibes. Hageja soov kanda ta lahus maatükist üksnes hoonete omanikuna kinnistusraamatusse viitab hageja teadmatusele, et AÕS § 51 lg 1 järgi peetakse kinnistusraamatut kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning et kinnisasjad on TsÜS § 50 lg 1 ja 54 lg 1 järgi maapinna piiritletud osa ehk maatükk koos sellega püsivalt ühendatud asjadega, mh selliselt rajatud ehitistega. Samuti jääb ebaselgeks hageja poolt hagiavalduse põhjendustes esile toodud soov saada ehitistele omandit hoopis läbi selle, et tema kasuks seatakse hoonestusõigus (tl 3 teine lõik). Kuna hoonestusõiguse seadmiseks on AÕS § 242 lg 1 järgi vaja notariaalselt tõestatud lepingulist alust, on ka selle nõude puhul seni esitatu põhjal tegemist õigusliku nonsensiga. Erandit, mille järgi saaks kohus kausaaltehinguks vajalikud tahteavaldused asendada, seadus hoonestusõiguse puhul ei sätesta.
2. Hageja esitatud nõuete valguses oli maakohtul ülesanne hagejale selgitada, et VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui asja väljaandmine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada asja väärtus. Vallasasjadena müüdud hoonete müügilepingust taganemisel võiks hageja nõuda ehitiste omandiõiguse üleandmist üksnes juhul, kui tegemist oleks endiselt vallasasjadega. Kui üle antud hooned on muutunud hageja poolt nende aluseks oleva maa kinnistamisega kinnisaja oluliseks osaks, on hagejal võimalus nõuda müüdud ehitiste väärtuse hüvitamist. Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul hagejale tema esitatud nõuete ebaselgust selgitada ja püüda see enne menetlusest keeldumist kõrvaldada.
3. Maakohus on hagi menetlemisest ennatlikult keeldunud ka põhjusel, et hageja on esitanud hagi samadel asjaoludel, mille osas on olemas jõustunud kohtulahend. Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja
4. oktoobril
5. a sõlmitud müügilepingu alusel kostjale ehitised ostuhinnaga 1 950 000 krooni. Kuigi lepingus kinnitasid pooled, et ostuhind on tasutud, oli kostja võtnud hagejalt laenu ehitiste eest tasumiseks. Samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel ka ehitiste ostuhinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks laenuleping. Hageja väitel on laenulepingu alusel kostjale väljastatud laenusumma tagastamata.
6. veebruaril
7. a esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Harju Maakohtu
8. mai
9. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6176 jäeti hagi rahuldamata.
10. juunil
11. a tegi hageja kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu notariaalselt tõestatud avalduse, millega taganes
12. oktoobril
13. a sõlmitud müügilepingust. Kuivõrd hageja on taganenud kostjaga sõlmitud müügilepingust pärast
14. mail
15. a tehtud kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-6176, ei saa väita, et hageja ei ole toonud esile uusi asjaolusid ja varasema lahendiga on lahendatud vaidlus samadel asjaoludel. Seda, kas ja mil määral tsiviilasjas nr 2-13-6176 tuvastatud 4 asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise käigus.
16. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates otsustada hagi menetlusse võtmine, hageja nõue kvalifitseerida ning anda hagejale vajaduse korral võimalus oma nõuet ja hagi tagamise taotlust selgitada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm 5