lg 2 p 1,2,3 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis
lg 2 p 1,3,4); § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega, mis loeti kaetuks Harju Maakohtu 02.06.2010 otsusega mõistetud karistusega – 5-aastase vangistusega, mille kandmiselt on R.Kartau
alusel vabastatud katseajaga 5 aastat, kandmata karistus 4 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust, katseaja algus 02.06.2010, lõpp 01.06.2015; 2) 02.04.2014 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, summas 7 425 eurot; 3) 02.06.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2, § 255 lg 1, § 294 lg 2 p 1, § 344 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat tingimisi katseajaga 5 aastat Tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 15.10.16.10.2015.a. Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Andres Simson RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 5. mai 2016. a otsus osaliselt, s.o Riho Kartau süüdimõistmises ja karistamises
lg 2 p-de 1,2 (alates 1.01.2015
lg 2 p 1,3) järgi ning Riho Kartaule liitkaristuse mõistmise osas, ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule selles osas nõupidamistoas uue, põhistatud kohtulahendi koostamiseks samas kohtukoosseisus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 5.05.2016 otsusega üldmenetluses tunnistati Riho Kartau süüdi
lg 2 p 1,2 (alates 1.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis § 209 lg 2 p 1,3), § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja karistati
Riho Kartau mõisteti õigeks
lg 2 p 1,3 järgi talle esitatud süüdistuses kuriteoepisoodis, mis puudutas Marge Pundi poolt OÜ HJK Travel nimel 6 töövõimetuslehe esitamist.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 2.09.2014 otsusega mõistetud karistusega ning
lg 2 alusel Harju Maakohtu 2.06.2010 otsusega mõistetud karistusega, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust ärakandmata karistuse 4 aasta 7 kuu ja 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-16.10.2014, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Määrati, et karistuse kandmise algust loetakse karistuse kandmisele asumise päevast või R. Kartau kinnipidamise päevast.
Kartau suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu, mille kohaselt ta ei tohi 2 (kahe) aasta jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. 2. R. Kartau on kohtu alla antud ja süüdistatakse
lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o kelmuses isikute grupis, isiku poolt kes on varem toime pannud kelmuse, ja suures ulatuses, mis seisnes alljärgnevas: R. Kartau, olles tulu - ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (edaspidi TSD), haiguslehtede ja hoolduslehtede esitamisel teadlik, et ajutise töövõimetus – ja hooldusvõimetuse hüvitise 2
Sama tegu on endiselt kriminaalkorras karistatav kui teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
lg 1 Samuti Riho Kartau´t (ik 37607284234) süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, mis seisnes sellest, et tema , omamata õigust esineda juriidilise isiku esindajana, kindlakstegemata kohas ja ajal , kuid hiljemalt kui dokumendis näidatud kuupäeval võltsis Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „22 03 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00200867 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“ „4000-„ „22 03 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „08 04 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00202330 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „5000-„, „08 04 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „03 05 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00203580 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „03 05 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „05 06 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00206182 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „5000-„, „05 06 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „12 07 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00207320 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „12 07 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „01 08 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00208800 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „31 07 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „03 10 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00211991 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „11 09 2013“, „01 10 2013“, „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja 10
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 Samuti Riho Kartau´t süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et tema esitas Tallinnas Lastekodu tn 48, Eesti Haigekassa Harju osakonnale enda poolt võltsitud Töövõimetuslehtede saatekirju koos töövõimetuslehtedega alljärgnevalt: - 22.03.
–s sätestatud objektiivne koosseis moodustub maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati aluselt suurele kahjule vastav summa. Alates 1.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni järgi on loodud ühendkoosseis, paragrahvides 3892 ja 3891 sätestatud koosseisud on jätkuvalt kuriteona karistatavad § 3891 järgi. Maakohus leidis, et R. Kartaule
järgi inkrimineeritud tegevus koosneb sisuliselt kahest käitumisaktist, millest vaid üks leidis aset maksumenetluse raames, kuid ei oleks läinud nende raamide piiridest üle, kui ta poleks tegutsenud edasi, taotledes varem esitatud valeandmete põhjal ravikindlustushüvitise saamist suuremas summas või lausa alusetult, pidades silmas hüvitise saamiseks õiguse puudumist. R. Kartau poolt TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine ei kujuta maakohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse aspektis endast iseseisvat tegu, mille tulemusena oleks maksudena jäänud laekumata, tagastatud, tasaarvestatud või hüvitatud alusetult teatud summa, vaid kujutab endast pettusliku skeemi üht vajalikku elementi, mis iseenesest ei ole kaasa toonud maksuolukorra muutmist, vaid teenis eesmärki saada varalist kasu, kasutades ära eksituse järgselt tekkinud võimaluse. R. Kartau poolt TSD deklaratsioonides valeandmete deklareerimine ei olnud suunatud tulude varjamisele, tagastusnõude suurendamisele või tekitamisele, vastupidi R. Kartau on sellega teinud enda ettevõtete maksukoorema raskemaks, mitte soodsamaks, mida tavaliselt püütakse saavutada maksualaste süütegude toimepanemise puhul. Süüdistatava poolt mitme ettevõte TSD deklaratsioonides deklareeritud tulu ei olnud tegelikkuses maksudega maksustatav sel põhjusel, et deklareeritud tulu ei olnud tegelikult olemaski. Olematu tulu deklareerimisega rikuti maksuõiguslikke norme niivõrd, kuivõrd maksudega seotud majanduse valdkonnas kehtivad seadused näevad maksukohustuse täitmise nõuded ette. Samas on maakohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas tegemist olukorraga, kus maksudeklaratsioone esitanud juriidilistel isikutel ei teki maksukohustust majandustegevuse maksustamisel ja seda põhjusel, et puudus tulu ning tulu näitamine oli R. Kartau jaoks vajalik selleks, et eelmise kalendriaasta tulu deklareerimise kaudu oleks tal võimalik taotleda riikliku hüvitise saamist soovitud ulatuses. Seega ei olnud TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine suunatud riigile maksude korrapärase laekumise vastu ega mõjutanud maksundust. Sellest tulenevalt nõustus maakohus prokuröriga, et süüdistatava tegevust tuleb käsitleda kelmusena
Enne 1.01.2015 kehtinud redaktsioonis oli kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, st tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane aga saab varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis 12
Kartau süü selles on täielikult tõendamist leidnud. Maakohus analüüsis R. Kartaule esitatud süüdistust osas, kus teda süüdistatakse kelmuse toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult Marge Pundiga. Süüdistuse tekstis on see pealkirjastatud „Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine M. Pundi poolt“. Maakohus leidis, et selles osas esitatud süüdistus on puudulik, ei sisalda faktilisi asjaolusid ning on sõnastatud nii, et sellest ei ole võimalik aru saada, kelle vastu see on esitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et nõudes süüdistusfunktsiooni kandjalt süüdistatavale omistatava tegevuse täpset kirjeldamist ja karistusseaduse nende sätete ära näitamist, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab see endast kaitseõiguse keskset garantiid. Otsuses kriminaalasjas nr 3-11-12-16 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud järgmist: „KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, st need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse (informeerimisfunktsioon). Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks“. Maakohus leidis, et R. Kartaule arutatavas kuriteoepisoodis esitatud süüdistus ei vasta eelpool nimetatud kriteeriumidele, see ei sisalda ühtegi faktilist asjaolu, mistõttu isiku süü analüüsimisel kohtuotsuses oleks kohus vältimatult väljunud süüdistuse piiridest. Pealegi võib süüdistuse teksti sõnastusest järeldada, et süüdistus on esitatud M. Pundile, kuna peale ühe viite kuriteo toimepanemisele ühiselt ja kooskõlastatult R. Kartauga ei ole R. Kartaule omistatavat tegu mainitud üldse. Sellest tulenevalt jõudis maakohus seisukohale, et arutatavas kuriteoepisoodis tuli R. Kartau õigeks mõista ning maakohus jättis esialgsest kvalifikatsioonist välja jätta p-s 3 sätestatud koosseisulise tunnuse - kelmuse toimepanemise grupi poolt.
lg 2 p 1,2,3 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis
Kartau tegevus tuleb kvalifitseerida enne 1.01.2015 kehtinud redaktsiooni
Maakohus märkis, et R. Kartau on tekitanud Eesti Vabariigile varalist kahju summas 37 767,84 eurot (MTÜ Bussirendikeskuse kuriteoepisoodis 12 749,53 eurot, OÜ HJK Varad kuriteoepisoodis 10 823,19 eurot ja MTÜ Eesti Transpordi 13
RS §-s 8 toodud kriteeriumid, nimelt igal aastal kehtestatav palga alammäär. Suureks kahjuks hinnati kooskõlas
RS § 8 p-ga 2 summa, mis ületab palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-72-10 asuti seisukohale, et kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aega, mil süüdlane pani toime pettusliku teo. Arutatavas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt pani R. Kartau toime viimase pettusliku teo – valeandmete esitamise Eesti Haigekassale, esitades töövõimetuslehed MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel, 2014.a. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 p-le 1 kehtestati 1. 01.2014.a. kuutasu alammääraks 355 eurot, seega tuleb suureks ulatuseks lugeda summat, mis ületab 35 500 eurot. Maakohus nõustus prokuröri käsitlusega selles, et kuigi alates 1.01.2015.a. kehtima hakanud
Kartau suhtes
Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-4-08 märkinud, et kahju suuruse sidumine palga alammääraga oli tingitud seadusandja tahtest siduda kahju suuruse arvestamiste alused majandusliku olukorra näitajatega. „Tegemist ei ole sisuliselt isiku olukorda kergendava seadusega
lg 2 tähenduses, vaid kahju suuruse rahalise väljenduse korrigeerimisega vastavalt ajas muutunud majandusnäitajatele, mis jätab olulise ja suure kahjumäära reaalväärtuse samaks.“ Maakohus leidis, et toodud lähenemine on aktsepteeritav kehtiva karistusõiguse puhul, kuna karistusseadustiku täiendamine uue sättega oli tingitud arusaamast, et varalist kahju reguleerivate sätete paiknemine karistusseadustiku rakendamise seaduses on vale, kuna need pole olemuslikult üleminekunormid või rakendussätted. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kahju suuruse hindamise kriteeriumiks on endiselt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud majandusliku olukorra näitajad ning majandusnäitajate muutumine ei ole käsitatav isiku olukorda kergendava karistusseadusena. Maakohus leidis, et R. Kartau pani kelmuse toime kavatsetult. Ta oli teadlik, et ettevõtetes, kelle kohta ta on korduvalt deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning endale töötasu väljamaksmist, puudus majandustegevus, seega oli ta teadlik esitatud deklaratsioonides deklareeritud andmete ebaõigsusest, samuti oli teadlik, et tal puudus õigus esitada Eesti Haigekassale töövõimetuslehti ja taotleda seeläbi ravikindlustushüvitise väljamaksmist OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel. R. Kartau tahe oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele, tekitades sellega riigile varalist kahju. Maakohus märkis, et selline järeldus põhineb mitte üksnes kohtulikul uurimisel uuritud tõendite analüüsil, vaid ka R. Kartau kohtueelses menetluses antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustel, mille kohaselt ta rääkis, kuidas tuttav soovitas talle asutada mitmeid firmasid eesmärgiga näidata töötasu ja muid hüvesid ning kes lubas talle kaasabi Eesti Haigekassas olevate sidemete kaudu hüvitiste väljamaksmisel (VI köide tlk 5960). Alates 1.01.2015.a kehtima hakanud redaktsiooni järgi on kelmusena karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Teisele isikule kahju tekitamine on objektiivse koosseisu elemendina 14
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Eesti Haigekassale OÜ HJK Varad nimel töövõimetuslehtede ja saatekirjade võltsimises ja nende kasutamises. Maakohus leidis, et ka selles osas on R. Kartau süü tõendamist leidnud. Süüdistatav on enda ütluste kohaselt tunnistanud, et käitus valesti, kui esitas töövõimetuslehed OÜ HJK Varad nimel ja pannud allkirja M. Pundi asemel, ta on kinnitanud tema ja OÜ HJK Varad vahel seose puudumist, ta ei ole tööd teinud selles firmas ega kunagi töötasu saanud (VI köide tlk 45). Ka M. Pundi poolt antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustest (I köide tlk 6) nähtub, et tema ei ole Eesti Haigekassale töövõimetuslehti ega saatekirju esitanud OÜ HJK Varad nimel. Ta teadis, et R. Kartau oli seoses lapse haigestumisega haiguslehel, aga ei tea, et R. Kartau oleks selleks kasutanud OÜ-d HJK Varad. Nimetatud töövõimetuslehtedele ja saatekirjadele (III köide tlk 113-126) oli R. Kartau M. Pundi nimel kirjutanud kõik tööandjat puudutavad andmed, pannud kuupäeva ja allkirja. Käekirja ekspertiisiakti nr 14E-DK0155 kohaselt on töövõimetuslehtede saatekirjadel ja töövõimetuslehtedel ees- ja perekonnanimi ja allkirjad kirjutatud R. Kartau poolt (IV köide tlk 7-10). Maakohus asus seisukohale, et R. Kartau käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Võltsides süüdistuses loetletud dokumente ja esitades need Eesti Haigekassale, sai R. Kartau võimaluse, seega omandas õiguse taotleda ravikindlustushüvitise saamist. Dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine kujutab endast käesoleva kriminaalasja aspektis pettuslikku tegu, st Eesti Haigekassale ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest ehk asjaolust, et R. Kartau oleks ettevõte OÜ HJK Varad kaudu ravikindlustusega kindlustatud isik, samuti oli dokumentide võltsimine pettuse realiseerimise vahendiks, kuna OÜ HJK Varad juhatuse liikmeks oli M. Punt ning töövõimetuselehtede esitamise järgselt hüvitise saamine oleks võimalik vaid juhul, kui tööandja kohta käivate andmete sissekandmine oleks täidetud M. Pundi nimel. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et antud kriminaalasjas R. Kartaule inkrimineeritud dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine moodustab kogumi kelmusega, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb juhinduda
Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et R. Kartaud on varem karistatud, sh maksualaste ja dokumentide võltimisega seotud kuritegude eest. Seejuures osutas kohus, et uued kuriteod pani R. Kartau toime ajal, kui menetleti eelmisi kriminaalasju tema suhtes. Eelnimetatud asjaolusid käsitles maakohus R. Kartau süüd suurendavatena. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samas võttis maakohus vastukaaluks arvesse, et kuritegude toimepanemisest kuni otsuse tegemiseni on möödunud kaks aastat ning kriminaalasja menetlemise pikkus ei ole olnud tingitud R. Kartau käitumisest. Kokkuvõttes hindas maakohus süüdistatava süü keskmiseks. Maakohus märkis, et R. Kartaud karistati varem Harju Maakohtu 2.06.2010.a. otsusega 5-aastase vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga
lg 1 alusel 5 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning loeti ta karistusest vabastatuks eelmise, s.o Harju Maakohtu 2.06.2010.a. otsuse tingimustel. Katseaja alus ja lõpp jäeti eelmise, Harju Maakohtu 02.06.2010.a. kohtuotsusega määratud katseaja piiridesse. Ärakandmata karistuseks jäi 4 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Enne 1.01.2015.a. karistusseadustiku täiendamist
lg-ga 3 valitses kohtupraktikas arusaam ning Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega
lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega
Kriminaalasja otsuse 3-1-1-66-10 punktis 11.6 on Riigikohus selgitanud, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul ei ole võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. „Siit järeldub, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes
Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist
Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel.“ Pärnu Maakohtu 2.09.2014.a. otsuse resolutiivosast nähtub, et R. Kartaule
Kartaule eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg veel möödunud, mistõttu jäeti see kulgema varem määratud tingimustel, st jäeti katseaja nii algus kui ka lõpp eelmise kohtuotsuse piiridesse. Kõnealuses kriminaalasjas liitkaristuse moodustamisel on sellel asjaolul määrav tähtsus, kuna Pärnu Maakohus, määrates 02.09.2014 kohtuotsuses katseaja kulgemist mitte oma otsuse tegemise päevast, vaid eelmise kohtuotsuse tegemise päevast, sidus liitkaristusena mõistetud vangistuse võimaliku täitmisele pööramise tingimused Harju Maakohtu 2.06.2010.a. otsuses määratud tingimustega. Seega, otsustades käesolevas kohtuotsuses liitkaristusena mõistetava vangistuse kandmise viisi, lähtub kohus olukorrast, et R. Kartau on temale süükspandud teod toime pannud mõlema kohtuotsusega määratud katseaja kestel ning seetõttu tuleb talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus pöörata täitmisele. Kohus märkis, et R. Kartau suhtes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine on kooskõlas enne 1.01.2015.a. kehtinud kohtupraktikaga, mille kohaselt liitkaristuse mõistmisel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral, pidi looma olukorra, kus enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist kuriteo toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne. Tavaolukorras oleks pidanud arutama R. Kartaule käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegusid koos tegudega, mille eest teda karistati 2.09.2014.a. Arvestades seda, et R. Kartau pani arutatavad kuriteod toime Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsusega määratud katseajal ning järgides seejuures
R. Kartaud on korduvalt karistatud tegude eest, millised on toime pandud eraettevõtluse valdkonnas, osaledes erinevate juriidiliste isikute juhtimises. Kohus järeldas sellest, et uute sellega seotud kuritegude toimepanemise oht on R. Kartau puhul märkimisväärne. Seega on lisakaristuse mõistmine põhjendatud. ESITATUD APELLATSIOON 4. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes leiab, et kohtuotsus on ebaõige põhjendavas osas ja resolutsioonis ning seega ebaõigesti on kohaldatud materiaalõiguse norme. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus
järgi on kvalifitseeritud ekslikult ning peaks olema kvalifitseeritud
209 asemel maksualase süüteona. Selles osas on olnud varasemas kohtupraktikas erimeelsusi, kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu võttis 2007.a järgmise kokkuvõtliku seisukoha, mis kehtib tänaseni. Riigikohtu lahendi 3-1-1-94-06 p.11.4,5 kohaselt „Kriminaalkolleegiumi täiskogu jagab arvamust, et Karistusseadustiku kohaselt ei ole riigi maksulaekumiste mõjutamine pettuslike manipulatsioonidega käsitatav kelmusena (
), kuna seaduses on maksupettuste kohta kehtestatud karistusõiguslik eriregulatsioon. Maksumenetluse raames toimepandud pettused, mis on suunatud riigi maksutulude vähendamisele, on kvalifitseeritavad üksnes maksusüütegudena (Karistusseadustiku
Maksukorralduse seaduse § 152 lg 1 ja
lg 1 objektiivne koosseis ei näe ette erisubjekti, s.t ei piira maksude väärarvutuse eest karistatavate isikute ringi üksnes maksukohustuslase ja tema pädeva esindajaga. Maksudeklaratsiooni või muu teabe maksuhaldurile esitamata jätmise kui tegevusetusdelikti eest (MKS § 154,
) saab täideviijana karistada tõepoolest üksnes maksudeklaratsiooni või muu teabe esitamiseks kohustatud isikut. Seevastu maksude väärarvutuse kui tegevusdelikti puhul ei ole oluline, kas isik, kes esitab valeandmeid mingi maksuõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise aluseks olevate asjaolude kohta, on ise selle (väidetava) maksuõigussuhte pool (tema pädev esindaja) või hoopis kõrvaline isik. Maksukorralduse seaduse §ga 152 ja
§-ga 386 kaitstava õigushüve - maksude korrapärase laekumise - kahjustamise aspektist pole erinevust, kes maksude väärarvutuse esitab. Tähtis on see, et ebaõige maksuarvutus, sõltumata selle esitajast, takistab õiguspärast maksumenetlust ja on käsitatav ründena riigi maksulaekumiste vastu. Näiteks maksudeklaratsioonis valeandmeid esitades loodud näilik tagastusnõue kahjustab riigi maksulaekumisi ühtemoodi olenemata sellest, kas näiliku tagastusnõude looja nimetab (tegelikult olematu) maksuõigussuhte poolena iseennast või kedagi teist. Ka maksudeklaratsioonis maksuõigussuhte kohta esitatud andmete sisulise õigsuse kontrollimise keerukus ja õiguserikkumise avastamise raskus ei sõltu asjaolust, kas deklaratsiooni esitas selleks õigustatud või mitteõigustatud isik. 17
järgi sõltumata sellest, kas maksudeklaratsiooni on esitanud maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) või isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks.“ Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on tegemist ilmselgelt analoogse situatsiooniga kui viidatud Riigikohtu lahendis, süüdistus on kvalifitseerinud maksualase süüteo kelmusena ning isik tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna suure kahju piirmäär oli
Käesolevas kriminaalasjas on etteheidetava kahju tekitamise ulatus 39 947,05 eurot. Kaitsja märgib, et teo toimepanemise ajal kehtis Karistusseadustiku redaktsioon järgmises sõnastuses: § 389-2. Maksukelmus suures ulatuses
lg 1 alusel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus § 64 sätestatud korras. Küsitud karistus ilmselgelt ei vasta tavapärasele kohtupraktikale. Kaitsja märgib, et prokuröri loogika karistuste liitmise kohta on samuti pretsetenditu ning vastuolus varasema kohtu ja prokuratuuri praktikaga. On ilmselge, et kui isiku suhtes on teine asi paralleelselt menetluses, siis ei ole võimalik kohaldada karistust analoogsetel põhimõtetel kui juhul, kui tegu on toime pandud peale kohtuotsust. Vastasel korral tekiks absurdne olukord, kus isikud, kelle puhul ühendatakse kaks episoodi ühte menetlusse, saavad ühesuguse kohtlemise ja kelle suhtes riik uurib teist kriminaalasja kauem, viibivad juba katseajal ja saavad oluliselt karmima kohtlemise. Kaitsja hinnangul on kõige loogilisem võimalik karistus süüdimõistmise korral lugeda karistus varasemaga kaetuks.
Antud juhul oleks see võimalik, arvestades, et isik on sõlminud Haigekassaga kokkuleppe ning täidab seda graafiku alusel. Taolise karistuse kohaldamisel oleks rahuldatud ka kannatanu huvid, kuna hüvitatud saaks nende tsiviilhagi. 18
MS § 339 lg 1 p 7 alusel põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, kuna maakohtu otsuses on täielikult käsitlemata R. Kartaule esitatud süüdistuse osa MTÜ Bussirendikeskus nimel valeandmete esitamises haigekassale ning tuvastamata kvalifitseerimisel arvesse võetud kahju suur ulatus. Maakohus mõistis eelnimetatud kuriteo eest karistuse
Kartaule
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistustega, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka mõistetud karistuse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 7. Esmalt märgib kolleegium, et apellant ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, vaid vaidleb vastu süüdistuses
Kartau tegevusele antud õiguslikule hinnangule, leides, et kelmuse asemel on tegemist maksusüüteoga tegude toimepanemise ajal kehtinud
8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus käsitlenud R. Kartaule esitatud süüdistust
Apellandi viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-94-06 mõisteti isik algselt kelmuse katses süüdi, kuna ta esitas maksuhaldurile valeandmeid sisaldava tuludeklaratsiooni, milles näitas tulumaksu enammakset ja taotles olematu enammakse tagastamist. Riigikohus leidis, et tegemist ei ole kelmuse, vaid maksusüüteoga, märkides p-s 11.6, et teole karistusõigusliku hinnangu andmisel on otsustava tähtsusega, et isik esitas valeandmeid maksumenetluse (tuvastusmenetluse) raames maksuõigussuhte tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta ja valeandmete esitamise eesmärk oli saada riigi maksulaekumiste arvelt varalist kasu maksuhalduri poolt maksumenetluses (otsustusmenetluses) maksuõiguslike normide alusel tehtava otsustuse tulemusel. Süüdistuse kohaselt esitas R. Kartau muuhulgas valeandmeid maksumenetluses, kuid ta ei taotlenud varalist kasu maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuõiguslike normide alusel tehtava otsustuse, vaid ravikindlustuse seaduses (RaKS-s) määratletud korra alusel sundkindlustuse kindlustusandja, s.o haigekassa, otsustuse alusel. RaKS § 50 lg 1 kohaselt maksab ajutise töövõimetuse hüvitist haigekassa, RaKS §-des 51-53 on sätestatud tingimused, mida haigekassa arvestab hüvitise määramise otsustamisel, RaKS §-des 54 ja 55, kuidas haigekassa arvestab hüvitise suuruse. RaKS § 50 lg 3 p-de 1 ja 3 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise liikideks haigus- ja hooldushüvitis. Nimetatud sätetele on osutatud ka süüdistuse tekstis ning pole vaidlust, et R. Kartau tegeles eelmärgitud ajutise töövõimetuse hüvitiste taotlemisega. Apellandi hinnangul kohaldamisele kuuluva
lg 1 koosseisutunnuseks on maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Tagastusnõue on MKS § 31 lg 1 p 3 kohaselt isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt MKS §-le 33. Süüdistuse kohaselt heidetakse R. Kartaule ette, et deklareeris sissetulekuid, mida tal ei esinenud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kirjeldatud olukorras ei ole süüdistataval maksukohustust tekkinud, 19
järgi selles, et ta esitas aastatel 2011-2013 valeandmeid maksuhaldurile, s.o Maksu- ja Tolliametile tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, näidates tulusid, milliseid tegelikkuses ei esinenud või esines väiksemas ulatuses. Valesti näidatud sissetulekutele toetuvalt oli R. Kartaul võimalik süüdistuse kohaselt 2012-2014 taotleda haigekassalt alusetult ja sellises määras ajutise töö– ja hooldusvõimetuse hüvitist, milleks ta tegelikkuses ei olnud õigustatud, kuna maksumenetluses esitatud valeandmed olid mh aluseks haigekassalt taotletavate hüvitiste määramisel. Süüdistuses kirjeldatud perioodil, s.o 2011-2014, kehtinud
lg 1 nägi ette kriminaalvastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. R. Kartau pettuslik tegu seisneb süüdistuse kohaselt valeandmete, s.o tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide esitamises Maksu- ja Tolliametile 2011-2013 ning töövõimetuslehtede ja saatekirjade esitamises MTÜ Bussirendikeskus, OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimelt haigekassale 2012-2014, mille tulemusena haigekassa maksis R. Kartaule ekslikult hüvitist. Maakohus on otsuse lk-del 12-16 tuvastanud R. Kartau pettusliku teona valeandmete esitamise aastatel 2011-2013 Maksu- ja Tolliametile, s.o oma tulu näitamist tegelikkusest suuremana. Seejuures on maakohus lk-del 15-16 tuvastanud, et maksuhaldurile esitatud valeandmetest tulenes ajavahemikul 2012-2014 R. Kartau kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassa poolt suuremas ulatuses, kui see oleks pidanud tegelikult olema. Nagu märgitud, apellatsioonis maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid vaidlustatud ei ole. Maakohtu otsuse lk-del 16-17 on lõik pealkirjaga „Valeandmete esitamine Eesti Haigekassale“, kus maakohus on lugenud tuvastatuks, et R. Kartau esitas haigekassale ravikindlustushüvitise saamiseks valeandmeid, s.o töövõimetuslehti OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimel (otsuse lk 17). Maakohus on leidnud, et pettuslik tegu seisnes haigekassale valeandmete esitamisel selles, et nende esitamisel lõi R. Kartau haigekassale ettekujutuse, et tal on RaKS-i tähenduses kindlustuskaitse OÜ-s HJK Varad ja MTÜ-s Eesti Transpordi Assotsiatsioon. OÜ HJK Varad nimel esitatud hüvitistaotluste osas nähtub süüdistusest, et R. Kartau esitas haigekassale taotlused perioodil 22.03.2013-1.10.2013, kuid tal ei olnud sel perioodil kehtivat ravikindlustust ning andmed hüvitise suuruse arvutamise aluseks olnud 2012.a. tulude kohta olid olnud valed. MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel esitatud taotluste osas nähtub süüdistusest, et R. Kartau esitas taotlused haigekassale ajavahemikul 11.11.201310.06.2014, kuigi R. Kartaul ei olnud tegelikkuses alates 1.10.2013 ravikindlustuskaitset ning andmed 2012 ja 2013.a tulude kohta olid olnud valed. OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimel esitatud hüvitistaotluste osas on maakohus tõendeid hinnanud ja lugenud tuvastatuks, et R. Kartau pettis haigekassat sellega, et lõi eksituse enda ravikindlustuskaitse kohta OÜ-s HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon (otsuse lk-d 16-17, lk 18 kolmas lõik). 10. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et lisaks OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimel valeandmete esitamises haigekassale, heidetakse R. Kartaule süüdistuses ette valeandmete, hüvitistaotluse esitamist MTÜ Bussirendikeskus nimelt. MTÜ Bussirendikeskuse nimel esitatud hüvitistaotluste osas ei ole maakohus oma motiivides, seejuures lk-del 16-17 pealkirjastatud osas „Valeandmete esitamine Eesti Haigekassale“, märkinud mitte midagi. Ringkonnakohtule nähtub süüdistusest, et R. Kartau esitas hüvitistaotlused MTÜ Bussirendikeskuse nimel haigekassale ajavahemikul 23.01.2012-4.03.2013 ning selle tulemusena maksis haigekassa, võttes aluseks R. Kartau 2011.a. deklareeritud tegelikkusest suurema tulu, ekslikult 12 749,53 eurot. Ringkonnakohtule ei nähtu maakohtu istungiprotokollidest, et prokurör oleks loobunud süüdistusest MTÜ Bussirendikeskuse episoodi puudutavas osas. 20
lg lg 2 p-de 1,2 (alates 1.01.2015
Nimelt on maakohus seal järeldusena väljendanud, et kvalifitseeriva tunnusena esineb suur ulatus R. Kartau tegevuses tulenevalt järgmistes episoodides tekitatud varalisest kahjust: MTÜ Bussirendikeskus episoodis 12 749,53 eurot, OÜ HJK Varad episoodis 10 823, 19 eurot ning MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni episoodis 14 195,12 eurot, s.o kokku 37 767,84 eurot, mitte 39 947,05 eurot. Kuna maakohus ei ole oma motiivides üleüldse käsitlenud MTÜ Bussirendikeskusega seotud süüdistuse osa, seejuures ei ole maakohus tuvastanud R. Kartau poolt MTÜ Bussirendikeskus nimel haigekassale hüvitistaotluste, valeandmete esitamist, on maakohtu järeldus, lugeda varalise kahju hulka MTÜ Bussirendikeskuse nimel saadud haigekassa väljamakseid, motiveerimata. Lisaks märgib kolleegium, et kuigi maakohus tuvastas R. Kartau pettuslike tegudena OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel valeandmete esitamise haigekassale, ei nähtu tegelikkuses maakohtu motiividest, et maakohus oleks nendes süüdistuse osades järgnevalt hinnanud tõendeid varalise kahju tekkimises summades 10 823,19 eurot ja 14 195,12 eurot. Maakohus on otsuse lk-l 16 üldsõnaliselt märkinud vaid, et tekkinud kahju suuruse kindlaksmääramisel on lähtutud haigekassa poolt alusetult välja makstud ravikindlustushüvitiste suurusest, mille kindlaksmääramisel lähtuti omakorda Maksu- ja Tolliametile esitatud keskmise tulu suurusest, samuti R. Kartau esitatud töövõimetuslehtede ajutise töövõimetuse ajaperioodidest ning ravikindlustuse seaduse sätetest. Seda, et maakohus oleks tuvastanud summades 12 749,53 eurot, 10 823,19 eurot ja 14 195,12 eurot R. Kartau poolt taotluste esitamise või nendes summades haigekassa poolt varakäsutuste tegemise R. Kartau taotlustele tuginevalt tõendite analüüsi alusel, maakohtu otsusest ei nähtu. Eelnevat arvestades on maakohtu seisukoht R. Kartau süüdimõistmises kelmuses suures ulatuses motiveerimata, kuivõrd hindamata on jäänud MTÜ Bussirendikeskust puudutav süüdistuse osa ning tuvastamata suure ulatuse puhul tõendite pinnalt varaline kahju.
Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et suur ulatus teo toimepanemise ajal kehtinud
RS § 8 p 2, mitte apellatsioonis viidatud
Riigikohus on leidnud lahendi 3-1-1-4-08 p-s 21, et suure kahju määr ei ole kohaldatav tagasiulatuvalt, kuivõrd tegemist ei ole isiku olukorda kergendava seadusega
Maakohus on vastavatest seisukohtadest juhindunud. Kaitsja pole apellatsioonis maakohtu seisukohtadele selles osas vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
p 2 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 p 1 alusel on suureks ulatuseks 2014.a. kehtinud kuupalga alammäära (s.o 355 eurot) sajakordselt ületanud summa, s.o 35 500 eurot. 14. Apellatsioonis on esitatud vastuväiteid üksnes R. Kartau süüdimõistmises
Samas on apellatsiooni lõpus kaitsja üldsõnaliselt märkinud, et kaitsja taotleb R. Kartau õigeksmõistmist kõigis kuritegudes. Ringkonnakohtule jääb see taotlus põhjendamata. R. Kartau mõisteti süüdi ka
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, maakohus on seda motiveerinud (otsuse lk-d 20-21), ringkonnakohus selles osas menetlusõiguse olulist rikkumist ei tuvastanud, mistõttu nendes osades jääb maakohtu otsus muutmata. Kuivõrd maakohus peab võtma motiveeritud seisukoha R. Kartau süü osas
järgi ning see mõjutab
Kartaule mõistetavat karistust, siis kolleegium apellatsiooni väiteid R. Kartaule mõistetud karistuse osas ei käsitle. 15. Juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 7 ja § 341 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ning tagastab maakohtu samale koosseisule tühistatud osas põhjenduste koostamiseks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.