KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-3496 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Kalev Mitt, apellatsioon Kohtuistungil osalenud kohtumenetluse pool menetlusalune isik Kalev Mitt (isikukood 35808010247; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, XXX) RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.
- a otsus, millega tunnistati Kalev Mitt süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistati teda 8-päevase arestiga. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu 17.06.
- a otsusega tunnistati Kalev Mitt süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistati teda 8-päevase arestiga. 1 K. Mitt mõisteti süüdi selles, et ta juhtis 11.04.2016 kella 17.10 paiku Kohilas Kooli tänaval sõiduautot Audi 80 registreerimisnumbriga XXXXXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles 08.08.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. K. Mitt rikkus sellega LS § 90 lg-te 1, 3 nõudeid.
- Maakohtu otsuse peale esitas K. Mitt apellatsiooni, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. K. Mitt on seisukohal, et sama teo eest, mille eest maakohus karistas teda 8-päevalise arestiga, on teda karistatud juba kriminaalkorras. Nimelt mõisteti ta Pärnu Maakohtu
- juuli 2016 otsusega KarS § 4231 järgi süüdi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõigust omamata. Apellant märgib, et kriminaalasjas seisnes tema süüdistus järgnevas: „Kalev Mitti süüdistatakse selles, et ta olles 23.09.2015 ja 11.04.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Rapla politseijaoskonna poolt karistatud liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi (rahatrahviga 600 eurot) kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti tahtlikult, s.o süstemaatiliselt, 08.05.2016 kella 15:28 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 48-ndal kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Colt registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg
- Süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega pani Kalev Mitt toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“ K. Mitt leiab, et seega täitis ta kuriteokoosseisu muuhulgas 11.04.2016 juhiloata sõiduga. Veel leiab K. Mitt, et maakohus ei pööranud tähelepanu tema terviseseisundit iseloomustavatele tõenditele.
- Politsei- ja Piirivalveamet esitas apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks väitele, et rikutud on topeltkaristamise keeldu, märgib kohtuväline menetleja, et kriminaalasjas tehti lahend 04.07.
- Seega ei olnud väärteoasjas lahendit tegeval kohtunikul võimalik kriminaalasjas tehtava otsusega arvestada. Samuti märgitakse vastuses, et kriminaalasjas on karistatud K. Mitti selle eest, et ta juhtis autot
- mail, mitte
- aprillil, mille eest teda karistati väärteokorras. Seoses K. Miti tervisliku seisundiga märgitakse vastuses, et arestimajas tuleb tagada arestialusele arstiabi, kui ta seda vajab. Ainuüksi invaliidsus ja uuringu teabeleht ei näita aresti kandmise võimatust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole 17.06.
- a otsust tehes rikkunud topeltkaristamise keeldu. Topeltkaristamise keelu rikkumisega oleks tegemist juhul, kui K. Mitt oleks esmalt mõistetud KarS § 4231 järgi süüdi selle eest, et ta juhtis
- aprillil ja
- mail autot juhtimisõigust omamata, olles seejuures ka varem juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Pärast kriminaalasjas 2 süüdimõistva otsuse tegemist ei oleks enam olnud lubatud neist kummagi juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteokorras karistada (sellist olukorda on käsitletud 22.10.2015 väärteoasjas nr 3-1-1-82-15 tehtud Riigikohtu otsuses). Sel ajal, kui maakohus tegi väärteoasjas otsuse, ei olnud K. Mitti mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kriminaalkorras karistatud. See, kui isiku süüdimõistmisel KarS § 4231 järgi võetakse arvesse tema varasemaid väärteokaristusi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, on lubatud ega kujuta endast topeltkaristamise keelu rikkumist (seda on selgitatud väärteoasjas nr 3-1-1-75-15 tehtud Riigikohtu 19.10.2015 määruses ).
- Eelnevast hoolimata peab ringkonnakohus oluliseks seda, et K. Miti suhtes toimusid mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta sisuliselt samaaegselt nii väärteo- kui kriminaalmenetlus. Praeguseks on K. Miti suhtes jõustunud ka talle KarS § 4231 järgi mõistetud kriminaalkaristus. Isegi, kui õiguslikult ei ole topeltkaristamise keeldu rikutud, on ilmne, et süüdlane ise tajub seda, kui tema suhtes tehakse väikse ajalise vahega kaks süüdimõistvat otsust, mille ese tema arusaamist mööda kattub, sama teo eest kahekordse karistamisena. Ringkonnakohus leiab, et K. Miti suhtes on põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtukolleegium arvestab, et K. Mitt kinnitas istungil, et on oma tegevuse lubamatusest aru saanud ning enam autot juhtinud ei ole. Ka peab ringkonnakohus usutavaks, et uute õigusrikkumiste vältimisel on piisavalt efektiivne K. Mitile mõistetud vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Seega on K. Mitile teada, et uue samalaadse teo puhul ähvardab teda vangistuse täitmisele pööramine. Lisaks peab kohtukolleegium oluliseks ka seda, et K. Mitil on tuvastatud sügav puue, mis tähendab, et tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (toim.l. 30). Seega põhjustab aresti kandmine K. Mitile tavapärasest suuremaid kannatusi.
- Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS 148 p-le 4 ja § 151 lg 1 p-le 1 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.06.
- a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 3