Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.06.2016 väljastatud ehitusloa nr 1612271/07385 ning 03.08.2016 kasutusloa nr 1612371/04221 tühistamise taotlus. 9.
lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik ei anna õigust vaidlustada ehitus- ja kasutusluba populaarkaebusega. Planeerimisseadus (PlanS) § 141 lg 1 annab õiguse vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust avalikes huvides esitatud kaebusega. Käesolevas asjas detailplaneeringu kehtestamise otsust tehtud ei ole. Juhul, kui detailplaneering tuli seaduse kohaselt algatada, kuid see on jäetud tegemata ning selle asemel on väljastatud projekteerimistingimused ja/või ehitusluba, siis saab vaidlustada projekteerimistingimused ja ehitusloa, kuid
lg 1 esimese lause alusel (subjektiivsete õiguste kaitseks) ning taotleda vajadusel planeeringu algatamiseks kohustamist. Kaebaja ei väida, et tema subjektiivseid õigusi oleks ehitus- ja kasutusloa andmisega rikutud, mistõttu
Ehitusloa tühistamist ei saaks kaebaja nõuda ka juhul kui ta väidaks subjektiivsete õiguste rikkumist, kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. 10. Ehitusluba või kasutusluba võib iseenesest olla käsitletav keskkonnaloana, kuid praegusel juhul tuleb kaebeõigust keskkonna kaitsmise eesmärgil eitada, kuna halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja käsitatav keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 mõttes. KeÜS § 31 lg 1 p-i 2 kohaselt võib valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks olla muu hulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. KeÜS § 31 lg 3 kohaselt tuleb keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. 3 Käesoleval juhul on kaebajaks seltsing, mis on käsitatav juriidiliseks isikuks mitteoleva ühendusena KeÜS § 31 lg 1 p-i 2 mõttes. Seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult ja kehtiv alates 16.06.2016 (lepingu p 1.5). Seltsingul on kolm liiget ja see on avatud liitumiseks Tallinna elanikele (lepingu p 1.4). Seltsingu eesmärgiks on edendada linnu- ja hoiuala ning puhkeala kaitset (lepingu p 1.1). Kuna seltsing on vahetult enne kaebuse esitamist loodud puudub neil tegevus, mida hinnata. Samuti ei ole kaebuses näidatud asjaolusid, millest võiks järeldada seltsi võimekust tegeleda liigikaitsega või looduse ja kultuuripärani kaitsega (liikmete erialane pädevus vms). Tegemist on selgelt kohtule kaebuse esitamiseks loodud ühendusega. Kaebusest, kõnealusest lepingust ja kaebusele lisatud protestikirjast võib järeldada, et seltsingu eesmärgiks on ilmselt puhkealal ja/või sinna suunduval tänaval koertest tingitud häiringute vältimine ja sellelaadse asutuse avamise ärahoidmine antud asukohas. Kohtule esitatud seltsingulepingu kohaselt ühendavad seltsinglased „oma jõupingutused Paljassaare poolsaarel asuva Pikakari ranna ja Natura 2000 linnuala ja hoiuala puhkealana säilimise eest ning eeltoodud eesmärgiga vastuolus oleva loomade varjupaiga rajamise tõkestamise[ks]“. Kuigi keskkonnakaitse võib KeÜS-i kohaselt seisneda ka keskkonnaelementide kaitses inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, ei anna see arvestades käesolevast kaebusest nähtuvaid asjaolusid, alust pidada kaebajat valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks, kes on esitanud kaebuse keskkonna kaitseks. Pelgalt see, et seltsingulepingust nähtuvalt peavad Paljassaare poolsaare tippu suunduvad puhkajad (juhuslikud tallinlased või turistid) liikuma mööda hoiupaigaga külgnevat tänavat ja taluma koerte haukumisest tekkivat müra ning väidetavat loomapidamisega kaasnevat haisu, ei tähenda, et inimeste tervis ja heaolu puhkealal oleksid ohus ning seltsing tegutseks sellest tulenevalt keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Loomade varjupaik rajatakse munitsipaalomandis Paljassaare tee 85 kinnistule, mitte supluskohana kasutatavale rannaalale või lindude hoiualale. Võimalik, erinevate meetmetega reguleeritav müra ja hais, jäävad meeldimise või mittemeeldimise kategooriasse, samuti nagu varjupaiga asukoha valik. Piirkonna atraktiivsus kinnisvara arendamise seisukohast ei saa olla kaebeõiguse aluseks. Kaebeõiguse tekkimiseks peaks esinema inimeste tervisele ja heaolule oluline reaalselt tajutav oht, mitte üksnes võimalik vähene ebameeldivus varjupaigast juhuslikult möödumisel. Kohtu arvates ei ole KeÜS § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 2 tulenev kaebeõigus mõeldud vähese subjektiivselt mittemeeldiva mõju tõrjumiseks, vaid oluliselt ja reaalselt keskkonnatingimusi muutvate ning sellega inimese tervist ja heaolu mõjutavate häiringute eest kaitsmiseks. KeÜS § 30 lg 2 kohaselt, kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul kaebajal kaebeõigust ning kaebus tuleb tagastada (
Tuvastamiskaebus 11. Kaebaja on esitanud ka tuvastamiskaebuse ning nõudnud, et kohus tuvastaks Paljassaare tee 85 kinnistule loomade varjupaiga rajamise vastuolu kehtestatud üldplaneeringuga ning tuvastaks, et varjupaiga rajamisega seotud ehitustegevus nõuab detailplaneeringu kehtestamist. 4 Juhul, kui kohus saaks menetleda lubade tühistamise kaebusi, oleks tegemist nende menetlemisel kaebuse alusena tuvastatavate õiguslike asjaoludega. Selliste asjaolude eraldiseisvat tuvastamist
ette ei näe. Seega puudub kaebaja ka selliste taotluste esitamiseks kaebeõigus (
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Seltsingu Paljassaare Kaitseks kaebuse tervikuna. Riigilõiv tagastamisele ei kuulu (
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.