KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.09.2016 koht Kohtuasja number 1-13-7696 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Epp Landberg Kohtuasi Viru Vangla materjalid Argo Bogdanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Argo Bogdanov, isikukood 38506295210, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 27.05.2013 ja lõpp 27.10.2019 RESOLUTSIOON Jätta ARGO BOGDANOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Argo Bogdanovile, kaistjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Bogdanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega tunnistati Argo Bogdanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 1 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 27.05.2013 karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.
- Argo Bogdanovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid väärteokaristusi on 7 (5 liiklusseaduse ja 2 NPALS rikkumist). Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava teostades majandustöid ning omandades haridust. Lisaks on läbitud sõltuvuskäitumist maandav sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik soovib elektroonilise valvega vabaneda aadressile xxxx, mis kuulub tema emale P B. Kinnipeetava ema elab seal koos tema isa V B. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning isiku vanemad on andnud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamise suhtes. Erialane haridus kinnipeetaval puudub. Viru Vanglas lõpetas isik
- klassi ning plaanib õppimist jätkata. Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt. Kinnipeetaval on olemas töökogemus. Ühtlasi on isik koos sõbraga asutanud ehitusfirma OÜ xxxx, kuid kuna firma asutamiseks ja edendamiseks kulus palju materiaalseid vahendeid, otsustas isik nende hankimiseks kasutada lihtsat, kuid ebaseaduslikku võimalust, milleks oli narkootikumide müük ja vahendamine. Osa saadud rahast kulutas mõtlematult, peamiselt lõbustustele ja sõltuvusainetele. K-Raha andmetel on rahalisi kohustusi umbes 19 500 euro ulatuses. Väidetavalt saab isik aru, et hagid tuleb tasuda ning peale vabanemist lubas kinnipeetav seda kindlasti ka teha. Vabanemisel garanteerib isikule töökoha xxxx OÜ. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad vanemad P ning V B, vend A B ning tütar J B. Peale vabanemist on kinnipeetaval kindel plaan osaleda tütre kasvatamises. Teiste perekonnaliikmetega on suhted head ja toetavad. Mõjutatavaks kinnipeetav ennast ei pea. Isikuga on läbi viidud vestlused lähisuhetest ja kuritegelikust käitumisest ning ta on aru saanud kuidas tema teod mõjutasid tema lähedasi ning ta üritab positiivseid suhteid säilitada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isiku vägivaldsus ja impulsiivsus esineb peamiselt joobeolekus. Sõltuvust isikul diagnoositud ei ole ja ta on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Vangla andmetel on kinnipeetav narkootikumide juhutarvitaja ning teda on karistatud kahel korral NPALS alusel, kuid isikul on motivatsioon narkootikumidest loobumiseks olemas. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, suhtub ametiisikutesse respektiga ning vanglas konflikte esinenud ei ole. Ühe kuriteo pani isik toime katseajal. Kinnipeetav saab aru reeglite ja normide vajalikkusest ning kahetseb tehtut. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb kahju tekitamises rahva tervisele narkootiliste ainete käitlemisega. Vägivallakuritegude puhul on võimalikud tervisekahjustused ja füüsiline valu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekivad materiaalsed probleemid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Tulenevalt eelnevast toetab vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 27.10.2019 ja käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht 2 Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuröri hinnangul ei ole ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust narkokuriteo eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Isikul oli kriminaalasjas teopanus märgatavalt suurem teiste omast, kuna tegemist oli grupi liidriga, kes juhtis narkootiliste ainete müüki pika aja vältel ja suurtes kogustes. Kuigi kinnipeetavat polnud varem narkokuriteo toimepanemise eest karistatud, oli tema näol tegemist isikuga, keda kriminaalkorras karistamisega ei olnud eelnevalt võimalik õiguskuulekale teele suunata. Isik pani kuriteod toime katseajal, näidates sellega enda lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Ta ei tunnistanud kuriteo toimepanemist ega andnud selgitusi enda tegevuse täie ulatuse kohta ning samuti ei aidanud ta reaalselt kaasa ühegi väidetavalt teda narkootikumidega varustanud isiku tabamisele. Seega ei saanud rääkida tema tegevuses karistust kergendavatest asjaoludest. Tulenevalt süüdistatavale etteheidetud kuriteo omapärast oli tema tegevuse ajendiks omakasu saamine. Kinnipeetav andis olulise panuse isikute gruppi, mille eesmärgiks oli narkootiliste ainete levitamine tuhandetele isikutele. Võttes arvesse isiku juhtivat ja aktiivset rolli kuritegelikus grupis, ning seda, et isik oli varem kriminaalkorras karistatud, oli tema süü küllaltki suur. Ühtlasi oli tema poolt käideldava narkootilise aine kogus suur ja ajavahemik pikk ning ta pani teod toime katseajal, mistõttu peaks kinnipeetav kandma kas kõik või enamuse talle mõistetud karistusest. Kinnipeetava varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, sest uued tahtlikud kuriteod pani ta toime katseajal. Samuti puudub kindlus, et elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt tõhusad vahendid, et hoida ära katseajal uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav kannab liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme kuriteo – narkokuriteo, ning kehalise väärkohtlemise eest, ei vastaks käesoleval ajal, mil kantud on veidi üle poole mõistetud karistusest, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Kuigi vanglas on isik käitunud positiivselt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning lähedaste toetus, siis ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku varasema ükskõikse suhtumise kaaskodanike turvatundesse. Prokurör leiab, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et vangistuses õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning alkoholi kuritarvitamisega mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik nii 3 avalikkusele, konkreetsele täiskasvanule, ametnikele (risk ühiskonnas). Lisaks on ohustatud ühiskond tervikuna. Samuti juhuslikud inimesed, kes viibivad isikuga ühes ruumis või seltskonnas, kui viimane on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 26% ja 38 %, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kui lähtuda ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 27.10.2019), siis on tegemist ebamõistlikult pikaajalise katseajaga ning maksimaalse kestusega kriminaalhooldus (24 kuud) nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud. Samas arvestades ülaltoodud asjaolusid, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur prokuratuur Argo Bogdanovi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 09.09.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest vabaneda. Isik on teinud omad järeldused ning lubab ennast muuta. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos tema allutamisega elektroonilise järelevalvele. Kaitsja palub kohtul võtta arvesse süüdlase isikut – isiku enda suhtumist, käitumist karistuse kandmise ajal, õpingute jätkamist, avavanglasse üleviimist, korrektset käitumist vanglas. Kinnipeetava puhul tuleks arvestada, et isikul on vabanemisjärgselt olemas kindel elukoht oma pere juures. Lisaks on talle on garanteeritud kindel töökoht ja seeläbi saaks kinnipeetav hakata teenima endale vajalikku ülalpidamist ning täitma temale kohtuotsusega pandud kohustusi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ja kaitsja seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Argo Bogdanov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele Kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanedes olemas nii elukoht kui ka töökoht ja vangla toetab tema vabastamist, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku varasema ükskõikse suhtumise kaaskodanike turvatundesse. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vangistuses viibib ta esimest korda. Seega ei ole isik varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kuna isik ei suutnud käituda õiguskuulekalt ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud, siis annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ühtlasi viitavad kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom tema ohtlikkusele. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 26% ning vägivaldse kuriteo puhul 38%, mis ei ole madal risk. Järelikult on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kuigi vangla on avaldanud, et toetab isiku ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, märgib kohus, et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Argo Bogdanovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Argo Bogdanovi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5