Obsah (5)

§ 142§ 145§ 149§ 76§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2016.a, Valga kohtumaja, Tsiviilasja number 2-15-5048 Tsiviilasi Rait AS hagiavaldu

§ 142

lg 1,

§ 145lg 4, Ts

ÜS § 84 lg 1 ning

§ 149lg 1.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta Aivar Vähk suhtes rahuldamata.
2. Hageja nõuab Aivar Vähkilt Nurmak OÜ-le koostatud arvete number mRA031041 summas 1334,56 eurot ja arve nr. mRA031432 summas 405,76 eurot ning viivist summas 531,85 eurot. Kohtule on esitatud müügilepingu raamleping, mis on sõlmitud AS Rait ja Nurmak OÜ vahel ning käendusleping, mis on sõlmitud AS Rait ja Aivar Vähk vahel.
3. Esmalt tuleb kontrollida põhilepingu (hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011.a. sõlmitud raamleping) kehtivust, sest käenduslepingust tulenvate kohustuse täitmisnõue sõltub eelkõige põhilepingu kehtivusest.
4. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Kohus on tuvastanud, et Rait AS ja Nurmak OÜ vahel on sõlmitud müügilepingu raamleping (tlk 9), mille on allkirjastanud Rait AS esindaja Tiit Kams ja Nurmak OÜ esindaja Aivar Vähk. Müügilepingu raamlepingu punktis 3.
2. on pooled kokku leppinud, et ostja tasub kauba eest müüja poolt esitatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul peale kauba vastuvõtmist kui pooled konkreetse tellimuse korral ei ole kokku leppinud teisiti. Rait AS on arved esitanud. Seega muutus arve mRA031041 (summas 1334,56 eurot) sissenõutavaks 12.10.2014.a (tlk 11) ja arve nr mRA031432 (summas 405,76) sissenõutavaks 30.10.2014 (tlk 13).
3. Aivar Vähk on esitanud müügilepingu raamlepingu tühisuse vastuväite tuginedes asjaolule, et Nurma OÜ-l oli kahe juhatuse liikme allkirja kohustus ning seda on näha OÜ Nurmak registrikaardist.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama sätte lõike 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. TsÜS § 128 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
5. Kohus on tuvastanud, et müügilepingu raamlepingule on alla kirjutanud Rait AS esindaja Tiit Kams ja Nurmak OÜ esindaja Aivar Vähk. Müügilepingu raamlepingu sõlmimise ajal 18.11.2011.a kehtinud põhikirja (põhikirja redaktsioon, mis kehtis vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal on kinnitatud osanike otsusega
6. juulil 2011.a.) punkti 3.
7. sätestab, et osaühingut juhib juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni viiest liikmest. Osaühingut esindavad tehingute tegemisel kaks juhatuse liiget ühiselt. Äriregistri kaardiandmete ajaloost nähtub, et esindusõiguse kanne nr 1 kohaselt ühingut esindavad kaks juhatuse liiget ühiselt. Nimetatud kanne nr 1 on kehtetu alates kandest nr 6, millega registreeriti uus Nurmak OÜ põhikiri. 19.06.2014.a kinnitati osanike koosoleku otsusega uus põhikiri, millega muudeti ka esindusõigust. Põhikirja punkti 3.
8. II lause kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on 18.11.2011.a sõlmitud müügilepingu raamleping tühine TsÜS § 128 lg 1 alusel, sest kehtivate tehingute tegemiseks oli nõutav Nurmak OÜ kahe juhatuse liikme allkirja, kuid lepingu allkirjastas aga üksnes Aivar Vähk, ning ühine esindusõigus kehtis ka hageja suhtes, sest esindusõiguse piirang oli nähtav Nurmak OÜ äriregistrist. Seejuures, kuigi ühine esindusõigus ei tähenda seda, et lepingule peavad kõik juhatuse liikmed üheaegselt alla kirjutama, vaid on võimalik ka anda nõusolek heakskiiduna TsÜS § 129 lg 1 mõistes, kuid kohtutoimikust ei nähtu ning ka hageja ei ole selle kohast väidet esitanud, et vaidlusalust lepingut oleks teine juhatuse liige hiljem heaks kiitnud. 19.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 149

lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

1. 18.11.2011.a hageja ja Aivar Vähk vahel sõlmiti käendusleping (tlk 10), mille kohaselt käendaja kohustub vastutama hageja ees Nurmaku OÜ kohustuste eest, mis tulenevad hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011 sõlmitud raamlepingust ja selle alusel sõlmitud tarnelepingutest.
2. Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja Nurmak OÜ vahel 18.11.2011.a sõlmitud leping on tühine TsÜS § 128 lg 1 alusel. Kohus nõustub Aivar Vähk väitega, et põhileping on tühine ja käendajal on õigus esitada sellekohane vastuväide. Kuna käendusleping on käendatava kohustuse, ehk põhilepingu suhtes aktsessoorne, st käendaja vastutust ei teki ning tema vastu ei ole võimalik esitada nõuet, kui põhileping on tühine. Kuna AS Rait ja Nurmak OÜ vahel sõlmitud 18.11.2011.a müügilepingu raamleping on tühine, siis sellest tulenevalt ei ole hagejal täitmisnõuet ka käenduslepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Rait AS hagi Aivar Vähk suhtes rahuldamata.
3. Aivar Vähk on oma hagivastuses tuginenud

§ 145

lg 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust ning väitnud, et „kuna põhileping on õigustühine siis käendusleping ei kehti. Kõik tehingud OÜ Nurmak ja AS Rait vahel oli tehtud mingi teise lepingu alusel.“ Kohule jääb arusaamatuks Aivar Vähk väide, sest hageja on esitanud täitmisnõude 18.11.2011.a lepingu alusel, muudele lepingutele hageja ei ole tuginenud, samuti ei ole Aivar Vähk kohtule esitanud „teisi lepinguid, mis olid Nurmak OÜ ja AS Rait vahel sõlmitud ja mille alusel oli väljastatud ka tasumata arved. Kuna kohtule ei ole esitatud muid lepinguid, siis ei ole võimalik kohtul Aivar Vähk väite kohta seisukohta võtta ning seetõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta. Menetluskulud 23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 24. Kuna kohus hagi ei rahulda, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik