Obsah (11)

§ 424§ 184§ 73§ 66§ 50§ 57§ 262§ 56§ 65§ 75§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-15-9233 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistun

§ 424järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26.

jaanuari 2016 otsus Apellatsioonide esitajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva ja Madis Aljase kaitsja advokaat Mihkel Gaver Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav Madis Aljas Isikukood: 38802032776; elukoht: XXX; töökoht XXX OY; kehtivaid kriminaalkaristusi on üks – 17.07.2013 Tartu Maakohtu otsusega

§ 184

lg 1 järgi mõisteti 1 aasta vangistust, mis

§ 73alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat.

Kaitsja advokaat Mihkel Gaver Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprill 2016 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsus osaliselt, see on: 1.
4. Madis Aljasele

§ 424järgi karistuse mõistmises.

1.2. Madis Aljasele

§-de 73 lg 5 ja 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse mõistmises.

1. Nimetatud osas teha uus otsus, millega: 2.
2. Mõista Madis Aljasele

§ 424järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

2.2. Mõista Madis Aljasele

§-de 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel kohtuotsuste (Tartu Maakohtu

1. juuli 2013 ja käesolev otsus) kogumi järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
2. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Madis Aljast ilmuma vangistust kandma maakohtu poolt teatatud ajal ja kohta.
3. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda Madis Aljase vanglasse saabumise päev.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigil tagastada Madis Aljasele tema poolt Tartu Maakohtu (jõustumata)
7. jaanuari 2016 otsuse nr 1-15-9233 alusel rahalise karistuse katteks
8. märtsil 2016 tasutud 415 eurot ja
9. aprillil 2016 tasutud 415 eurot (kokku 830 eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
10. mail 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel võimalik sellega tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
11. maist
12. Esimese astme kohtu otsuse sisu
13. Tartu Maakohus arutas Madis Aljasele

§ 424

järgi esitatud süüdistust selles, et tema 16.05.2015 kella 14.00 paiku Tartu linnas Ihaste ringteelt suunaga Ihaste poole Lõuendi tänava ristmikul juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga XXX , olles narkojoobes (amfetamiin, kokaiin, GHB). Sellise teoga M. Aljas rikkus KorS § 36 lg-s 1 sätestatut ja LS § 69 lg 1 nõudeid. 1.1 Tartu Maakohus 26.01.2016 otsusega tunnistas M. Aljase süüdi

§ 424

järgi ja mõistis talle rahalise karistuse 250 päevamäära ulatuses, s.o 2500 eurot.

§ 73

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, jättes Tartu Maakohtu 17.07.2013 otsusega mõistetud 1 aastase vangistuse täitmisele pööramata. Käesolev rahaline karistus mõisteti täideviimisele iseseisvalt.

§ 66

lg 1 alusel määras kohus rahalise karistuse tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisega igakuiselt kuu 15. kuupäevaks viiel esimesel kuul 415 eurot ja kuuendal kuul 425 eurot. Esimese osa tasumise tähtajaks määrati 15.03.2016 ja viimase osa tähtajaks 15.08.2016.

§ 50lg 1 alusel võttis kohus M.

Aljaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks. 1.2 Maakohus põhjendas M. Aljase süüditunnistamist järgmiselt. Maakohus asus seisukohale, et M. Aljas, juhtides 16.05.2015 kella 14.00 paiku Tartu linnas mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee ja olles politsei poolt Lõuendi tänava ristmikul kinni peetud, oli narkojoobe seisundis. 2 Kohus leidis, et tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab M. Aljase väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,22 mg/l. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab tema veres leitud järgmisi narkootilisi aineid: kokaiin, amfetamiin, GHB. Terviseisundi kirjeldamise protokoll koos hinnanguga joobeseisundi olemasolule nr 22 tõendavad M. Aljasel esinenud narkootilist joovet. 16.05.2015 kell 15.10 toimunud M. Aljase läbivaatamise järel on SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinik koostanud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 22, mille alusel on EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaekspert M.T. andnud hinnangu, et M. Aljasel esinesid läbivaatuse ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (kokaiin, amfetamiin, GHB) tarvitamise tunnused. Kohtutoksikoloogiaekspertiis oli läbi viidud aktis „Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiiside ja uuringute läbiviimise juhendid ja metoodika“ kindlaks määratud korra kohaselt. Ekspertiisi tulemused on vormistatud kirjalikus arvamuses. Seega on süüdistataval narkootilise aine joovet tõendav dokument lubatud tõend. M. Aljas ei tunnista end süüdi mootorsõiduki juhtimises narkojoobes, vaid leiab, et ta oli roolis alkoholi tarvitamise jääknähtudega. M. Aljase ütluste järgi 16.05.2015 ei olnud ta tarvitanud alkoholi ega ühtegi narkootilist ainet. Narkootilist ainet GHB (ühe korgitäie alkoholi sisse segatuna) tarvitas ta eelmisel õhtul kella 22.00-23.30 vahelisel ajal. Magama läks ta hiljemalt kell üks öösel. Pool tundi enne magamaminekut võttis ta 2 mg Rivotrili ja 1 mg Xanaxit. Kanepit tarvitas ta vist 5 päeva enne juhtumit. Kokaiini ta teadlikult ei pruukinud, kuid ei välista selle tarbimist, sest leid näitas seda. Magada sai ta 8 tundi. Hommikul oli väsimustunne, olid väikesed jääknähud, ta sõi korralikult. Ärkamise ja sõitma minemise vahel oli 5 tundi. Kohus leidis, et kuigi kaitsja üritas dokumentaalsete tõenditega näidata erinevate narkootiliste ainete mõju lühiajalisust, ei lükka need ümber kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamust ega tekita kahtlusi narkootilisest ainest põhjustatud joobe olemasolus. Erinevate narkootiliste ainete mõju kestus on erinev ja sõltub sellest, mida isik veel tarvitanud on. Kohus leidis, et M. Aljas pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ta tarvitas teole eelnenud õhtul teadlikult alkoholi, korgijoogiks nimetatud narkootilist ainet ja kahte ravimit, mida võib tarvitada ainult arsti ettekirjutusel, kuid temale neid määratud ei olnud. Ta teadis ravimi uniseks tegevast mõjust. M. Aljas teadis, millist alkoholi ja narkootilist ainet ta tarvitas ning et alkohol ja vähemalt korgijook tekitavad joovet. Mitme joovastava aine ja lisaks arsti ettekirjutuseta ravimite tarvitamine, millele järgnes hommikul väsimustunne, annavad alust järeldada, et M. Aljas pidas võimalikuks süüteole vastava asjaolu saabumist, kui ta mootorsõidukit juhtima asus ja möönis seda. See, et hommikul ärkamisest kuni sõitma asumiseni möödus viis tundi, ei muuda asjaolusid, sest tervisliku seisundi olulist muutumist, paranemist ta ei tunnetanud. 1.3 Maakohtu põhjendused M. Aljasele karistuse mõistmisel. Kohus arvestas, et M. Aljasel puuduvad varasemad liiklusalased süüteod. Kuigi tal on kehtiv karistus narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, annavad tuvastatud asjaolud siiski alust järeldada tema poolt mootorsõiduki joobes juhtimise juhuslikkust. Arutatava kuriteoga ei kaasnenud ka muid rikkumisi ega tagajärgi kaasliiklejatele. Neil põhjustel ei ole põhikaristuse mõistmisel vajalik arvestada üldpreventiivsete eesmärkidega. Samadel põhjendustel ja arvestades süüdistatava isikut (ta on teadlik oma probleemidest ja valmis neid lahendama), leidis kohus, et ainuüksi eripreventiivseid eesmärke arvestades saab M. Aljast mõjutada hoidumast uute samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega. Arvestada tuleb, et süüdistatav oma käitumisega reaalset ohtu ei kujutanud ning mingit kahju ei põhjustanud. Tema käitumises suure ohu olemasolu on oletuslik. Seda näitab ka tema teoeelne ja -järgne käitumine. M. Aljas viivitas pärast ärkamist sõitma minekuga ja teolt tabatuna allus menetlusele. 3 M. Aljasel puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

§ 57lg 1 p 3 järgi kergendab karistust tema puhtsüdamlik kahetsus.

Oma tegu on süüdistatav tunnistanud ja kohtuistungil kahetsenud. Kahetsus väljendub M. Aljase valmiduses osaleda sotsiaalprogrammides ja tegeleda põhjusega, mis viis teda kuriteoni. Vaatamata aktiivsele tegevusele ettevõtluses on M. Aljas valmis võtma aega probleemiga tegelemiseks. Ta on enesekriitiline ja teadlik enda probleemidest. Arvestades sõltuvusainetega seotud probleemi tõsidust, ei saa aga ühe karistust kergendava asjaolu mõju olla niivõrd suur, et oluliselt kergendaks karistuse määra. Hinnates M. Aljase süü suurust

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leidis kohus, et teo tehiolud annavad aluse mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra keskmise määra lähedal. Karistuse vähendamiseks alla keskmise määra annab põhjust

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Maakohus, pidades silmas

§-s 424 sätestatud koosseisuga kaitstava õigushüve olulisust ja arvestades nüüd ka üldpreventiivseid kaalutlusi, pidas vajalikuks kohaldada M. Aljase suhtes lisakaristust

§ 50lg 1 p 1 alusel.

Antud juhul on M. Aljase isikut ja süüd iseloomustavad asjaolud sellise kaaluga, et on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine alammäära lähedal. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 2.-

1. Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör T. Liiva ja kaitsja M. Gaver.
2. Ringkonnaprokurör taotleb lahendi tühistamist osaliselt, s.o M. Aljasele mõistetud karistuse osas. Ta palub mõista M. Aljase karistuseks

§ 424järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.

Prokurör ei nõustu kohtuga, et M. Aljase suhtes esineb kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlik kahetsus.

M. Aljas ei ole kriminaalasja uurimise üheski etapis oma süüd tunnistanud. Ka kohtuistungil ei tunnistanud ta end süüdi, vaid väitis, et korrakaitseseaduses kehtestatud narkojoobe tuvastamise kord on põhiseadusega vastuolus. Samuti ei nõustu prokurör ka sellega, et antud juhul ei pea kaaluma karistuse üldpreventiivset mõju. Järgmiseks märkis prokurör ära maakohtu poolt tuvastatu selles, et M. Aljas elab viimased 10 aastat püsivalt Soome Vabariigis, kuid vaatamata sellele on teda karistatud Tartu Maakohtu poolt 13.02.2013

§ 262

järgi ja 17.07.2013

§ 184lg 1 järgi.

Veel rõhutab prokurör sedagi, et M. Aljas tabati sõiduki juhtimiselt joobes kell 14.00 Tartus. Selle põhjuseks oli, et ta ei tulnud toime tuttavale kuulunud Jeep Grand Cherokee juhtimisega. Tunnistaja ütluste kohaselt kaldus üle 2 tonni kaaluv mootorsõiduk pidevalt ühest sõidurajast teise, talle tundus selline sõidustiil niivõrd ohtlik, et ta oli sunnitud välja kutsuma politseipatrulli. Selles olukorras kohtu järeldus, et M. Aljas oma tegevusega ei kujutanud kellelegi ohtu, on arusaamatu. 3. Advokaat M. Gaver oma apellatsioonis taotleb maakohtu otsuse tühistamist täielikult ja palub teha uue otsuse, millega mõista M. Aljas

§ 424järgi õigeks.

Kaitsja heidab maakohtule ette M. Aljase narkojoobe tuvastamist erinevate dokumentaalsete tõendite alusel ja leiab, et see olnuks võimalik üksnes ekspertiisi teostamisega. Vaidlusaluseks dokumendiks on eelkõige dokument nimega „Hinnang isikul joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta.“ See dokument baseerub omakorda kahel dokumendil: „Terviseseisundi kirjeldamise protokoll“ ja „Joobeseisundi tuvastamise saatekiri“. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-79-10 (p 13.4), võttes seisukoha vaidluses, kas ekspertkomisjoni arvamus on kasutatav tõendina kriminaalkohtumenetluses, iseenesest jaatas arstide arvamuse 4 tõendina kasutamise võimalikkust, aga märkis ära, et kuivõrd arvamuse kujundamine arsti poolt eeldab meditsiinilistele eriteadmistele tuginemist, siis eeldab selliste teadmiste kasutamine ekspertiisi teostamist. Kaitsja hinnangul kätkeb joobeseisundi hindamine endas meditsiiniliste eriteadmiste rakendamist, mis oli vajalik kõigis kolmes dokumendis, s.o joobeseisundi tuvastamise saatekirjas, tervise seisundi kirjeldamise protokollis ja nende pinnalt koostatud aktis „Hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta,“ toodud asjaoludele hinnangu andmiseks. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-85-11 p 34 märkinud: „Mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldused on kriminaalmenetluses lubatav tõend vaid juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames.“ Kuivõrd ekspertiisi ei ole tehtud, siis ei ole ka vastavad kolm dokumenti tõendina kasutatavad. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et tavapäraselt ekspertiise läbi viies on ekspertidel kohustus koguda hulgaliselt materjali, mille pinnalt tehakse kindlaks isiku varasemad haigused ja tema üldine terviseseisund. Ka käesolevas asjas on tarvilik hinnata isiku tervislikku seisundit laiemalt kui üksnes kahe dokumendi pinnalt. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isiku joobeseisundile hinnangu andnud isik ise ei ole kordagi M. Aljasega kohtunud - ei nn joobe mõju kestmise ajal ega ka pärast. Seetõttu ei saanud ta anda hinnangut isikul joobeseisundi olemasolule. M.T. ei ole kõrvaldanud ega isegi analüüsinud kahtlusi selle kohta, et isik oli öösel märkimisväärselt pidutsenud ja osa sümptomeid võisid olla põhjustatud organismi väsimusest. Hinnangust ei nähtu seegi, et M.T. oleks üldse olnud teadlik, et uuritaval tuvastati mh ka alkoholijoove. Selline joove kahtlemata mõjutab isiku väliselt tajutavaid reaktsioone. M.T. on jätnud täiesti tähelepanuta ka, et isiku väitel tarvitas ta ravimeid, milliste sümptomid on pea kokkulangevad narkootiliste ainete tarvitamise sümptomitega. Veel ei nähtu M.T. i hinnangust ekspertiisiaktile kohased järeldusteni jõudmise põhjendused – hinnangu kujunemine ei ole jälgitav. Edasi märgib kaitsja ära, et liiklusseaduse kohaselt toimub joobe tuvastamine korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 2 annavad natukene erinevad joobeseisundi definitsioonid, sealjuures on liiklusseaduse standart kõrgem kui korrakaitseseaduses. Liiklusseadus on korrakaitseseaduse osas eriseadus, sest reguleerib kitsamas sfääris joobe tuvastamist. Siin asjas ei ole aga tuvastatud, et reaktsioonide häiritus oleks kuidagi muutnud isiku sõiduvõimetuks, mis on aga põhiline kahte sätet eristav tunnus. Korrakaitseseaduses sätestatud kord on kaitsja hinnangul kasutatav haldusmenetlus. Joobeseisundiga seotud liiklusolukordade korral on see tõendamisstandart aga kõrgem, mh ka korrakaitseseaduse kohaselt. Kaitsja leiabki, et kuigi korrakaitseseadus võimaldab ülal nimetatud moel joovet tuvastada, siis ei ole see metoodika lubatav kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Riigikohtu praktika kohaselt selleks, et dokument oleks tõendina kasutatav ka kriminaalmenetluses, peab ta vastama sama ajal nii oma algse menetluse (haldusmenetlus) kui ka kriminaalmenetluse nõuetele. Käesolevas asjas seoses joobe tuvastamisega koostatud dokumendid ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele, kuivõrd kriminaalmenetluses on nõutav ekspertiisi teostamine nende asjaolude tuvastamiseks. Kaitsja hinnangul on märkimisväärne seegi, et uriiniproovi tegemisel (joobeseisundi tuvastamise saatekiri) kasutatud metoodikad ei ole valideeritud kasutamiseks EKEI Lõuna osakonnas. Metoodikad ERI 5.1 ja 13.1 on mõlemad kasutusel ainult EKEI Tallinna osakonnas. Sellega on piiratud metoodikate kasutuskohta, st metoodika ei ole valideeritud kasutamiseks EKEI Lõuna osakonnas, kus on analüüsid tehtud. Ilmselt on põhjuseks vajaliku tehnika või kvalifitseeritud personali olemasolu. Igal juhul suurendab nende metoodikate kasutamine omakorda vastavate dokumentide ebausaldusväärsust. 5 Eelneva tõttu on kaitsja seisukohal, et kuivõrd materjalide hulgast puudub lubatav tõend selle kohta, et M. Aljas oleks mootorsõidukit juhtides olnud narkojoobes, siis on süüteokooseisu objektiive tunnus „joobeseisund“ tõendamata ja isik tuleks talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja kirjalikud vastuväited prokuröri apellatsioonile 4. Kaitsja M. Gaver palub prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata. Prokurör on viidanud, et kohus peaks karistuse mõistmisel lähtuma sanktsiooni keskmisest määrast. Kaitsja juhib tähelepanu, et just seda ongi tehtud, s.o 250 päevamäära ongi keskmine. Prokurör heidab kohtule ette ka alusetut tuginemist kergendava asjaoluna puhtsüdamlikule kahetsusele. Kohus ei ole kaitsja hinnangul seda asjaolu sisuliselt arvesse võtnud, kuivõrd ei ole sellest hoolimata sanktsiooni keskmisest määrast allapoole laskunud. Kaitsja ise nõustub kohtuga, et puhtsüdamlik kahetsus on esinenud – isik on juhtimist tunnistanud ja sellise olukorra tekkimist kahetsenud. Talle ei ole etteheidetav see, et kaitsja arvates ei ole mõned tõendid kohtukõlbulikud. Prokurör on jätnud tähelepanuta, et M. Aljasele varasemad väärtegude eest mõistetud karistused on kustunud. See on üheks aluseks, mis võimaldab mõista kergemaliigilise karistuse. Apellatsioon ei sisalda argumente, millistest nähtuks, miks rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Kriminaalasjas ei ole alust rääkida tavapärasest suuremast süüst ja sellest, et süü suurus ei võimaldaks mõista M. Aljasele kergemaliigilist põhikaristust. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, olles tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtuotsuse, apellatsioonide ja kaitsja kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad, leiab, et kaitsja apellatsioon ei kuulu rahuldamisele, sest M. Aljasele esitatud süüdistus on leidnud tõendamist KrMS § 63 lg 1 kohaste tõendite alusel. Prokuröri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, sest maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta

§ 56

nõuetele selles osas, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistusega tuleb tagada ka õiguskorra kaitsmise huvid ehk karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega M. Aljasele esitatud süüdistuse tõendatuse kohta, sest need on kooskõlas uuritud tõendite kogumiga, mis on kajastatud kohtuistungi protokollis (lk 71-83). KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus oma otsuses jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Antud juhul ringkonnakohus seda ka kasutab ja viitab maakohtu otsuse alajaotusele tuvastatud asjaolude ja kohtu järelduste kohta (otsuse lk 3-5), kus ära toodud maakohtu põhjendustega ringkonnakohus täielikult nõustub.
2. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus lisab ainult järgmist.
3. Kaitsja apellatsioonis suures osas sisuliselt korratakse neid seisukohti, mida kaitsja esitas maakohtus kohtulike vaidluste käigus (lk 82-82 pöördel ja 85-89). Kaitsja seisukoht oli ja on, et isiku süü ei ole tõendamist leidnud kohtukõlbulike tõenditega ning seetõttu tuleb M. Aljas õigeks mõista.
4. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 3-4), miks joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab, et M. Aljase verest leiti järgmisi narkootilisi aineid: kokaiin, amfetamiin, GHB. Samuti on 6 põhjendatud, miks terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 22 koos hinnanguga joobeseisundi olemasolule tõendab M. Aljasel esinenud narkootilist joovet. Samuti on põhjendatud, miks tegemist on lubatud tõenditega.
5. Kaitsja leiab, et eeltoodud põhjendused ei ole piisavad süüküsimuse lahendamiseks, sest kaitsja arvates tulnuks läbi viia narkojoobeseisundi tuvastamiseks vastav ekspertiis, kuid maakohus seda vajalikuks ei pidanud.
6. Kaitsja arvates kinnitab tema väidet vastav kohtupraktika (RKKK nr 3-1-1-35-06 p 7.5, 3-1-179-10 p 13.4, 3-1-1-85-11 p 34).
7. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (nt RKKK nr 3-1-1-127-06 ja 3-1-1-4-07).
8. Kohtupraktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKK nr 3-1-1-1-15 p 9).
9. Kohtupraktikas on jäädud seisukoha juurde, et KrMS ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel. Ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (RKKK nr 3-1-138-12 p 18, samas lahendis on ka viide RKKK nr 3-1-1-35-06 p 7.5 ja 3-1-1-79-10 p 13.4, mis apellatsiooniski).
10. Kaitsja viide RKKK otsuse nr 3-1-1-85-11 p-le 34 käsitleb olukorda, kus leiti, et ajutise pankrotihalduri aruande järelduslik osa on lubamatu tõend, sest see pole koostatud eksperdi poolt. Seejuures viidati, et mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldused on kriminaalmenetluses lubatav tõend vaid juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames.
11. Kaitsja arvates kätkeb joobeseisundi esinemise hindamine endas meditsiiniliste eriteadmiste rakendamist ja seetõttu eeldas joobeseisundi tuvastamine järelikult ka ekspertiisi teostamist. Kuivõrd ekspertiisi ei tehtud, siis ei ole käesoleva otsuse punktis 9 näidatud 3 dokumenti tõendina kasutatavad.
12. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja sarnaselt maakohtule leiab, et antud asjas ei olnud vaja ekspertiisi määrata, nagu seda kaitsja taotleb.
13. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 22 järgi teostati SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus
14. mail 2015 kell 15.10 M. Aljase läbivaatus. Valvearst P.V. kirjeldas M. Aljase terviseseisundit. KorS § 41 lg 12 kohaselt toimetati isiku terviseseisundi kirjeldus riiklikusse ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lg 13 kohaselt tegi kohtutoksikoloogia ekspert M.T. selle kirjelduse ja bioloogilise uuringu tulemuste pinnalt
15. juunil 2015 kindlaks, et M. Aljasel esines joove. Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tuvastamise viisid on kehtestatud sotsiaalministri
16. juuni 2014 määruses. Sealjuures ei näe korrakaitseseadus ette, et ekspert peaks joobe tegema kindlaks ekspertiisi vormis. Eelnevast nähtuvalt on M. Aljase narkojoobe tuvastamine toimunud vastavalt seadusandlusest nähtuvale korrale ning kaitsja etteheited on alusetud. Ei kriminaalmenetluse seadustik ega liiklusseadus ei näe ette teistsugust korda narkojoobe tuvastamiseks. Käesoleval juhul juhinduti KorS § 41 lg- test 12-14 ning EKEI direktori 7 23.02.2011 käskkirja nr 37 lisa punktidest 6.4.4-6.4.5, millised ei näe ette ekspertiisi korraldamise obligatoorsust.
17. Ringkonnakohus leiab, et toimikus olevad joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 22 ja hinnang isiku joobeseisundi olemasolu kohta (lk 93-97) on kõik koostatud nõuetekohaselt ja tegemist on lubatud tõenditega, mille saamisel ei ole rikutud tõendi kogumise korda.
18. Seda järeldust kinnitab ka narkojoobes juhtimise asjades tehtud senine kohtupraktika (nt RKKK nr 3-1-1-4-05 p-d 8-9 ja 3-1-1-3-08 p-d 7.1-7.2 ja 9).
19. Kaitsja väidab, et uriiniproovi tegemisel (joobeseisundi tuvastamise saatekiri) kasutatud metoodikad ei ole valideeritud kasutamiseks EKEI Lõuna osakonnas. Metoodikad ERI 5.1 ja 13.1 on mõlemad kasutusel ainult EKEI Tallinna osakonnas. Seega suurendab nende metoodikate kasutamine omakorda vastavate dokumentide ebausaldusväärsust.
20. Toimikust nähtub, et
21. mail 2015 kell 15.07 võeti SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus M. Aljaselt uriiniproov, et määrata kindlaks narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus selles. Psühhiaatriakliinik saatis proovid uurimiseks EKEI-sse, kuhu need saabusid
22. mail
23. Kasutades metoodikat ERI 5.1 tegi ekspert M.L.
24. mail 2015 kindlaks, et M. Aljase uriinis esineb kokaiini ja amfetamiini. Ekspert T.B. tegi
25. juunil 2015 metoodika ERI 13.1 abil kindlaks, et süüdistatava uriinis sisaldus GHB. Sealjuures rakendatakse nimetatud metoodikaid tõesti vaid Tallinnas. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ei tulene aga, et proove oleks uuritud Tartus. Kohtule teadaolevalt toimuvad sellist metoodikat nõudvate proovide uuringud alati Tallinnas. Seega on ka M. Aljaselt võetud proovide uurimine toimunud vastavalt kehtestatud metoodikatele.
26. Seoses prokuröri apellatsiooniga ringkonnakohus märgib järgmist.
27. Kuna ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub põhimõtteliselt rahuldamisele, kuid seda reservatsioonidega puhtsüdamliku kahetsuse esinemise ja karistuse suuruse osas, siis lähtudes kohtupraktikast tuleb näidata, mida maakohus antud juhul karistuse mõistmisel valesti tegi (RKKK nr 3-1-1-83-11 p 13).
28. Maakohus on karistuse mõistmist väga põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 6-9), kuid samas ringkonnakohtu arvates alahinnanud M. Aljase süü suurust, valesti valinud karistusliigi ning sellest tulenevalt karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist tema puhul.
29. Kohtupraktika kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK nr 3-1-1-113-12 p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKK nr 3-1-1-58-13 p 8).

1. Maakohus leidis (otsuse lk 7-8), et M. Aljase süü ei ole suur, sest ta pole varem liiklusalaste süütegude eest karistatud ning antud juhul tema kuriteoga ei kaasnenud muid rikkumisi ega mingeid tagajärgi kaasliiklejatele. Kuigi ei ole tuvastatud, milline oli sel momendil liiklustihedus, ei ole M. Aljasele peale ebakindla sõidustiili midagi ette heita ja seetõttu tema süü ei ole suur. 8 Seega ainuüksi eripreventiivseid eesmärke arvestades saab teda mõjutada hoidumast uute samasuguste kuritegude toimepanemisest kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega. Tema käitumises suure ohu olemasolu on oletuslik. Neil põhjustel ei ole põhikaristuse mõistmisel vajalik arvestada üldpreventiivsete eesmärkidega. Asjaolu, et ta pani liiklussüüteo toime katseajal, ei too automaatselt kaasa raskemaliigilise karistuse mõistmise kohustust.
2. Ringkonnakohus on nõus, et kui uus kuritegu pannakse toime katseajal, ei too see automaatselt kaasa raskemaliigilise karistuse mõistmise kohustust. Sellise võimaluse annavad

§-de 73 lg 4-5 ja 74 lg 5-6. Kuna

§ 424

sanktsioon näeb ette nii rahalise kui vabadusekaotusliku karistuse, siis tulenevalt

§ 56lg-st 2 peab kohus otsuses karistuse valikut põhistama.

Antud juhul maakohus põhistaski, miks M. Aljasele tuleb karistuseks kohaldada rahalist karistust.

1. Ringkonnakohus nende põhistustega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei arvestanud küllaldaselt asjaolu, et joobes juhtimine on üks enamlevinud liiklusõnnetuse põhjuseid. Mootorsõiduk on iseenesest suurema ohu allikas, mille tõttu suurema ohu allika juht peab liikluses olema eriti tähelepanelik. Juht, kes ei täida korrektselt liiklusseaduse nõudeid, kujutab endast suuremat ohtu teiste isikute tervisele ja varale. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et M. Aljase poolt raske, üle 2 tonni kaaluva auto joobes juhtimisega ei kaasnenud mingeid tagajärgi kaasliiklejatele. See järeldus on ümber lükatud tunnistaja A.K. i ütlustega (lk 73-73 pöördel), kes sõitis M. Aljase auto järel ja nägi, kuidas viimane korduvalt oma rajalt vajus 2 meetrit vasakule ja siis 2 meetrit tagasi ilma suunda näitamata, põhjustades sellise sõidustiiliga ohu kaasliiklejatele. Tunnistaja pidas vajalikuks politsei välja kutsuda. Politseinikust tunnistaja T.N. kinnitas, et politsei kutsuti välja seoses võimaliku joobes juhiga, kellel oli ebakindel sõidustiil (lk 73 pöördel ja 75). Eeltoodust nähtub, et M. Aljas põhjustas liiklusohtliku olukorra ning seega tema süü aste on suurem kui seda leidis maakohus. Lähtudes sellest, et joobes juhtimine on üks enamlevinud liiklusõnnetuse põhjuseid, tuleb igal juhul rakendada ka üldpreventiivseid eesmärke.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel küllaldaselt ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise seisuga (16.05.2015) olid M. Aljasel kehtivad karistused

§ 184lg 1 ja NPALS § 151 järgi.

See näitab, et ta ei olnud varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega õiguskuulekaks muutunud. Järelikult ei olnud eripreventiivseid eesmärke arvestades alust antud juhul piirduda kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega. 31. Lähtudes M. Aljase süü suurusest ning karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamisest tema puhul ringkonnakohus leiab, et talle tuleb

§ 424järgi karistuseks mõista vabadusekaotuslik karistus.

1. Prokurör leiab, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja taotleb karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust ning kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud vangistust (lk 82).
2. Vastupidiselt prokurörile ringkonnakohus leiab, et M. Aljasel siiski esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll, kus ta on maakohtus öelnud, et kahetseb, edaspidi sellised teod ei kordu, ta on muutunud, peab alkoholi tarvitamisel piiri ja narkootilisi aineid enam ei tarbi (lk 82).
3. Kuna esineb üks karistust kergendav asjaolu ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad, siis ringkonnakohus leiab, et karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Sellest tulenevalt ringkonnakohus mõistab M. Aljasele

§ 424järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

35. Kuna ta kannab 17.07.2013 kohtuotsusega mõistetud ühe aastast vangistust

§ 73

kohaldamisega 3 aastase katseajaga, siis tuleb lähtuda

§ 73lg 4 sätetest.

9 Sellest tulenevalt tuleb talle mõista liitkaristus vastavalt

§ 65

lg 2 sätetele, mille kohaselt suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb M. Aljasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. 36.

§ 73

lg 4 kohaselt juhul, kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

1. Nagu eeltoodust nähtub, on antud võimalused, et liitkaristuseks mõistetud vabadusekaotuslikku karistust ei pea obligatoorselt kohe täitmisele pöörama. See eeldab süüdlase eelnevat nõusolekut elektroonilisele valvele allumise või üldkasuliku töö tegemisega soostumise kohta. Kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Aljas on olnud nõus tegema üldkasulikku tööd (lk 81 pöördel ja 82 pöördel), kuid elektroonilisele valvele allumise küsimust ei ole käsitletud.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktika kohaselt ei tulene seadusest, et maakohus peaks enne otsuse tegemist süüdistatavaga läbi arutama võimaluse, et teda võidakse karistada reaalse vangistusega või et tema tähelepanu oleks pidanud juhtima elektroonilise valve kohaldamise võimalikkusele. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtuotsuses pole vaja eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist (sh ka elektroonilise valve mittekohaldamist). Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja –määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKK nr 3-11-113-12 p 10).
3. Kuna maakohtus on siiski üldkasuliku töö tegemise küsimust puudutatud, siis ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul seda M. Aljase suhtes kohaldada ei saa. Tema suhtes juba kohaldati eelmist karistust mõistes

§ 73

sätteid ning karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole otstarbekas teda mõistetavast vangistuse kandmisest jälle vabastada, asendades selle üldkasuliku tööga. Arvestada tuleb ka seda, et tegelikult M. Aljas elab ja töötab juba aastaid Soomes ning oma sõnade kohaselt saaks ta üldkasulikku tööd käia Eestis tegemas nädalavahetustel (lk 81 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et see takistaks ka üldkasuliku tööga kaasnevate

§ 69lg 4 toodud kontrollnõuete täitmist.

40. Ringkonnakohtu istungil kaitsja esitas maksekorraldused nr 73069 ja 73079, mille kohaselt M. Aljas tasus 16.03.2016 ja 04.04.2016 talle apelleeritava jõustumata 26.01.2016 kohtuotsuse alusel karistuseks mõistetud rahalisest karistusest kaks osamakset kumbki 415 eurot. Kuna rahaline karistus käesoleva otsusega tühistatakse, siis tuleb käesoleva otsuse jõustumisel riigil M. Aljasele nimetatud summad kokku 830 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus