← Eesti

2-16-1623/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2016, Tallin

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras, see on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

  1. aastal on 215 eurot kuus. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada. 1

(5)
  1. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta JM kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  2. VM (hageja) esitas 29.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse JM (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja igakuise elatise alates hagi esitamisest (29.01.2016) kuni hageja täisealiseks saamiseni (06.10.2028) perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

  1. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 28.12.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-1140636 kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist igas kuus 150 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Hageja vajadused ühes kuus on suurenenud, seega esitas hageja hagi elatise suurendamiseks (TsMS § 497). Hageja keskmiseks kuluks igas kuus on 450 eurot. Kostja vastuväited hagile
  3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  4. Vastavalt Harju Maakohtu 28.12.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-40636 saab hageja elatist mõlemalt vanemalt 150 eurot kuus, s.o kokku 300 eurot kuus. See summa on piisav 5-aastase lapse vajaduste rahuldamiseks.
  5. Hageja ei ole põhjendanud oma kulude suurust ühes kuus (450 eurot).
  6. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja ei oma kinnis- ega vallasvara. Kostja elab ema juures. Kostja ainuke sissetulek on töötasu. Kostja töötasust võtab kohtutäitur maha elatise võlgnevuse. Samuti tasub kostja oma töötasu arvelt kommunaalteenuste arved ja muud kulud.
  7. Hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on võrreldes kostjaga parem. Hageja seaduslik esindaja elab koos elukaaslasega ning mõlemad neist käivad tööl. Esimese astme kohtu otsus
  8. Harju Maakohtu 21.04.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Kostja esitas tõendina konto väljavõtte, mille kohaselt tema töötasu septembris 2015 oli 195 eurot, oktoobris 2015 oli 635 ja 765 eurot, novembris 2015 laekus töötasu 122 eurot, detsembris 390 eurot, jaanuaris 2016 483 eurot, veebruaris 2016 487 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kohtutäitur on kostja kontolt oktoobris 2015 maha 2

(5)arvanud kohtutäituri kontole 250 eurot ja 765 eurot täiteasjas nr 035/2011/3488 Pärnu Maakohtu 07.12.2011 lahendi nr 2-11-51007 alusel. Nimetatud summa kohtutäitur ka tagastas ja kohus neid kostja kohustustena ei käsitle. Konto väljavõttelt nähtub, et kohtutäitur on kostja kontolt 19.02.2016 täiteasjas nr 034/2012/1349 Harju Maakohtu 28.12.2011 lahendi nr 2-11-40636 alusel maha võtnud 486,68 eurot. Seega on kohtutäitur arvanud maha kostja 19.02.2015 saadud töötasust (487 eurot) lahendist nr 2-11-40636 tuleneva elatise nõude summas 486,68 eurot. Kohtutäitur Kristiina Feinmani büroo 21.04.2016 teatisest ilmneb, et elatise võlg 28.12.2011 lahendi nr 211-40636 alusel on 3904,41 eurot. 11. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist alammääras kahjustamata sealjuures oma tavalist ülalpidamist ning kasutades vahendeid võrdselt enda ja lapse ülalpidamiseks (

§ 102lg 1).

Pärast kohtutäituri poolt eelneva lahendiga väljamõistetud elatise võla vähendamist 19.02.2016, jäi kostja konto jäägiks 38 senti. Täitmisel oleva elatise võlg on 3904,41 eurot. Esitatud kontoväljavõtte põhjal oli kostja viimase kuue kuu keskmine töötasu 448 eurot.

  1. Palga alammäär on
  2. aastal 430 eurot. Kui elatise nõude täitmiseks arestida kostja sissetulekust pool, jääb kostjale enda ülalpidamiseks 224 eurot. Kostja ei ole küll kohtutäiturile avaldust teinud tema arestitud kontol sissetuleku osaliseks säilitamiseks, kuid tal on õigus seda teha (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 11). Arvestades, et ka hageja ema osaleb hageja ülalpidamises kostjaga võrdse panusega, on hagejal ühes kuus kasutada 300 eurot, kostjal aga 224 eurot. Arvestades, et kostja tasub nimetatud 224 eurost jooksvalt igas kuus hageja kasuks elatist 150 eurot, on kostja sissetulek ja kohustused sellised, et ta on kaugelt vähemkindlustatud kui hageja. Kostja varaline seisund ei võimalda tõsta eelnevalt väljamõistetud elatist riikliku elatise alammäärani, 2016.aastal 215 euroni.
  3. Tulenevalt sellest, et elatise menetlus on õiguslikult lihtne ning esindaja abi ei ole üldjuhul vajalik, tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada.
  5. Hageja hinnangul peab kostja leidma paremini tasustatud töö ning vajaduse korral parandada oma professionaalseid oskusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 15 öelnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka

§ 105lg 3 kohaldamisel.

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

  1. Maakohus ei ole lahendis põhjendanud, milliste tõendite alusel on kohus teinud järelduse, et hageja seaduslik esindaja panustab hageja ülalpidamisse 150 eurot kuus ning et hagejal on ühes kuus kasutada 300 eurot.
  2. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja vajadused on suurenenud – tema kulud on kuus 450 eurot. Kuna hagi on esitatud elatise suurendamiseks kuni riikliku elatise alammäärani, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama. 3

(5)Vastustaja seisukoht
  1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
  3. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse.
  4. Põhimõtteliselt on õige kostja seisukoht, et kuna tegemist on elatise suurendamise nõudega, tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendiga kinnitatud elatise suurus ja hinnata, kas lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on muutunud. Käesoleval juhul tuleb arvestada aga sellega, et hagi on esitatud elatise suurendamiseks kuni riikliku elatise alammäärani, mistõttu ei pea lapse vajadusi põhjendama ega tõendama.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Miinimummääras elatise maksmine on vanema seadusest tulenev kohustus. Vanem vabaneb selle kohustuse täitmisest üksnes seaduses sätestatud alustel. 22. Ka kompromissiga ei leppinud pooled kokku elatise maksmises alla alammäära. 2011. aastal oli elatise miinimummäär 139,01 eurot. Poolte kokkuleppega kohustus kostja tasuma elatist 150 eurot kuus, see on miinimummäärast rohkem. 23. Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 102

lg 2, kui asus seisukohale, et käesoleval juhul esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

§ 102lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel mõista elatise välja alla alammäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kummalegi loetletud asjaolule pole kostja tuginenud. Maakohus võttis aluseks üksnes kostja poolt näidatud sissetuleku ja jõudis selle alusel järeldusele, et kostjal ei ole võimalik nõutud määras elatist tasuda kahjustamata oma tavalist ülalpidamist. Kohtupraktika kohaselt ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest vaid viitega väiksele palgale. 24. Riigikohus on 24.10.2012 otsuse nr 3-2-1-118-12 p-s 15 asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks 4

(5)vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
  1. Maakohus on seetõttu ebaõigesti tuginenud üksnes kostja poolt näidatud palga suurusele. Kostja on noor töövõimeline mees ja peaks olema suuteline endale ja oma ühele alaealisele lapsele miinimummääras ülalpidamist teenima. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostjal ei oleks mingil põhjusel võimalik sellises määras ülalpidamist teenida.
  2. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb elatis välja mõista

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 29.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.10.

  1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
  3. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega, tuleb nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  4. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le
  5. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.