) § 46 lg 1 alusel OK-le 10.07.2014 maksuteate nr 92/
lg 2 selle vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 32.
lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu ei saa Soomest pensioni saav isik
§-st 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa (192 eurot kuus) maha arvata täies ulatuses, vaid üksnes proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulude osakaalule. Nimetatud muudatus kehtestati 20.10.2010 vastuvõetud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega (723 SE). Eelnõu 723 SE seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk vältida, et isik teeb samaväärseid mahaarvamisi kahes riigis korraga. Kahes riigis korraga saab teoreetiliselt teha vaid selliseid mahaarvamisi, mis ei ole seotud konkreetse tululiigiga (st mille tegemisel ei ole oluline, millisest allikast ja millist liiki tulu on isik saanud, nt palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest). Seega kui oletada, et Soome seadus lubaks samasugust mahaarvamist, saaks Soomes ja Eestis töötav inimene ühte ja sama kulu deklareerida nii Soomes kui Eestis ning saada kahekordselt tulumaksuvabastust.
4. ptk-s sätestatud mahaarvamistest ei ole tululiigiga seotud maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, kingitused ja annetused ning kindlustusmaksed ja pensionifondi osamaksete soetamine. Seevastu mahaarvamisi, mida saab teha ainult konkreetsest tululiigist, ei ole vaja piirata, sest nende mahaarvamiste eelduseks on kindlat liiki tulu saamine ning teises riigis ei ole võimalik sarnast mahaarvamist teha, sest teises riigis puudub selline tulu.
4. ptk-s sätestatud maharvamistest on tululiigiga seotud täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (mahaarvamise eelduseks on Eestis maksustatava pensioni saamine), täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitise korral (mahaarvamise eelduseks on vastava hüvitise saamine Eesti tööandjalt) ning kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (mahaarvamise eelduseks on Eestis maksustatava palgatulu saamine, millelt peetakse kinni kohustusliku kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset). Seaduseelnõu ettevalmistamisel on võetud arvesse ainult üks mahaarvamine ja tehtud erandina viide töötuskindlustusmaksele. Muud vajalikud erandid on jäänud tähelepanuta, kuigi seletuskirjas esinev põhjus esineb ka teiste eespool nimetatud mahaarvamiste puhul. Seega on välistuludest tulenevalt õigustatud piirata vaid neid mahaarvamisi, mis ei ole seotud konkreetse tululiigiga ning mida oleks seetõttu võimalik vähemalt teoreetiliselt maha arvata korraga mitmes riigis. Mahaarvamisi, mis on seotud konkreetse Eestis saadud tulu liigiga, ei ole võimalik välisriigis maksustatavast tulust maha arvata ning seetõttu ei ole ka vajadust neid mahaarvamisi Eestis piirata, kui Eesti resident saab välistulu. Seadusandja on pannud nt 2
lg-st 2 tuleneva piiranguta.
lg 2 võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega, eelkõige töötaja vaba liikumise põhimõttega. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsusele kohtuasjas C39/10, mis puudutab kaebaja kaasusele vastupidist olukorda (Eestis pensioni väljateeninud isik on Soome resident ja tema pensioni maksustatakse Eestis). 3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Praeguses asjas puuduvad võrreldavad grupid või faktilised asjaolud, mis oleksid seostatavad kaebajaga ning oluliste tunnuste alusel võrreldavad. Seega ei saa olla võrdsuspõhiõiguse riivet. Kaebaja ei ole samuti välja toonud, kellega teda ebavõrdselt koheldakse. Kui lähtuda eeldusest, et võrreldamatuid gruppe ei ole, tuleb asuda seisukohale, et Eestis tulu teenivad isikud ning välisriigis tulu teenivad isikud on põhimõtteliselt erinevas positsioonis (erinev riikide õigus, maksumäärad, fiskaalpoliitika jne). Võrrelda ei saa faktilist olukorda, et varem sai
kohaselt pensioni maksuvaba osa täies ulatuses maha arvata, kuid nüüd on see seotud samaväärsete mahaarvamistega – isikul puudub subjektiivne õigus nõuda vastupidist või nõuda vastusooritust.
lg 2 alusel mahaarvamisi tegev isik, kes on saanud oma tulu nii Eestis kui välismaal, on erinevas olukorras võrrelduna isikuga, kes on saanud oma sissetuleku ainult Eestist. Seetõttu tulebki erinevates olukordades olevaid isikuid kohelda erinevalt. Seda põhimõtet on arvestatud ja sellele viidatud ka 723 SE seletuskirjas. Maksusoodustused võivad olla ehtsad või ebaehtsad ja nende eristamine võib olla keerukas, sest tihti paiknevad normid läbisegi. Tavaliselt tuleb ehtsaid maksusoodustusi tõlgendada kitsendavalt, ebaehtsaid soodustusi aga laiendavalt. Ebaehtsad ehk tehnilised maksusoodustused on tavaliselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise eesmärgil (nt käibemaksu nullmäär, ettevõtlustulust kulude mahaarvamise õigus jne). Ebaehtsate maksusoodustuste andmine tuleneb õiguse üldpõhimõtetest ja neid võib lugeda pigem maksuobjektide elementideks. Sellist soodustust ei saa anda sõltuvalt seadusandja maksupoliitilistest eelistustest. Kui seadusandja ignoreerib ebaehtsaid maksusoodustusi, on maksuseaduse norm PS-ga vastuolus. Ehtsad ehk maksupoliitilised maksusoodustused sõltuvad aga seadusandja poliitilisest tahtest ning
Töötuskindlustusmakse mahaarvamise lubamisel on oluline, et tegemist on Eestis teenitud tuluga seotud mahaarvamisega, mis kujutab endast saamata jäänud palga kompenseerimist. Mahaarvamised saab liigitada maksumaksjale kohustuslikeks makseteks (nt töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse), mille puhul ei ole summalisi ega protsentuaalseid piiranguid, ja maksupoliitilistel kaalutlustel kehtestatud mahaarvamisteks (nt eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused), mille puhul võib olla kehtestatud piiranguid nii üksiku mahaarvamise liigi kui mahaarvamiste kohta tervikuna.
Maksuvaba tulu on minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Sellest suurema tasu korral osalevad kõik maksude tasumise kaudu riigi ülesannete täitmisel. Süsteem on selliselt õiglane, sest vastasel juhul arvestataks mitmest riigist tulu saavatele inimestele ka mitmel korral maksuvaba tulu.
lg 2 väljatöötamise ajendiks saab pidada riigi maksupoliitilisi seisukohti ja riigi fiskaalseid eesmärke.
lg 2 legitiimseks eesmärgiks on nii riigi raha kokkuhoid kui ka ebavõrdsuse vältimine, et välisriigis tulu saavad isikud ei saaks põhjendamatult rikastuda Eestis võimaldatud mahaarvamiste kaudu.
§-s 232 ettenähtud maksuvaba tulu piirmäära. Praegusel juhul on tegemist Soomest pensioni saava Eesti residendi Eestis saadud pensioni maksustamisega, millele ei rakendata enam
Eeltoodust tulenevalt on küsitav, kas Euroopa Kohtu otsus asjas C-39/10 saaks praeguse vaidluse sisulisel lahendamisel olla asjassepuutuv. Kõnealuses Euroopa Kohtu otsuses leidis kohus, et siseriiklikud maksuõigusnormid tuleb võtta vastu, järgides aluslepingutega tagatud vabadusi, eeskätt töötajate vaba liikumist. Liikumisvabadust käsitlevate eeskirjadega on sisuliselt vastuolus see, kui töötajat, kes liikumisvabadust on kasutanud, koheldaks tema päritoluliikmesriigis vähem soodsalt kui siis, kui ta ei oleks nende eeskirjadega kehtestatud õigusi kasutanud. Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas teda Eestis vähem soodsalt koheldakse. 4. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2015 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja
sätestab, et lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2520 eurot maksustamisperioodil.
lg 2 sätestab, et kui residendist füüsiline isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ning osa välismaal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud, võib ta teha käesolevas (st
4.) peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Eelmises lauses nimetatud piirangut ei kohaldata § 281 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisele. Maksustatava tuluna käsitatakse isiku sellist tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav Eestis või riigis, kus tulu saadi.
lg 2 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kaebaja on Eesti resident, kes sai 2013. a vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis ja osa sellest tulust on Eestis tulumaksust vabastatud.
lg 2 piirab kaebajal
§-st 232 tulenevat pensioni maksuvaba osa täies ulatuses mahaarvamist ning võimaldab selle mahaarvamist üksnes proportsionaalselt Soomes ja Eestis saadud tulu osakaalule. Kui
lg-s 2 sätestatud piirang on PS-ga kooskõlas, on maksuteade õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui nimetatud piirang on aga PS-ga vastuolus, ei ole vaidlustatud maksuteates tehtud arvutuskäik õiguspärane ja maksuteade tuleb tühistada. Seega on
lg 2 asja lahendamisel asjassepuutuv norm ning kaebuse lahendamiseks tuleb analüüsida selle sätte kooskõla PS-ga. PS § 12 lg-st 1 tulenevalt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 32 lg 1 lause 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui sarnases olukorras olevaid isikuid on ebavõrdselt (erinevalt) koheldud (nt Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-101-06, p 24). 4
§-s 232 sätestatud ulatuses, vaid ta sai seda teha üksnes proportsionaalselt nn maailmatulu osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus vastavalt
Füüsilisest isikust Eesti resident, kes sai maksustamisperioodil tulu (pensioni) üksnes Eestist, sai samal ajal oma maksustatavast tulust
alusel täiendavalt mahaarvata maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2520 eurot maksustamisperioodil. Kuna kaebajat koheldakse täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisel erinevalt võrreldes nende residentidega, kes saavad pensioni üksnes Eestist, on kaebaja võrdsuspõhiõigust riivatud. Seega tuleb kontrollida riive põhiseaduspärasust. Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt tuleb võrdsuspõhimõtte rikkumise tuvastamiseks teha PS § 11 kohane proportsionaalsuse kontroll (3-4-1-12-10, p 35; 3-4-1-23-11, p 61 jj), st kindlaks teha võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärk ning seejärel hinnata proportsionaalsust (vajalikkust, sobilikkust ja mõõdukust) selle eesmärgi suhtes. Võrdsuspõhimõtet võib piirata igal PS-ga kooskõlas oleval põhjusel (3-4-1-12-10, p 31). Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 723 SE seletuskirjas (lk 12) märgitust nähtuvalt soovis seadusandja piirata täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist isikutel, kelle välistulu osakaal kogutuludest on vähemalt 75%. Sisuliselt on sätte eesmärgiks raha kokkuhoid ehk riigieelarve vahendite säästmine. Selline eesmärk ei ole PS-ga vastuolus. Kuna
lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu säästetakse riigi raha, on see eesmärgi saavutamiseks sobiv meede.
lg-s 2 sätestatud piirang on vajalik, sest riigi raha ei ole võimalik säästa mõne teise sama efektiivse, kuid kaebajat vähem koormava abinõuga.
Riigi raha kokkuhoid on oluline eesmärk ja tegemist ei ole kaebaja suhtes eriti intensiivse riivega. Maksuvaba tulu on minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud sissetulek. Seadusandja on üksnes Eestist pensioni saavatele isikutele taganud nn puutumatu elatusmiinimumi. Kaebaja Soomest saadud pension on Eestis makstavatest pensionidest märgatavalt suurem, seega on põhjendatud panna kaebajale ka suurem kohustus osaleda avalike kulude rahastamises. Kaebaja ei ole täielikult ilma jäetud õigusest oma täiendavat maksuvaba tulu maha arvata, sest ta saab teha mahaarvamisi oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema kogutulus (maailmatulus) vastavalt
§-le 232 ja § 282 lg-le 2. Mitmest riigist pensioni saava isiku õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole tema põhiseaduslik õigus, vaid riigi poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustus. Sellise maksusoodustuste kehtestamisel on riigil avar otsustusruum ning peab olema väga mõjuv põhjus, et laiendada kohtuotsusega seadusandja poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustusi täiendavatele isikute gruppidele. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Üldjuhul saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kohus lahendab kaebaja nõude lähtuvalt selle piiridest (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu jäävad selle asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja väited muude isikute gruppide võimaliku ebavõrdse kohtlemise ning tulumaksuseaduse üldiste probleemide ja ebaloogilise ülesehituse kohta. Tulumaksuseaduse või selle muudatuste vastuvõtmisel peab seadusandja arvestama Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-s 45 sätestatud töötajate vaba liikumise põhimõttega. Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C-39/10 (p 48) oma varasemale praktikale viidates, et 5
lg 2 ei ole kaebuses väidetud põhjustel PS-ga vastuolus ja kohus ei tuvastanud ka nimetatud sätte vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Muid vastuväiteid ei ole kaebaja vaidlustatud maksuteatele esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
-s ei puuduta kaebaja õigusi. Samuti on kohus asunud õigele seisukohale, et
Kohus on piisava põhjalikkusega teinud kindlaks võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärgi ning hinnanud proportsionaalsust selle eesmärgi suhtes. Vastustaja hinnangul riivab võrdsuspõhiõigust eeskätt see, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse ebavõrdselt.
lg-ga 2 ei ole rikutud võrdsuspõhimõtet PS § 12 mõistes, kuna kõnealuse sätte alusel mahaarvamisi tegev isik, kes on saanud oma tulu nii Eestis kui välismaal, ongi erinevas olukorras võrreldes isikuga, kes on saanud sissetuleku ainult Eestist. Seetõttu tulebki erinevates olukordades olevaid isikuid erinevalt kohelda. 6
lg 2 osas kohase põhiseaduspärasuse ja normi proportsionaalsuse hindamise kontrolli ning leidnud põhjendatult, et norm on PS-ga kooskõlas. Seejuures ei ole halduskohus võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärgi hindamisel viidanud üksnes riigieelarve vahendite säästmisele, vaid ka seadusandja maksupoliitilisele otsustusele panna välisriigist pensioni saavale isikule suurem kohustus osaleda avalike kulude rahastamises. Teisisõnu on seadusandja eesmärk olnud panna välisriigist suuremat pensioni saavatele isikutele suurem solidaarsuspõhimõttest tulenev maksukoormus. Halduskohus on õigesti osundanud, et mitmest riigist pensioni saava isiku õigus Eestis täiendava maksuvaba tulu mahaarvamisele ei ole tema põhiseaduslik õigus, vaid riigi poliitilistest eesmärkidest kantud maksusoodustus, mida kohtul ei ole võimalik laiendada. 9. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu käsitlusega seonduvalt Euroopa Liidu õigusega ja Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsusega nr C-39/10. Nimetatud kohtuasja asjaolud ei ole võrreldavad praeguse haldusasjaga ning Euroopa Kohus möönis selle lahendi p-s 57, et erinev kohtlemine on õigustatud, kui see põhineb objektiivsetel ja siseriikliku õigusega taotletava legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalsetel kaalutlustel. Nagu halduskohus õigesti märkis, on need eeldused
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.