4-16-5939/9

4-16-5939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5939 (2316,16,007683; 2316,16,007607) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Deniss Dzjamko, ik 38702070229, elukoht: XXXX Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Deniss Dzjamko süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo (narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine) toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. Lõpetada väärteomenetlus Deniss Dzjamko süüdistuses NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo (narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik valdamine) toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 aluse, so menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
4. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.10.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Deniss Dzjamkolt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine uuringute tegemisel tekkinud kulu kokku 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Deniss Dzjamko, 4-16-5939, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Deniss Dzjamkole posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi nr 16E-AN0780 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot jätta riigi kanda. 1
9. Asitõend: EKEI Keemiaosakonnast Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale tagastatud ja Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas hoiustatud sahharoosi sisaldav pulber koos pakendiga tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale Deniss Dzjamko. Kuivõrd tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga, siis juhul, kui menetlusalune isik ei lähe asitõendi hoiukohta seda tagasi saama kohtuotsusele apellatsiooni esitamise 15 päevase tähtaja jooksul, kuulub asitõend KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 19.09.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.07.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481624 nähtuvalt peeti 14.07.2016 kell 17.27 Tallinnas Puhangu 6 maja juures kinni Deniss Dzjamko, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusel metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 13.07.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1432230 nähtuvalt peeti 13.07.2016 kell 02.00 Tallinnas Toompuiestee 37 kinni Deniss Dzjamko, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, samuti leiti tema juurest minigrip kilekotike beeži pulbriga massiga 3,14 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, samuti ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud allkirja vastu. Kuivõrd kohtukutses ei olnud menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on tema väärteoasja arutamise aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud ning kuna menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et teda on varem korduvalt karistatud, rahatrahve ei tasu, palub mõista 12 päeva aresti, välja mõista uuringute kulu 35 eurot ja 35 eurot ning kuna aine valdamist ei tuvastatud, siis ekspertiisitasu 84 eurot jätta riigi kanda. Asitõend ümbrik minigrip kilekott tagastada ning kui kohtuotsusele edasikaebe 15 päevase tähtaja jooksul järgi ei tulda, siis hävitada. Kohus, kontrollinud uuringuakte nr 1509T (18.07.2016) ja nr 1497T (14.07.2016), millede kohaselt tuvastati esimesel juhul menetlusaluse isiku organismis metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus ning teisel korral fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini sisladus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 2 Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13.07.2016 episoodis on isiku organismis tuvastatud fentanüüli, metadooni, amfetammini ja metamfetammini sisaldus ja 14.07.2016 metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus. Menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, menetlusaluse isiku organismist leitud fentanüül ja metadoon II nimekirja. Kui metadoon on kasutusel sõltuvusravi preparaadina, siis väärteoasja materjalidest ei ilmne, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini käitlemiseks ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus valdamises (13.07.2016 episood), kuivõrd tema juurest leiti minigrip pakend beeži pulbriga, mille mass oli 3,14 grammi. Väärteomenetluses määratud aineekspertiisi nr 16E-AN0780 kohaselt aga menetlusaluse isiku juurest leitud ja ära võetud pulber narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda ja tegemist oon sahharoosiga. Kohus asub seisukohale, et eksperdiarvemusele tuginevalt saab tulle järeldusele, et menetlusaluse isiku teos puudub NPALS § 151 lg 1 väärteo koosseis, kuivõrd väärteoasja materjalidega ei ole tuvastatud, et ta oleks ebaseaduslikult vallanud väikses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu tuleb selles süüdistuse osas menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on samuti jäetud tasumata. Trahvide tasumata jätmisest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahv ning ka korduvad arestid NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, st isik on järjestikku toime pannud samalaadse süüteo, kusjuures menetlusaluse iisku organsimist tuvastatud ained osaliselt kattuvad, mistõttu on tegemist erinevate 3 väärtegudega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringute tegemisega tekkinud kulu. Kuivõrd aineekspertiisiga süüteokoosseisu olemasolu ei tuvastatud, tuleb aineekspertiisi kulu jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4