Obsah (7)

§ 199§ 213§ 394§ 64§ 65§ 69§ 75

1-16-813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-813 (13221000072) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2, 7 järgi 4 kuud vangistust, mis pöörati täimisele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning kokkuvõttes mõisteti liitkaristus 9 kuud ja 29 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 598 tundi, millest 01.02.2016 seisuga on sooritatud 485 tundi. Advokaat Juho-Enn Aule Dmitri Poddubnõi süüdistus

§ 213

lg 1 - § 22 lg 3 ning § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1. Dmitri Poddubnõi süüdi tunnistada

§ 213

lg 1 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015

§ 213

lg 2 p 3 - § 22 lg 3) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Dmitri Poddubnõi süüdi tunnistada

§ 394

lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud üksikkaristused, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ning mõista kuritegude 1 kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 4.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud 2 (kaks) aastasele vangistusele Pärnu Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsusega mõistetud 9 (üheksa) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päevane vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 5.

§ 65

lg 1 alusel arvata mõistetud liitkaristusest, s.o 2 (kaks) aastasest vangistusest maha Pärnu Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 01.02.2016 seisuga 8 (kaheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust ning lugeda ärakandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.

§ 65

lg 3 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 478 tundi. 7.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata 478 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 18 (kaheksateist) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab Dmitri Poddubnõi täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 (kohtuotsuse kuulutamise ajal

§ 75

lg 2 p 2 ja 21) sätestatud kohustust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 8.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Dmitri Poddubnõid järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX. - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 2 (kohtuotsuse kuulutamise ajal

§ 75

lg 2 p 2 ja 21) alusel määrata Dmitri Poddubnõile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

1. Dmitri Poddubnõi suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Dmitri Poddubnõilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurost osa, s.o 542 (viissada nelikümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale Juho-Enn Aulele kohtueelsel menetlusel makstud tasust 120 (sada kakskümmend) eurost, osa tasu, s.o 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 686 (kuussada kaheksakümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Dmitri Poddubnõi, 1-16-813, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Poddubnõi poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus 2 sätestatud korras. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale Merike Allikmäele makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot jätta riigi kanda. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale Juho-Enn Aulele makstud ülejäänud osa tasust, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 10.09.2014 otsusega, millega teda karistati

§ 199lg 2 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti temalt Kr

MS § 179 lg 1 p 2 alusel välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 alusel.

Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega ja kuna käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteos, millega kaasneb esimese astme kuriteos süüditunnistamisega kaasnev sundraha, siis käesolevas kriminaalasjas ei tule sundraha välja mõista enam täies mahus, vaid sundraha summade vahe, s.o 1075 - 532,50 = 542,50 eurot. Kuna Harju maakohtu 11.12.2015 ja 14.01.2016 kohtumäärustega saadeti kokkulepe tagasi prokuratuurile vigade parandamiseks, siis kokkuleppe sõlmimise edasilükkamine ei olnud tingitud süüdistatava käitumisest. Seega on põhjendatud, et 11.12.2015 ja 14.01.2016 kokkulepete sõlmimises osalemise eest kaitsja tasusid süüdistatavalt välja mõista ei tule, vaid need kulud tuleb selles osas jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kohtule esitatud andmete kohaselt on süüdistataval töökoht ning süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka 3 süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatav varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Kohus selgitab ka, et 30-päevase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4