1-16-522/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 23.09.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-522 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vadim Fedossejenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VADIM FEDOSSEJENKOV, isikukood 37911032253, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.11.2015 ja lõpp 08.05.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.09.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VADIM FEDOSSEJENKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vadim Fedossejenkovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Fedossejenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.05.2016 otsusega tunnistati Vadim Fedossejenkov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav selgitab, et ei mäleta, miks ta vangi pandi, kuna oli purjus. On aru saanud, et ei ole hea kuritegusid toime panna. Vabanemisel proovib leida tööd, et hakata raha teenima. Enda sõnul oli tal kunagi ammu narkootikumidest sõltuvus. Isikule on ema öelnud, et ootab teda koju ja tahab teda näha. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör isiku ennetähtaega vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 15-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vanglas kannab karistust kaheksandat korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad (sh tingimisi mõistetud) karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks kuni karistusaja lõpuni selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgse elukoht, mis ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded, mille üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Õigus viibida varjupaikades või taotleda eluaset registreeritud elukoha järgselt ei ole samastatav alalise elukoha olemasoluga. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid sellest ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge (82%), mistõttu ei oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamata. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Vadim Fedossejenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Vadim Fedossejenkovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, vangistuses viibib ta lausa kaheksandat korda. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning kuritegude toimepanemine on isikul kujunenud elustiiliks ja ainsaks toimetulemise oskuseks. Kuritegude muster on varieeruv, on toime pannud ka vägivaldseid kuritegusid, samuti on tema poolt toime pandud kuriteod olnud kavatsetud. Soodusteguriks on sõltuvus- ja psühhiaatrilised probleemid. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul osalenud resotsialiseeriva iseloomuga tegevustes. Positiivsena võib välja tuua, et isikul puuduvad käeoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Samas ei ole vabanemisel isikul kindlat alalist elukohta, kuna tema ema ja kasuisa ei ole nõus sellega, et ta nende juurde elama asub tulenevalt asjaolust, et viimane kuritegu – kehaline väärkohtlemine – on toime pandud muuhulgas oma ema ja kasuisa suhtes. Suhted lähedastega on seega problemaatilised, puudub nende toetus. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla ja vähendaks materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Varem on isik toime pannud kuritegusid rahalise kasu saamiseks, mis oli ka tema ainsaks sissetulekuks enne vangistust. Enda sõnul ei ole ta kunagi töötanud, on saanud töövõimetuspensioni, mis on võimalik peale vangistust taastada. Raha kulutas narkootikumide peale. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 1000 eurot, mille tasumisest ta huvitatud ei ole. Suhtlusringkonnas on enamasti kriminaalse taustaga isikud, kes võivad mõjutada isikut negatiivselt. Lisaks on kinnipeetaval diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus. Isik saab ise aru, et tal on probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega ja alkoholi kuritarvitamisega, kuid ei ole nõus alkoholi tarvitamisest loobuma ega soovi ka ravi ega toetavaid sotsiaalprogramme läbida narkosõltuvusest vabanemiseks. Isik käitub alkoholijoobes vägivaldselt ning on ohtlik nii endale kui teistele inimestele. Isikul on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid, sh on ta emotsionaalselt tasakaalutu, agressiivne, rünnanud nii ennast kui teisi kinnipeetavaid ja vanglaametnikke. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 77% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 82%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik ise ei ole motiveeritud kuritegelikest eluviisidest hoiduma, mistõttu on uute kuritegude toimepanemine ja katseajal kontrollnõuete järgimata jätmine väga tõenäoline. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik