KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-7480 Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi Os

§ 136

lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on 25.04.2012 lahendis nr 3-2-139-12 punktis 18 seisukohal, et

§ 136

lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei

§ 136lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte.

Riigikohtu kolleegium leidis, et pankrotimenetluse 2 osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Pankrotiseadus näeb ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik

§ 67

järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle

§ 63lg 1 järgi hüvitama.

1. Lisaks ei ole hageja tasunud hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu. Määruskaebus
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8.

§ 136

lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selle sättega on seadusandja viidanud selgelt täitemenetluse seadustikuga ettenähtud enampakkumise korrale, mille osaks on ka täitemenetluse seadustiku § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise õigus. Hageja on pankrotimenetluse osaline ja seega vastab täitemenetluse seadustiku § 223 lg-s 1 sätestatud subjekti tunnustele. Seadusandja on teinud selge valiku ja viidanud pankrotimenetluses täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korrale – sealhulgas ka enampakkumise vaidlustamise korrale. Vastupidine tõlgendus – nii nagu seda on põhistanud maakohus oma määruses – on vastuolus seadusandja poolt tehtud viitega täitemenetluse seadustikule, kuivõrd seadusandja ei ole näinud ette täitemenetluse seadustiku osalist kohaldamist. Erinevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.04.2012 määruses nr 3-2-1-39-12 vaadeldud olukorrast, kus hagi esitajaks oli isik, kes oli võlgnikuga väidetavalt lepingulistes suhetes, on käesoleva hageja näol tegemist pankrotivõlausaldajaga ning isikuga, kes ka ise soovis enampakkumisel osaleda – need on asjaolud, mis eristavad käesolevat vaidlust eespool nimetatud Riigikohtu määruses kirjeldatud olukorrast. Samuti eristab käesolevat juhtumit asjaolu, et käesoleva hagiga soovitakse saavutada täitemenetluse seadustiku § 223 lg 2 sätestatud tagajärg. Maakohtu põhistus paneks selgelt ebavõrdsesse olukorda pankrotivõlausaldaja ja sissenõudja täitemenetluses ning seda olukorras, kus selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõjuv põhjus ning selgesõnaline seadusesäte.

1. Hagi esitamine käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel on vajalik selleks, et tagada tema kui pankrotivõlausaldaja ja hüpoteegipidaja õiguste kaitse. Nimelt müüdi kinnisasi, millele muuhulgas oli seatud ka hüpoteek, pankrotihalduri poolt selliselt, et enampakkumisel ei olnud võimalik osaleda enampakkumise teates märgitud tingimustel. Sellistel asjaoludel on põhjendatud võimaldada esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hilisemad õiguskaitsevahendid ei pruugi olla efektiivsed ega tagada määruskaebuse esitaja õiguste kaitset. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu ja suuruse tõendamine, kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse asja õiglaseks hinnaks hinda, mis on kujunenud avalikul enampakkumisel. Suure tõenäosusega esitaks pankrotihaldur hilisemas menetluses vastuväite, et kahju olemasolu ja suurus ei ole tõendatud. Olukorras, kus hilisemad õiguskaitsevahendid ei pruugi toimida või esineb arvestatav tõenäosus, et nad ei ole efektiivsed, on hagi esitamise 3 välistamine vastuolus nii põhiseadusega kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga
3. Hagiavalduse esitamisel ei olnud küll tasutud riigilõivu, kuid see asjaolu ei oleks saanud tingida hagi menetlusse võtmisest keeldumist, vaid kohus oleks pidanud andma hagejale määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vastus määruskaebusele
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Kostja leidis, et määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Edasine menetluse käik
5. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7. Ebaõige on kostja väide, et määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaega. Tulenevalt TsMS § 661 lg 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Hageja sai kaevatava määruse kätte 19.05.2016 ning esitas puudustega määruskaebuse 03.06.
8. Maakohus jättis 27.06.2016 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai 27.06.2016 määruse kätte 29.06.2016 ja kõrvaldas puudused 04.07.
9. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.
10. Õige on hageja väide, et riigilõivu tasumata jätmise tõttu ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Vastavalt TsMS § 3401 lg 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna maakohus ei jätnud hagiavaldust käiguta ega andnud tähtaega riigilõivu tasumiseks, siis ei saanud maakohus riigilõivu tasumata jätmisele tuginedes hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Eeltoodu ei anna siiski alust määruskaebuse rahuldamiseks.
11. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt

§ 136

lg 1 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 tehtud lahendi p-s 18 leidnud, et

§ 136

lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks 4 tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei

§ 136lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte.

Riigikohtu arvates ei saa anda pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Samuti märkis Riigikohus, et kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik

§ 67

järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle

§ 63lg 1 järgi hüvitama.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ülaltoodust, et hagejal puudub õigus nõuda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja on pankrotimenetluses hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldaja ning, et ta soovis enampakkumisel osaleda. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse puudumine ei ole vastuolus põhiseadusega ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga
2. Seaduses on sätestatud teine õiguste kaitse viis.

§ 63

lõikest 1 tuleneb, et kui haldur on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlausaldajale, siis peab ta selle hüvitama. Hageja väide, et kahju hüvitamise nõue õiguskaitsevahendina võib olla ebaefektiivne, ei ole põhjendatud. 18. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5