lg 4 mõista tema menetluskulud summas 780€ välja kostjatelt.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Hageja on hagist loobunud kirjaliku avaldusega ja kostjad on sellega nõustunud kohtuistungil. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus 6. Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 2-16-8957
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. 7. Hageja loobus hagist kuna kostjad tema nõude täitsid ning leiab, et kostjad peavad tasuma tema menetluskulud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kostjad ei pea hageja menetluskulusid kandma, sest kuigi nad hageja nõude täitsid ja formaalselt on
lg 5 eeldused täidetud, ei ole menetlusõiguse üldpõhimõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus kostja peab kandam hageja menetluskulud ka siis, kui hageja on esitanud hagi pahatahtlikult või õigusliku aluseta. Nimetatud põhimõte on kaudselt sätestatud ka
lg 6, mille kohaselt kannab hageja oma menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
sätestab menetlusosaliste kohustused: kohustus on kasutada menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesolevalt on asjas oluline see, et kohus ei lahendanud asja sisuliselt ja seega ei selgitanud välja ka vaidluse kõiki asjaolusid, sest hageja loobus hagist ja kohtu hinnangul ei olnud alust keelduda loobumise vastuvõtmisest. Samas ei saa kohus selgunud asjaolude alusel lasta hagejal kuritarvitada oma õigusi, kohut eksitusse viia ega seaduse nõudeid eirates rikkuda kostjate õigusi. Käesolevalt on hageja kuritarvitanud menetlusõigust kui ta esitas hagi valduse kaitseks, samas kui tal nimetatud nõue tegelikkuses puudus. Nimelt ei ole hageja üürilepingut kehtivalt üles öelnud ja seega tal puudus ka valduse kaitse nõue, sest kostjad kasutasid eluruumi õiguslikul alusel. Nimelt on hageja väidetav 11.04.2016.a ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 4 tulenevalt tühine, sest ei vasta sama paragrahvi lg 1 nõuetele. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi –seega puudus hageja õigus nõuda üüritud eluruumi kostjate valdusest välja. Kohus ei hinda ülesütlemise materiaalseid eeldusi, mille üle võis pooltel samuti vaidlus olla. Samuti on ülesütlemise kehtivus kaheldav ka selle kätte toimetamise asjaolude tõttu, kuid ka neid kohus käesolevalt sisuliselt ei käsitle. Asjaolu, et kostjad nõude täitsid, ei tähenda, et nad hagi nõuet tunnistasid. Kostjad kasutasid 17.07.2016.a oma õigust üürileping lõpetada ja vabastasid eluruumi. Seega saavutas hageja oma nõude eesmärgi, kuigi selliseks nõude esitamiseks kohtule tal alus puudus. Kohus märgib, et hageja on välja kolimise nõuet esitades ning ka kohtule hagi esitades läinud vastuollu ka Võlaõigusseaduse § 6, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtudes. Alusetu nõude esitamist käsitleb kohus kui püüdu kohut eksitusse viia. Kohus selgitas hageja esindajale 17.08.2016.a kirjas eelnimetatud asjaolusid ja eeldas, et hageja esindaja loobub menetluskulude nõudest ning siis poleks kohus pidanud ka kohtuistungit. Hageja esindaja jäi oma taotluse juurde vaatamata kohtu selgitustele, mida saab samuti lugeda menetlusõiguse 3 2-16-8957 pahatahtlikuks kasutamiseks. Seda eriti olukorras, kus hageja, kelle tõttu istung oli määratud, kohtuistungile ei ilmunud. Põhimõte, et kaotaja maksab menetluskulud, on selgelt sätestatud
. Kui hagi esitamiseks puudus alus, oleks hagi jäänud rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostjad teatasid, et neil ei ole menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.