← Eesti

3-16-800/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-800 Haldusasi A.K.a kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosalised Kaebaja – A.K. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
  3. A.K. esitas 26.04.2016 Tallinna Halduskohtule järgmised dokumendid: 1) vaide vormil taotlus, kus nõuab Tallinna Vangla 25.04.2016 käskkirjade 473/477/476 kehtetuks tunnistamist. Samuti nõuab ta koos advokaat Mariann Tustiga turvalintide salvestiste vaatamist Tallinna Vangla ruumides. Kaebaja on samal paberil kirjutanud ka valesse kambrisse madratsi viimisest ja teki parandamisest, mispeale teda väidetavalt süüdistati vara lõhkumises; 2) vaide vormil etteheide R. A.i tegevusetusele ajavahemikul 01.12.2015–25.04.2016, kuna viimane ei suuda täita oma tööülesandeid ning täitmata on kõik A. K.a abipalved (prillid, visiidid silmaarsti juurde); 3) etteheide R. A.i ja R. L. tegevusetusele, mis lõhkus kaebaja peresidemed; ajavahemikul 01.12.2015–27.04.2016 R. A.i ja R. L.i mõnitav suhtumine, ei valda eesti keelt ja suhtlust. Lisaks on kaebaja esitanud mittevaralise kahju taotluse summas 125 000, kuna kaebaja kaotas sideme perega R. A.i nihilistliku tegevuse tõttu; 4) näited blankettidest, mida A. K. nägi väidetavalt esimest korda, näiteks blankett, et saada laost isiklikke asju, vaide blankett, kinnipeetava taotlus elektriseadme kasutamiseks, 01.05.2016 avaldus, et saada vanglas laktoosivaba toitu ja taimetoitu, isikute nimekiri, kellega kaebaja suhtleb, taotlus isiklike asjade väljaandmiseks, millele on käsikirjaliselt kirjutatud, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid, 30.04.2016 taotlus riiete ja jalatsite eraldamiseks riigieelarvest, 30.04.2016 avaldus toidumenüü muutmiseks, 29.04.2016 taotlus kokkusaamiseks, millele on juurde kirjutatud, et kaebaja soovib tütrega rääkida ja näha pojapoega ning kohtuda pojaga; 5) A. K.a haiguslugu, mille peale on käsikirjaliselt kirjutatud, et kaebaja ootas prille 7 kuud; 6) etteheide kaebaja iseloomustuse koostanud isiku suhtes kaebaja ennetähtaegsel vabastamisel; 7) Harju Maakohtu 29.02.2016 määrus asjas nr 1-15-8924; 3-16-800 8) Tallinna Vangla 18.04.2016 käskkiri nr 5-1/703 seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ja vaide vormil taotlus käskkirja tühistamiseks, moraalse kahju hüvitamiseks 5050 eurot; 9) 29.04.2016 kuupäevaga vaide vormil etteheide, et kaebajat pole suunatud eriarsti vastuvõtule; 10) küsimus, kas Eesti kodakondsusest saab loobuda, kui karistusaeg pole täis; 11) soov saata vaieldavad avaldused R. A.le ja R. L. le, meditsiinilised küsimused edastada Tallinna Vangla perearstile ja tervishoiuministrile; 12) küsimus seoses Möller autoga elukindlustuse kehtivusest puhkuse ajal; 13) teade, et kaebaja esitab Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) avalduse 300 000 euro suuruse kahju nõude seoses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töötaja K. V. tegevusega 2004–2015; lisaks Möller Auto kahe aasta palk 25 000 Eesti krooni. Lisaks on kaebaja esitanud korduvalt soovi, et vastused saadetaks vandeadvokaat Mariann Tustile Niguliste Advokaadibüroost. Kaebaja on korduvalt viidanud ka, et kaebab asja edasi EIK-i.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punktide 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning ega ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus saab kaebuse menetlusse võtta alles siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2). Kohtu hinnangul tuleb kaebus tervikuna tagastada.
  5. A. K. esitas nõude tühistada Tallinna Vangla 25.04.2016 käskkirjad nr 5-2/473, 5-2/476, 5-2/477 ning nõue on registreeritud haldusasjana 3-16-
  6. Kohus tagastas kaebuse 09.08.2016 määrusega, kuna kaebaja polnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Viidatud määruses leidis kohus, et Tallinna Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Tallinna Vangla andis kaebajale 10päevase tähtaja 26.04.2016 vaide (tl 49) puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai 06.05.2016 vastuskirja nr 5-15/16/178-2 (tl 56) kätte 06.05.2016, mistõttu pidi ta vaide puudused kõrvaldama hiljemalt 16.05.
  7. Kaebaja vaide puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kui vaide esitaja on jätnud puudused tähtaegselt kõrvaldamata, ei saa vaidemenetlust pidada läbituks. Põhimõte on imperatiivselt sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s
  8. Seega kuulus vaie tagastamisele. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
  9. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ning lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on teinud etteheite inspektor-kontaktisiku tegevusele, väites, et kõik tema abipalved on täitmata. Hiljem on ta teinud etteheite ka selle kohta, et teda pole suunatud eriarsti vastuvõtule. Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusaim esitada kohustamisnõue. Kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 07.06.2016 ning määruse tegemise seisuga viibib ta Lääne Prefektuuri Kärdla kambris. Kuigi kaebeõiguse olemasolule tuleb anda hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, ei ole käesolevas asjas esitatud nõuet asjaolude muutumise tõttu kohtul võimalik enam rahuldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-82-13, p 8, ja seal viidatud lahendid). Praeguses olukorras ei saa kaebaja abipalvetele vastamata jätmine, sh eriarsti juurde saatmata jätmine, enam tema õigusi rikkuda. Kaebus tuleb seega tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Kohus ei pea võimalikuks kaebuse muutmist selliselt, et kaebaja esitab tuvastamis- või hüvitamisnõude. Õiguskaitsevahendina on nõue tuvastada haldusakti või -toimingu õigusvastasus väheefektiivne. Vastava nõude esitamine on õigustatud üksnes juhul, kui nõue on põhjendatud või kui nõude rahuldamine annaks kaebajale mingi eelise. Praegusel juhul saab tuvastamisnõude esitamisel kaebaja põhjendatud huviks olla üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Hüvitamisnõude kohtule esitamise eelduseks on kinni peetavale isikule VangS § 1¹ lõikega 8 seatud aga kohustuslik kohtueelne menetlus. Sisuliselt võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles pärast seda, kui on eelnevalt nõudnud kahju hüvitamist vanglalt, s.o juhul, kui ta on esitanud vanglale riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse 2

(3)3-16-800 ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Arvestades HKMS § 47 lõikes 1 ja VangS § 11 lõikes 8 sätestatut, puuduks kaebajal praegusel juhul õigus halduskohtu poole hüvitamiskaebusega pöörduda. Eelnevat arvestades, ei soovita kohus esitada tuvastamis- ega hüvitamisnõuet.
  1. Kaebaja etteheiteid R. A.i ja R. L. tegevusetusele ei saa tõlgendada nõudena. Tegemist on avaldusega, mille kohus jätab tähelepanuta. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-16-933 kahjunõude seoses R. A.i ja R. T. tegevusega. Kohus tagastas nõude 09.08.2016 määrusega. Kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
  2. Kaebaja esitatud blankettidelt (tl 15–20), mida ta nägi väidetavalt esimest korda, ei nähtu ühtegi selgelt väljendatud taotlust või nõuet, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta on vastavad taotlused Tallinna Vanglale esitanud ning et need oleks rahuldamata jäetud. Taotlustel puudub ka registreerimismärge.
  3. Kaebaja on esitanud vaide vormil taotluse Tallinna Vangla 18.04.2016 käskkirja nr 5-1/703 tühistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks 5050 eurot. VangS § 11 lg 5 kohaselt tuleb kinnipeetaval vangla haldusakti vaidlustamiseks halduskohtus eelnevalt läbida kohtueelne menetlus. Ka hüvitamisnõue tuleb esmalt esitada vanglale (VangS § 11 lg 8). Kohus küsis 10.06.2016 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on tühistamis- ja hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 20.06.
  4. Tallinna Vangla vastuse kohaselt, ei ole nende dokumendihaldussüsteemis registreeritud vaiet Tallinna Vangla 18.04.2016 käskkirjale nr 5-1/703 ega taotlust moraalse kahju hüvitamiseks 5050 eurot käskkirjaga seotud asjaoludel. Kuna kaebajal on mõlema nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb nõuded tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
  5. Kaebaja on esitanud ka erinevaid küsimusi. Kohus jätab need tähelepanuta, kuna neil puudub igasugune seos vaidlusega. Kohus siiski märgib, et on kaebajale kodakondsuse osas vastanud 09.08.2016 määruses haldusasjas nr 3-16-
  6. Ühestki õigusaktist ei tulene kohtule kohustust kaebaja avaldusi edastada menetlusvälistele isikutele. Nii jätab kohus tähelepanuta kaebaja avaldused, milles ta palub enda vaieldavad avaldused saata R. A.le ja R. L.le; meditsiinilised küsimused edastada Tallinna Vangla perearstile ja tervishoiuministrile. Asjaolu, et kaebaja kavatseb EIK-i esitada 300 000 euro suuruse kahju nõude seoses PPA töötaja K. V. tegevusega 2004–2015, käsitleb kohus teatena, mitte taotlusena, jättes teate tähelepanuta. Kohus märgib kaebajale teadmiseks, et EIK-i saab ta pöörduda üksnes juhul, kui on Eestis läbinud kõik kohtuinstantsid.
  7. Kaebaja on soovinud käesolevas asjas, nagu ka asjas 3-16-935, et tema kaebuse koopia edastataks Niguliste advokaadibüroo advokaadile Mariann Tustile. Kohus kordab, et menetlusdokumente edastatakse üksnes esindajale. Asja materjalidest ei nähtu, et M. Tusti oleks kaebaja esindaja. Kuna kaebuse on esitanud kaebajana A. K., mitte advokaadist esindaja, on kaebajal kohustus edastada kohtule vastav volikiri. Kaebaja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul on kaebaja soovinud ka meelevaldselt, et M. Tusti teda esindaks. Asjas 3-16-1084 esitas kaebaja sarnase soovi. Viidatud asjas pöördus kohus kohtunõudega M. Tusti poole küsimusega, kas ta esindab asjas kaebajat. Advokaat ei esindanud vastavas haldusasjas kaebajat. Seega võib eeldada, et ka käesolevas asjas on kaebaja taotlus meelevaldne ning selle rahuldamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.