Obsah (4)

§ 46§ 152§ 122§ 124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-202 Kohtuasi V.R. kaebus Kadrina valla kohustamiseks 6390 euro suur

§ 46

lg 2 ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning paluti menetlus seetõttu

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Vastuse väidetel sai kaebaja teenistusest vabastamist ja hüvitise maksmist puudutavad käskkirjad allkirja vastu kätte 30.09.2015 ja samal päeval sai ta teada ka vallavalitsuse poolt tehtud toimingust ehk neis sätestatud ulatusega hüvitise väljamaksmisest, mistõttu pidi olema üheselt selge, et üheksa kuu suuruse hüvitise maksmisest on keeldutud. 14.03.2016 koostatud seisukohas teatas kaebaja, et sai alles vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud vastusest teada, et eksisteerib ka vallavanema 28.09.2015 käskkiri nr 25, mistõttu polnud ta selle sisust teadlik. Lisaks ei pidanud ta käskkirjas sisalduvat ega ettenähtust väiksema summa tasumist ka otseseks ülejäänud hüvitise maksmisest keeldumiseks väites, et sellena saab kõne alla tulla vaid olukord, kus haldus keeldub mingi toimingu tegemisest sõnaselgelt või keeldub millestki, mida temalt on otsesõnu taotletud. Sellest tulenevalt leidis ta, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid esitas lisaks ka kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjusel, et sai käskkirja esmakordselt alles peale kaebuse esitamist koos vastustaja vastusega ja lisaks pole sellel ka vaidlustamisviidet. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 122

lg 1 kohaselt toimub peale kaebuse menetlusse võtmist eelmenetlus.

§ 124

lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendada kaebetähtajaga seotud taotlused.

§ 124

lg 2 tulenevalt peab kohus lõpetama määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 4. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, milles palub ettekirjutust täiendava koondamishüvitise väljamaksmiseks. Seega kuulub kohaldamisele

§ 46

lg 2, mille kohaselt võib niisuguse nõude esitada 30 päeva jooksul arvates toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest. Kaebuses on selle esitaja märkinud sõnaselgelt, et talle maksti teenistusest vabastamisel välja ATS § 102 lg 1 järgne hüvitis ühe kuu põhipalga ulatuses ja lisaks ka Kadrina valla põhimääruse § 25 lg 1 tulenev kolme kuu põhipalga suurune hüvitis. Niisugust toimingut on võimalik pidada mistahes muu suurusega hüvitise maksmisest keeldumiseks ja see sai kaebajale teatavaks raha kätte saamise hetkel. Kuna ta pole väitnud, et seejuures anti lubadus maksta täiendavalt veel ka rahasumma, milline vastaks varem kehtinud põhimäärusest tulenenud hüvitise puudujäävale osale, pole mingit alust pidada soovitud suurusega hüvitise maksmata jätmist viivituseks ega vastustajat tegevusetuks ning tugineda pikema kaebetähtaja olemasolule. ATS § 104 lg 1 kohaselt tuleb lõpparve välja maksta teenistussuhte viimasel päeval. Kaebaja on teenistusest vabastatud 30.09.2015 ning ta pole väitnud, et lõpparvet sellel kuupäeval ei makstud. Seega algas kohustamisnõude esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg 01.10.

1. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt 30.10.2015, kaebaja on seda teinud aga alles 27.01.2016, kui seaduses ettenähtud tähtaeg oli juba ammu möödunud.
2. Kaebaja lähtub kaebetähtajaga seonduvas selgituses väitest, et ei saanud kaebust varem esitada, kuna ei teadnud midagi 28.09.2015 käskkirja nr 25 olemasolust. Niisugune väide pole aga eluliselt usutav. Vastustaja kinnitusel anti koos käskkirjaga nr 21 kätte ka käskkiri nr 25 ning eelnevalt käsitletud kaebuse väide selle kohta, millise ulatuse ja missugusest alusest lähtuvaid hüvitisi talle välja maksti, osundab selgelt nii selle käskkirja kui valla uue põhimääruse vastava sätte sisu täpsele tundmisele.
3. Ka juhul kui käskkiri nr 25 jäeti kaebajale tõesti mingil põhjusel kätte andmata, pole alust kaebust tähtaegseks lugeda.

§ 46

lg 7 näeb nimelt ette, et kaebetähtaeg loetakse möödunuks kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusakti olemasolust või keeldumisest muul viisil teada saanud, kuid tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-23-07 seisukohtadest saab järeldada, et umbes ühe kuu pikkune periood on teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmise taotluse esitamiseks piisav. Kuna kaebaja puhul on tegemist pikka aega vallavalitsuses töötanud sekretärregistripidajaga, kellele pidi selle ametiasutuse toimimise ja asjaajamise korraldus vähemalt üldjoontes teada ja arusaadav olema, saab sama aega igati mõistlikuks pidada ka käesoleva juhtumi puhul. Lõpparve kättesaamisel pidi ta mõistma, et hüvitist ei maksta mitte koondamisteate kätte saamise ajal kehtinud valla põhimääruse § 19 lg 3 p-s 3 ette nähtud kaheteist kuu ametipalga ulatuses, vaid piirdutakse alates 21.09.2015 kehtiva valla põhimääruse § 25 lg-s 1 kehtestatud kolme kuu ametipalga suuruse hüvitisega. Seega olnuks igati mõistlik pöörduda vastustaja poole, et küsida järele, miks nii toimiti ja kas selle kohta on olemas ka haldusakt. Väide, et teenistusest vabastamise ja hüvitise küsimuse lahendamine kahes erinevas käskkirjas oli ootamatu, teda ei vabanda. Sellise väite korral pidanuks ootamatu olema hoopis ühe kuu keskmisest palgast suurema hüvitise saamine, sest teenistusest vabastamise kohta 28.09.2015 koostatud käskkiri nr 21 näeb ette just ja ainult niisuguse suurusega hüvitise. Siinkohal väärib tähelepanu ka asjaolu, et Kadrina valla dokumendiregister on avalik. Mõlemad kaebajat puudutavad käskkirjad on selles olemas ja puudub alus arvata, et käskkirja nr 25 on sellesse lisatud alles hiljuti. Kaebaja on teenistusest vabastatud 30.09.

1. Kuna ta pole väitnud, et lõpparvet sellel kuupäeval ei makstud, algas 01.10.2015 tähtaeg, millest tuleb lugeda tegutsema hakkamiseks mõistlikuks peetavat 30 päevast aega. Tema aga pole kohtule esitatust nähtuvalt teinud üldse mitte midagi selleks, et saada teada, kas loodetust väiksema suurusega hüvitise maksmise kohta on vormistatud ka mingi haldusakt.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused tuvastab. Seejuures on kohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukoht, et mõjuvate põhjustega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik. Kaebaja viitab kaebetähtaja ennistamise taotluses täiendava hüvitise maksmist käsitleva käskkirja nr 25 kätte toimetamisega seotud rikkumistele ning vaidlustamisviite puudumisele. Selline põhjendus jääb mõneti arusaamatuks olukorras, kus ta on küll saanud kohtult võimaluse täiendavate taotluste esitamiseks, kuid pole nimetatud käskkirja vaidlustamist üldse vajalikuks pidanud. Kaebusest ja sellele lisatud täiendusest ei nähtu, et käesoleva juhtumi puhul oleks tegemist mingi erandlikku lähenemist vajava olukorraga. Eelnevalt juba märgitu kohaselt on pikka aega kohaliku omavalitsuse teenistuses olnud ametnik. See lubab järeldada, et ta on piisavalt kursis nii vallavalitsuse tegevuse ja seda reguleerivate õigusaktide sisu, kui oma õiguste ulatuse ja realiseerimise võimalustega ning on olnud nende kaitsmisel ise hooletu ega oma seetõttu kaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid.
3. Eeltoodud põhjustel on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega ega ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks selle õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav taotlus tuleb täielikult rahuldamata jätta ja kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 kohaselt lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane