← Eesti

3-15-885/28

Obsah (5)§ 10§ 6§ 5§ 38§ 58

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-885 Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Van

) §-s 10. Selles paragrahvis on loetletud alused, mille esinemisel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta. Üheks selliseks aluseks on, et menetleja oli muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses (

§ 10lg 1 p 4).

Distsiplinaarmenetluse viis läbi ning distsiplinaarkaristuse määras kaebaja isiklik inspektorkontaktisik A. S.. Kaebaja hinnangul annab inspektor-kontaktisiku isiklik viha kaebaja vastu põhjust kahelda tema erapooletuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja taotles 01.04.2015 kohtult esialgse õiguskaitse korras inspektor-kontaktisik A. S.i vahetamist mõne teise inspektor-kontaktisiku vastu (haldusasi nr 3-15-831). Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et neil on inspektor-kontaktisikuga omavahelised probleemid ning nad ei saa koos töötada. Kaebajal olevat nendest probleemidest tekkinud juba depressioon ning ta käib psühholoogi ja 5

(7)psühhiaatri juures. Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus nõustus samas asjas halduskohtuga ja märkis muuhulgas, et ükski H. M.i taotluses esitatud asjaolu ei viita tema väite, et inspektorkontaktisikul on kinnipeetava vastu isiklik viha, põhjendatusele. Ka praeguses asjas viitab kaebaja samadele asjaoludele, et tal on A. S.ga probleemid ning et ta on pöördunud psühholoogi, psühhiaatri ja kohtu poole. Kaebaja ei põhjenda ega selgita, miks ta arvab, et inspektor-kontaktisik tunneb tema vastu viha, seega on väide isikliku viha olemasolust ja menetleja erapoolikusest alusetu. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et inspektor-kontaktisik võis küll ka vaidemenetluses menetleja olla, kuid vaideotsusele kirjutas siiski alla kolmanda üksuse juht K. H., kes pidi distsiplinaar- ja vaidemenetluses kogutud materjalide pinnalt kujundama sõltumatu seisukoha (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1616, p 16). Seega isegi kui inspektor-kontaktisikul oli kaebaja suhtes isiklik viha, mis takistas asja objektiivset ja erapooletut menetlemist, kontrollis distsiplinaarkäskkirja üle ka K. H.. 16.

§ 6

kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-11-745 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2012 otsuse p-s 12 nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et lubamatu on jätta menetlusaluse isiku osutatud tõendid kogumata ja uurimata üksnes sel põhjusel, et sündmuse kohta seletuse andjaks oleks kaaskinnipeetav, kes on suure tõenäosusega menetlusaluse isikuga solidaarne. Samas nõustus ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaaskinnipeetava seletus tulnuks võtta hiljemalt vaidemenetluses. Praegusel juhul võeti vaidemenetluses 06.04.2015 selgitused kaebaja kahelt kambrikaaslaselt I.T. (tl 46) ja V. J. (tl 47), kes paraku ei teadnud või mäletanud 01.02.2015 intsidendist midagi. Vaidlustatud käskkirja lk-lt 4 nähtub, et vastustaja ei põhjendanud distsiplinaarmenetluses kaebaja kambrikaaslastelt ütluste võtmata jätmist üksnes sellega, et need ei oleks niikuinii usaldusväärsed, vaid leidis eelkõige, et tõendeid on piisavalt kogutud ja kogutud tõenditega on distsipliinirikkumine tõendatud. Seega ei ole distsiplinaarmenetluses kaebaja kambrikaaslastelt seletuste võtmata jätmise näol tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja p 2 tühistamise, kuna arvestades muude tõendite piisavust ja kahelt kambrikaaslaselt tunnistuste võtmist vaidemenetluses ei viinud see haldusorganit väärale tulemusele. 17. Kaebaja heidab kaebuses veel ette, et ta taotles vanglalt vaidlusaluse intsidendi videosalvestiselt nähtuvate asjaolude fikseerimist sekundipealt, kuid seda ei tehtud. Seega vangla ei kontrollinud, kas keegi võis veel midagi väidetava korralduse andmisest kuulda. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud tunnistusi võtma rohkematelt kinnipeetavatelt, kes võisid intsidenti pealt kuulda, ning viima läbi vastastamise kaebaja ja E. L. vahel.

§ 5

lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei saa vanglale videosalvestise lahti kirjutamata jätmist ette heita, kuna tegemist olnuks asjatult ressursimahuka tööga. Kohus on videosalvestist vaadanud ning eespool põhjendanud, et sellest ei saa kaebaja ja E. L. vahelise juhtumi kohta muud välja lugeda, kui see, et juhtumi asetleidmine E. L. kirjeldatud viisil ei ole ilmselgelt välistatud. Kohus nõustub ka vaidlustatud käskkirjas ja vangla 06.04.2015 vaideotsuses selgitatuga, et kuna distsipliinirikkumised olid piisavalt tõendatud, siis puudus vajadus koguda lisatõendeid. Samuti on õigustatud vaidlustatud käskkirja lk-l 3 selgitatu, et haldusmenetluses, sh distsiplinaarmenetluses, ei ole ette nähtud vastastamise läbiviimist.

§ 38lg-s 2 sätestatud tõendite loetelu ei sisalda vastastamise protokolli.

Seega ei saa vastustajale vastastamise läbi viimata jätmist ette heita. 18.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui 6

(7)eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtu leiab eespool öeldule tuginedes, et vastustaja ei teinud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel selliseid vigu, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise. III
  1. Kuna distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud ja ükski kaebaja väidetud menetlusviga ei too kaasa 02.03.2015 käskkirja nr 273 p 2 tühistamist, jääb kaebus rahuldamata.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja oli menetluskulude tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.