) §-s 10. Selles paragrahvis on loetletud alused, mille esinemisel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta. Üheks selliseks aluseks on, et menetleja oli muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses (
Distsiplinaarmenetluse viis läbi ning distsiplinaarkaristuse määras kaebaja isiklik inspektorkontaktisik A. S.. Kaebaja hinnangul annab inspektor-kontaktisiku isiklik viha kaebaja vastu põhjust kahelda tema erapooletuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja taotles 01.04.2015 kohtult esialgse õiguskaitse korras inspektor-kontaktisik A. S.i vahetamist mõne teise inspektor-kontaktisiku vastu (haldusasi nr 3-15-831). Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et neil on inspektor-kontaktisikuga omavahelised probleemid ning nad ei saa koos töötada. Kaebajal olevat nendest probleemidest tekkinud juba depressioon ning ta käib psühholoogi ja 5
kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-11-745 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2012 otsuse p-s 12 nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et lubamatu on jätta menetlusaluse isiku osutatud tõendid kogumata ja uurimata üksnes sel põhjusel, et sündmuse kohta seletuse andjaks oleks kaaskinnipeetav, kes on suure tõenäosusega menetlusaluse isikuga solidaarne. Samas nõustus ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaaskinnipeetava seletus tulnuks võtta hiljemalt vaidemenetluses. Praegusel juhul võeti vaidemenetluses 06.04.2015 selgitused kaebaja kahelt kambrikaaslaselt I.T. (tl 46) ja V. J. (tl 47), kes paraku ei teadnud või mäletanud 01.02.2015 intsidendist midagi. Vaidlustatud käskkirja lk-lt 4 nähtub, et vastustaja ei põhjendanud distsiplinaarmenetluses kaebaja kambrikaaslastelt ütluste võtmata jätmist üksnes sellega, et need ei oleks niikuinii usaldusväärsed, vaid leidis eelkõige, et tõendeid on piisavalt kogutud ja kogutud tõenditega on distsipliinirikkumine tõendatud. Seega ei ole distsiplinaarmenetluses kaebaja kambrikaaslastelt seletuste võtmata jätmise näol tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja p 2 tühistamise, kuna arvestades muude tõendite piisavust ja kahelt kambrikaaslaselt tunnistuste võtmist vaidemenetluses ei viinud see haldusorganit väärale tulemusele. 17. Kaebaja heidab kaebuses veel ette, et ta taotles vanglalt vaidlusaluse intsidendi videosalvestiselt nähtuvate asjaolude fikseerimist sekundipealt, kuid seda ei tehtud. Seega vangla ei kontrollinud, kas keegi võis veel midagi väidetava korralduse andmisest kuulda. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud tunnistusi võtma rohkematelt kinnipeetavatelt, kes võisid intsidenti pealt kuulda, ning viima läbi vastastamise kaebaja ja E. L. vahel.
lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei saa vanglale videosalvestise lahti kirjutamata jätmist ette heita, kuna tegemist olnuks asjatult ressursimahuka tööga. Kohus on videosalvestist vaadanud ning eespool põhjendanud, et sellest ei saa kaebaja ja E. L. vahelise juhtumi kohta muud välja lugeda, kui see, et juhtumi asetleidmine E. L. kirjeldatud viisil ei ole ilmselgelt välistatud. Kohus nõustub ka vaidlustatud käskkirjas ja vangla 06.04.2015 vaideotsuses selgitatuga, et kuna distsipliinirikkumised olid piisavalt tõendatud, siis puudus vajadus koguda lisatõendeid. Samuti on õigustatud vaidlustatud käskkirja lk-l 3 selgitatu, et haldusmenetluses, sh distsiplinaarmenetluses, ei ole ette nähtud vastastamise läbiviimist.
Seega ei saa vastustajale vastastamise läbi viimata jätmist ette heita. 18.
sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.