Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Kostja ei täitnud tähtaegselt laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud teatega laenulepingu erakorraliselt üles 26.06.2013.a. Kostja ei ole tasunud võlgnevust tähtaegselt, mida tõendame laenumaksete aruandega. Laenulepingust tulenevad kohustused olid alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Hageja ütles laenulepingu üles ning edastas kostjale 10.01.2014.a nõude võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd võlgnevust ei tasutud, esitas hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 02.04.2014.a täitmisavalduse Tartu kohtutäiturile Oksana Kutšmei (täiteasi nr 084/2014/1065) ning palus pöörata sissenõue hüpoteegiga koormatud ning laenulepingu tagatiseks olevale varale asukohaga x (reg.osa nr xxxxxxx). Kinnistu müüdi täitemenetluses enampakkumisel 15.10.2015.a ning 20.10.2015.a laekus põhiosa võlgnevuse katteks kokku 6 170.99 eurot. Eelnimetatud laekumine, mille arvelt on vähendatud põhiosa võlgnevust, kajastub laenumaksete aruandes. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Nimetatud asjaolu nähtub ka laenulepingu laenumaksete aruandest. Kuivõrd laenusaaja 1 või kostja ühendust ei võtnud ega tasunud võlgnevust, oli hageja sunnitud 05.02.2016.a esitama avalduse maksekäsu kiirmenetluses laenusaajalt 1 ja kostjalt võla väljamõistmiseks. Hageja leiab, et kohtuistungi pidamine antud asjas ei ole TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel vajalik ning palub käesolev tsiviilasi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Hageja palub välja mõista Juta Lanukoplilt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, teenustasu võlgnevus 159.80 eurot, kokku 6 400 eurot ning jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot) kostja kanda. 23.08.2016.a esitas hageja kohtunõudele hagiavalduse täpsustuse ning lõplik seisukoha, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev põhiosa võlgnevus põhiosa võlgnevus 3 898.13 eurot, intressivõlgnevus 313.53 eurot, viivisevõlgnevus 2 028.54 eurot, kokku 6 240.20 eurot ning jätta menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot) kostja kanda. 3 Kostja vastus hagile Kostja esitas 17.06.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega, sest kohtuistungile ilmumine kostjal on võimatu. Kostjal puudub transport. Majandusliku seisundi tõttu puudub tal võimalus paluda kellegi abi, et teda tasu eest transportida kohtusse. Kostja oma tervisliku seisundi tõttu liigub äärmiselt vähe, vaid niipalju kui eluliselt vajalike toimetuste tegemiseks. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja selgitab, et 07.08.2009.a. AS SEB Pank , Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli vahel sõlmitud laenuleping oli vaid vastutulek oma pojale Tõnu Lanukoplile. Juta Lanukopli oli lepingu sõlmimise ajal 60- aastane puudega inimene, kes ei käinud tööl ja ei omanud kinnisvara. Arusaamatu, kuidas see inimene oli panga silmis maksujõuline. Juba sel ajal puudus Juta Lanukoplil võimalus laenu tagasi maksta. Juta Lanukopli oli maksujõuetu aastal 2009. Laenu sai tema poeg Tõnu Lanukopli ning tema pidi teostama tagasimakseid. See, et Tõnu Lanukopli laenu tagasi ei maksa sai kostjale teatavaks alles siis, kui hagejalt hakkasid tulema nõudekirjad. Kostja soovis saada pojalt selgitusi laenu tagasimaksmise kohta, kui ei ole neid saanud. Tõnu Lanukopli ei võta kostjaga ühendust ja kostja telefonikõnesid vastu ei võta. Juta Lanukopli elab pojale kuuluvas korteris. Kostjal puuduvad igasugused võimalused laenu tagasimaksmiseks. Juta Lanukopli sissetulekuks on pension xxx,xx EUR ja puudega isiku toetus xx,xx. Kostja igakuised püsikulud on: eluasemekulud: elekter xx,xx EUR, prügivedu xx EUR kvartalis ( x-x,xx EUR kuus), vesi ja kanalisatsioon x,xx EUR. Kulutused toidule xxx EUR kuus, kulutused transpordile (poes ja apteegis käimiseks ) xx EUR, sidekulud x-x EUR, kulutused tervishoiule xx-xx EUR kuus ja vältimatud püsikulutused küttepuud xxx EUR aastas ( ca xx,xxEUR kuus). Kostja sissetulekuks on igakuuliselt xxx,xx EUR ja väljaminek (minimaalne ja eluliselt vajalik ) xxx,xx EUR. Seega kui ei juhtu midagi erakorralist või ei toimu hinnatõusu ja väljaminekute suurenemist, siis jääb kostjal üle xx,xx EUR. Tõenäoliselt soovib hageja seda raha endale saad. Kostja ei ole sellega nõus, sest inimesel peab olema kasvõi mõni euro ootamatusteks tagavaraks. Kostja avaldas, et kuna ta elab Tõnu Lanukoplile kuuluvas korteris (korteriomand), siis müügu poeg korter ära ja kustutagu laen. Seda enam, et hageja kasuks on seatud juba kinnisasja keelumärge ja pank on kindlasti nõus korteri müügiga. Juta Lanukopli on nõus enda paigutamisega hooldekodusse, sest ilma kõrvalise abita ta varsti enam hakkama ei saa. Kui kohus rahuldab hagi, siis saab vastavalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 47 lg 3 riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 % riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Pidases Juta Lanukopli pensionist kinni 50 % on selleks summaks xxx.xx EUR. Pärast sellist kinnipidamist ei ole kostjal võimalik oma eluga toime tulla ning ta on sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse poole abi järele riiklike toetust saamiseks. Kohtukulusid ei ole kostja nõus enda kanda jätma, tal puuduvad selleks vahendid. 29.08.2016.a esitas kostja lõpliku seisukoha, milles jäi eelnevate seisukohtade juurde ning lisaks tugines ka asjaolule, et hageja on laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti esitas kostja viiviste vähendamise taotluse
4 Hageja vastus kostja vastusele 01.07.2016.a esitas hageja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt hageja hindas Tõnu Lanukopli ja Juta Lanukopli krediidivõimelisust kogumis ja tegi nende ühiste sissetulekute pinnalt kindlaks, kas nad on võimelised laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, st tasuma lepingujärgseid makseid. Hageja esitab tõendina kostja arvelduskonto väljavõtte (lisa 7), millest nähtub kostja laenulepingu sõlmimisele eelnenud perioodi sissetulek. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus nõustub, et hageja ja kostja vaheline laenuleping on tarbijakrediidileping, samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte sätteid. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu, et nimetatud põhimõte ei tulene
lg 1, vaid vastutustundliku laenamise põhimõte muutus kohustuslikuks alates 01.07.2011.a-st, mil hakkas kehtima
, enne seda pidi laenuandja poolt olema täidetud
sätestatu, ning mis antud juhul on täidetud hageja ja kostja vahelises laenulepingus.
) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust 7 rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. 24. Eelnevalt on tuvastatud, et kostja on rikkunud omapoolset rahalist kohustust, ehk ei ole lepingu kehtivuse ajal tasunud osamakseid ning pärast lepingu ülesütlemist ei ole hagejale tagastanud laenu kogusummat selleks antud tähtajaks. Kohtule esitatud viivise arvestuselt (tlk 42) nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud perioodil 07.05.2012.a – 04.02.2016.a, viivisemääraks on olnud 7,75% kuni 8,75% aastas (sõltuvalt perioodidest), mis ei ületa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.