← Eesti

2-14-62810/31

Obsah (10)§ 177§ 175§ 277§ 657§ 5§ 230§ 238§ 438§ 173§ 171

Tsiviilasi nr 2-14-62810 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Tsiviilasja n

§ 177

lg 4 alusel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 53. Esindaja Aivar Pilv.

§ 175

lg 3 sätestab, et mitmele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on selles kontekstis sedastanud, et asja keerukusele võib viidata vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust või rakendada spetsiifilise valdkonna eriteadmisi. Praegusel juhul ei pea kohus asja sedavõrd keerukaks, et vajalik olnuks kahe esindaja olemasolu. Asja keerukus tulenes pigem asjaolude tuvastamise keerukusest, mitte õiguslikust spetsiifikast. Kostja vastuväidete aluseks olevad kõik asjaolud esitati juba hagiavalduse vastuses. Kostja teine esindaja Aivar Pilv liitus tsiviilasja menetlusega alles 17.12.2015 kohtuistungil ning tema esindustoimingud dubleerisid Helmeri Indela omi. Kohus nõustub hagejaga, et teise esindaja lisandumine ei pruukinud olla hagejale mõistlikult ettenähtav, sest asjas oli vandeadvokaat juba menetluse vältel enda seisukohad esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Pilve esindusest tulenevad menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda, mõista välja menetluskuludelt viivis, rahuldada hageja taotlus prokuratuuri teavitamiseks tõendi võltsituse kahtlusest.
  2. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid, mis tõendavad, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu esemeks oli laenunõue, mille väärtus loovutamise hetkel oli 58 848,11 eurot: 09.01.2012 nõude loovutamise leping, väljavõtted 08.06.2006, 07.02.2007 ja 08.06.2007 apellandi maksekorraldustest OÜ-le FutureProject, OÜ FutureProject 2010 majandusaasta aruanne, OÜ FutureProject ja Skarabeus Julgestusteenused OÜ osaniku ja juhatuse liikme IL ütlused. Loetletud tõenditest nähtub, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu esemeks oli laenulepingust tulenev nõue maksejõulise äriühingu vastu. Nõude väärtus selle loovutamise hetkel oli võrdne nõude suurusega. 10

(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810
  1. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, kuidas ning millistel kaalutlustel on kohus poolte poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt sellisele järeldusele jõudnud, et lepinguga loovutatud nõue ei ole laenulepingust tulenev nõue ja et selle väärtus oli madalam lepingus märgitust. Esiteks tuvastas kohus, et vastustaja esitas kohtule võltsitud nõukogu otsuse, teiseks ei tõenda ega viita mitte ükski poolte poolt kohtule esitatud tõend sellele, et nõude loovutamise esemeks oli tagastamise kohustuseta finantseering. Vastupidi, OÜ FutureProject ja nõude omandanud Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ juhatuse liige ja osanik IL on tunnistajana antud ütlustega sõnaselgelt kinnitanud, et nõude loovutamise esemeks oli laenunõue, mitte tagastamatu investeering. Kolmandaks on IL seadnud kohtuistungil kahtluse alla toimiku köite lk 11 asuva väidetava investeerimislepingu koopiaga tutvudes lepingu ehtsuse. Neljandaks ei ole järeldus, et IL vedas RK-ga seotud ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri, mis tahes viisil seotud 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga. Viiendaks ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et apellant loovutas kolmandale isikule nõude, mida tegelikkuses ei eksisteeri (investeering). Kui apellant oleks tegelikkuses investeerinud OÜ FutureProject tegevust (mitte andnud laenu), ei oleks apellandil olnud OÜ FutureProject vastu nõuet, mida loovutada.
  2. Maakohus on rikkunud selgituskohustust. Kohus ei ole käesoleva menetluse jooksul kordagi juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et apellandil tuleb hagi aluse tõendamiseks täiendavalt tõendada loovutatud nõude aluseks oleva laenulepingu sisu.
  3. Apellandi hinnangul ei oma nõude loovutamise põhjus vastustaja vastutuse seisukohalt vaadatuna tähendust, kuid ka juhul, kui tegemist oleks olulise küsimusega, siis selle olulisusele ei ole kohus apellandi tähelepanu käesolevas menetluses juhtinud. Apellant peab võimalikuks, et vastustaja loovutas nõude sooviga tekitada IL näol endale liitlast eesseisvates vaidlustes apellandiga.
  4. Apellant leiab, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingut ei saa pidada apellandi igapäevaseks majandustegevuseks. Esiteks ei saa ca 60 000 euro väärtuse nõude loovutamist 100 euro vastu pidada ettevõtte majandustegevuseks, rääkimata igapäevasest majandustegevusest, sest majandustegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Teiseks on loovutamise tehingu väärtus ca 60 000 eurot ning sellise väärtusega tehinguid ei saa üleüldiselt pidada apellandi igapäevase majandustegevuse hulka kuuluvaks.
  5. Kohus oleks pidanud teavitama prokuratuuri vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendi võltsituse kahtlusest. Käesolevas menetluses on vastustaja esitanud koopia apellandi nõukogu otsusest, mis on EKEI ekspertiisi kohaselt kokku monteeritud mitmest dokumendist ehk võltsitud. Maakohus on otsuses tuvastanud, et on alust kahelda vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendi ehtsuses. Vaatamata sellele jättis kohus, rahuldamata apellandi taotluse dokumendi võltsituse kahtlusest prokuratuuri teavitamiseks, millega rikkus

§ 277lg-t 5.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11

(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810
  1. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: - kostja oli ajavahemikul 30.10.2007-16.05.2013 hageja ainuke juhatuse liige; - kostja sõlmis 09.01.2012 hageja juhatuse liikmena nõude loovutamise lepingu Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-ga, mille kohaselt loovutas hageja nõude summas 58 848,11 eurot OÜ FutureProject vastu Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-le 100 euro eest.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli selle tehingu tegemiseks olemas nõukogu otsus, kas selle olemasolu oli üldse vajalik ning kas ja kui suure kahju kostja hagejale selle tehinguga tekitas.
  3. Hageja nõue kostja vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
  4. Maakohus leidis õigesti, viidates Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 p-le 13, et ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ; aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ; juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
  5. Maakohus märkis õigesti, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
  6. Hageja on kostja rikkumisena välja toonud selle, et kostja sõlmis tehingu ilma nõukogu nõusolekuta. Käesolevas asjas on 07.08.2015 EKEI uuringuaktiga tõendamist leidnud, et asjas tõendina esitatud 05.10.2009 nõukogu otsus on monteeritud. Seega ei saa seda pidada ehtsaks ning

§ 277lg 1 järgi ei saa seda tõendina arvestada.

Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et 05.10.2009 nõukogu otsusest ei tulene, et kostjale oleks antud nõukogu otsusega nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks, sest see käsitleb nõuete võõrandamist OÜ-le FutureProject, mitte OÜ FutureProject suhtes olemasolevate nõuete võõrandamist kolmandale isikule. 69. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu tegemiseks polnud nõukogu otsust vaja. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta sellega, et äriühingul tuli igapäevases majandustegevuses opereerida summadega, mis jäid loovutatud nõude summa piiridesse, arvestades hageja 2012.a majandusaasta andmeid varade suuruse ja kasumi kohta. Kuna teatud tehingu lugemine või mittelugemine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaks tehinguks sõltub suurel määral konkreetse äriühingu majanduslikust seisundist, siis on ringkonnakohtu arvates maakohtu seisukoht põhjendatud. Asjaolu, kas tehing on tehtud majanduslikult kõige otstarbekamalt, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimise hindamise küsimus, mitte nõukogu otsuse vajaduse küsimus. 12

(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810
  1. Juhatuse liikme poolt tehtava tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel on olulise tähendusega tehinguga saadud vastusoorituse väärtus, mille kaudu on võimalik tuvastada, kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Kuigi nõude loovutamise lepingu järgi loovutas hageja 58 848,11 euro suuruse nõude 100 euro eest, on poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli OÜ FutureProject vastu nõude loovutamise lepingus märgitud nõue. Kostja on menetluses väitnud, et laenulepingut hageja ja OÜ FutureProject vahel sõlmitud ei olnud. Nende vahel oli 26.09.2007 sõlmitud investeerimisleping (I kd, tlk 111-112), millest hagejal OÜ FutureProjekt vastu nõuet ei tulenenud, kuid siiski kajastati nimetatud investeerimislepinguga üle antud rahasummad raamatupidamises laenuna.
  2. Maakohus leidis, et tunnistajana üle kuulatud IL ütlused, kes oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal nii OÜ FutureProject, kui ka Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ juhatuse liige, on ebaselged. Ringkonnakohus leiab siiski, et tunnistaja ütlustest nähtub pigem see, et nõude loovutamise leping on seotud investeerimislepinguga. Nimelt on tunnistaja IL kinnitanud, et lepingu selliste summadega, nagu investeerimislepingus märgitud, on ta alla kirjutanud. Asjas ei ole hageja laenulepingut investeerimislepingus märgitud summadega esitanud, kuigi kostja vaidlustas laenulepingu olemasolu. Hageja ei ole ka teistsuguste summadega laenulepingut esitanud. Tunnistaja IL on lisaks sõnaselgelt andnud ütlusi selle kohta, et investeerimisleping ja nõude loovutamise leping on seotud, sest tunnistaja ütluste kohaselt „26.09.2007 investeerimislepingu (I kd, tlk 111) seose kohta 09.01.2012 lepinguga – 09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestusteenistusele“. Seega seostab tunnistaja otseselt investeerimislepingut nõude loovutamise lepinguga. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema arvates allkirjastati laenuleping, kuid asjas ei ole ühtegi kirjalikku laenulepingut esitatud. Asja materjalidele lisatud investeerimislepingu tingimused laenulepingu olemasolu poolte vahel ei kinnita.
  3. Õige on hageja poolt esile toodu, et laenulepingu tõendamiseks on ta esitanud 3 maksekorraldust, laenulepingule viitab ka nõude loovutamise leping, kuid ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud kõiki tõendeid kogumis hinnates, et laenulepingu olemasolu ning seega ka laenulepingust tuleneva nõude olemasolu ei ole veenvalt tõendatud. Sellele viitab ka see, et maksekorraldustega üle kantud summad jäävad investeerimislepingus nimetatud investeeritava summa piiresse, kuid maksekorraldustes märgitud ülekantud summade suurus ei ole sama nõude loovutamise lepingus märgitud nõude väärtusega.
  4. Kuigi kostja väited vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude kohta (sooviti korrastada raamatupidamist, et ei oleks kajastatud alusetuid nõudeid) ei ole kohtu arvates veenvalt põhjendatud, puudub pooltel käesolevas asjas vaidlus tõendamiskoormise jaotuse kohta. Hageja tõendada oli kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine, kahju tekitamine ja põhjusliku seose olemasolu nende vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine hageja juhatuse liikmena ning kuna nõude loovutamise lepingus märgitud hageja nõue OÜ FutureProject vastu jäi tõendamata, siis ei ole tõendatud ka kahju tekitamine hagejale. Eeltoodu tõttu ei saa tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu.
  5. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole menetluse jooksul kordagi juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada loovutatud nõude aluseks oleva laenulepingu sisu. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et kostja loovutas laenulepingust tuleneva nõude selle väärtusest tunduvalt madalama hinnaga. Kostja 13
(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810 väitis menetluses, et hageja ja OÜ FutureProject sõlmisid investeerimislepingu, kuid raamatupidamises kajastusid investeeritud rahasummad laenuna OÜ-le FutureProject. Kostja seisukoha järgi ei saanud tegemist olla laenuga, kuna hageja ja OÜ FutureProject vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingu p 3.2. kohaselt ei kuulunud hageja poolt investeeritud raha tagastamisele, vaid OÜ FutureProjekt kohustus tehtud investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistuse AS-ile või hageja poolt näidatud isikule. Eeltoodust tulenevalt vaidles kostja vastu hageja väidetele selle kohta, et hageja andis OÜ-le FutureProject laenu. 22.09.2015 istungil (II kd, tlk 124) jäi kostja oma kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde ning tõi esile, et hageja ei ole laenulepingut esitanud. Seega olid pooltele vastaspoole seisukohad teada. Kuna hageja kohustus oli tõendada kostja kohustuste rikkumist ning nõude loovutamise lepingu sõlmimisega hagejale kahju tekitamist, siis oli hageja tõendada, et laenuleping sõlmiti või juhul, kui tuvastamist leiab, et laenulepingut ei sõlmitud, siis oli hagejal investeerimislepingust tulenev nõue OÜ FutureProject vastu, mida vaidlusaluses nõude loovutamise lepingus nimetati laenulepinguks. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.

juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, nagu oli ka käesolevas menetluses, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses, milliseid tõendeid tuleb esitada. Oluline on asjas ka see, et hagejat esindas maakohtu menetluses kaks advokaati. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus osutab, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238lg-d 1–4).

Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (

§ 438lg 1).

Seega on hageja etteheited, et maakohus jättis hagejale selgitamata vajadust esitada täiendavaid tõendeid, põhjendamatud.

  1. Mis puudutab kostja vastuses esitatud erinevate isikute vahel sõlmitud lepingute (näiteks aktsiate optsioonileping, müügilepingud jne) seotust käesoleva vaidlusega, siis nendega soovis kostja tõendada nõude loovutuse põhjendatust, tuues esile, et tegelikult soovis hageja ainuaktsionäri ainuosanik koondada tema turvaäriga seotud nõuded OÜ-sse FutureProject (I, kd tlk 55 p 2.18). Käesolevas asjas ei ole aga vaidlusalusest tehingust tulenev nõue loovutatud OÜ-le FutureProject, vaid nõue OÜ FutureProject vastu on loovutatud Skarabeus Julgestusteenistuse AS-ile. Sellest tulenevalt ei tõenda hagi vastuses (I kd, tlk 50-55) esitatud erinevate tehingute vahelised seosed seda, miks oli põhjendatud nõude loovutamine Scarabeus Julgestusteenistuse OÜ-le.
  2. AS Transcom esitas taotluse prokuratuuri teavitamiseks KL 09.02.2015 menetlusdokumendi lisaks 6 oleva 05.10.2009 kuupäeva kandva AS Transcom nõukogu otsuse võltsituse kahtlusest. Käesolevas asjas leidis kohus, et EKEI uuringuaktiga on tõendatud, et nimetatud nõukogu otsus ei ole ehtne. Seega tuleb 14

(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810

§ 277

lg 5 teise lause kohaselt teavitada dokumendi võltsituse kahtlusest prokuratuuri. Menetluskulude jaotus 77. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

  1. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud apellant konkreetselt maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu on maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud.
  2. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses 2 esindajat. Vandeadvokaat Aivar Pilve menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud 932,40 eurot, millele lisandub kohtuistungi aeg 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Õigusabi osutamise spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 09.05.2016 46 minutit hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele, 10.05.2016 35 minutit apellatsioonkaebuse motiivide hindamisele ja seisukohtade kujundamisele, 11.05.2016 1,37 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele – kaebuse täiendamisele ja täpsustamisele, 02.06.2016 2,5 tundi istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Vandeadvokaat Helmeri Indela menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 1 680 eurot, millele lisandub 3,3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 14.03.2016 0,7 tundi maakohtu otsusega tutvumisele ja otsuse analüüsile, 05.05.2016 6,8 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, 06.05.2016 6,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1,3 tundi kohtuistungil osalemiseks. 80.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes ning hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

  1. Käesolevas asjas esindas kostjat menetluses kaks advokaati. Riigikohus on asjas nr 32-1-112-09 p-s 17 väljendanud arvamust, et kohtutel on kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramisel seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Riigikohtu hinnangu kohaselt ei muuda tsiviilasja iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis õigustaksid kostjale kahe lepingulise esindaja kulu väljamõistmist. 15

(16)Tsiviilasi nr 2-14-62810
  1. Kostjate esindajate tunnitasu suuruseks on nimetatud 100 eurot, millele lisandub käibemaks ja 140 eurot millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks tunnitasu suuruseks käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ka riigikohus on väljendanud arvamust, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14).
  2. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja esindaja kulusid järgmiselt: 1 tund maakohtu otsusega tutvumine, analüüs ja seisukohtade kujundamine, kostja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 2 tundi. Ringkonnakohus osutab, et kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat A.Pilve poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisaldub ka kirje selle kohta, nagu oleks esindajal kulunud aeg apellatsioonkaebuse koostamisele, kuid kostja käesolevas asjas apellatsioonkaebust ei esitanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajakuluks kostja esindamisel 8 tundi ning kokku on põhjendatud tasu suurus (8x144) 1 152 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.