, § 314 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.1, p.2, p.3, p.5, § 181, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaalasja teadaolevad menetluskulud on: Tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 48 eurot. Riikliku ekspertiisiasutuse kulud (
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 27.septembril 2016.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas üldmenetluse korras Andrus Tiirikule esitatud järgmist süüdistust: ANDRUS TIIRIKUT süüdistatakse selles, et tema 06.04.2013 kella 15.36 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 42,7 kilomeetril, sõites Tartu suunas, juhtis mootorsõidukit Toyota Landcruiser registreerimisnumbriga xxxxxxxolles alkoholijoobes, kus temal vereproovi võtmise ajal kl 16.50 oli alkoholisisaldus (so etanooli sisaldus) ühes liitris veres 1,59±0,06 mg/g , k=2 kohta ning tagasiulatuvalt arvutuslikult kella 15.36 ajal (avarii toimumise ajal) keskmiselt 1,70 (1,58-1,84) mg/g, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikuva sõidukiga Peugeot Partner registreerimismärgiga xxxxxx, avarii tagajärjel said kergeid vigastusi xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxx, sõites sellega teelt välja kraavi. Sellega rikkus Andrus Tiirik Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 ( alates 01.07.2014.a. kehtiva redaktsiooni LS § 69 lg2 p1) nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, Liiklusseaduse § 223 lg1mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Andrus Tiirik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil kohtulikus vaidluses tegi prokurör paranduse Andrus Tiirikule esitatud 2 süüdistuses ja palus esitatud süüdistusest välja jätta süüdistuse lõpust sõnad „… ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust“. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Andrus Tiirik kohtu alla temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 15.-24.augustil. Andrus Tiirik ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis kaitseaktis ja kohtulikus vaidluses, et ei ole tõendatud Andrus Tiirikul LS § 69 lg.1, § 69 lg.4 p.-le 1 (alates 01.07.2014 LS § 69 lg.2 p.1) vastava joobeseisundi olemasolu ja seega KarS § 424 koosseis. Kohtueelses menetluses on rikutud menetlustoimingute tegemise nõudeid ja eksperdi arvamus joobeseisundi tuvastamiseks tagasiulatuvalt ei ole usaldusväärne. Kriminaalmenetlus tuleks lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega
Prokurör taotles A.Tiiriku süüdi tunnistamist ja karistamist. KOHTU HINNANG TÕENDITELE JA SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära tunnistajad, eksperdi ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, jõuab veendumusele, et Andrus Tiiriku süüdi tunnistamine temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ei ole võimalik. Süüdistusaktis, süüdistatava ja kaitsja poolt ollakse ühetaolisel positsioonil selles, et Andrus Tiirik juhtis mootorsõidukit Toyota Landcruiser reg. nr . xxxxxx 06.aprillil 2013.a. TartuJõgeva-Aravete mnt. 42,7 kilomeetril, sõites Tartu suunas. Kella 15.36 ajal põhjustas tema juhitud sõiduk avarii, kuna kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikuva sõidukiga Peugeot Partner, reg. nr . 0xxxxxxxxxx Need faktilised asjaolud on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1)patrullilehega (patrullis Riisk ja Tammearu) 6.04.2013.a. kohta, et kell 15.36 on teatatud liiklusõnnetuse toimumisest Jõgeva-Aravete maantee 42,7 kilomeetril (tl.106-107); patrullilehega (tl. 104-105) viibimise kohta liiklusõnnetuse kohal alates kell 15.40, patrullis Ottenson ja Tamm; vaatlusprotokolliga (tl.32) liiklusõnnetuse sündmuskohal 06.04.2013 alates kell 15:45, kus liiklusõnnetuses osalenud sõidukid Toyota reg.nr. xxxxxx ja Peugeot reg.nr. xxxxxxx; protokollidega liiklusvahendi ülevaatuse kohta (tl.33-34) sõiduki Toyota Landcruiser xxxxxx ja Peugeot Partner xxxxxx ülevaatuse kohta (tl.35-36). Sõidukil Toyota deformeerunud vasak külg, rooliseade kinni kiilunud, sõidukis juht üksi. Sõidukil Peugeot Partner esiosa täielikult deformeerunud, sõidukil rooliseadme jm seadmete seisukorda ei ole võimalik kontrollida, sõidukis juht ja kaks reisijat. Lõuna Prefektuuri poolt on avariitunnustega sõiduk Peugeot Partner xxxxxxx antud üle transportimiseks teis eparklasse (tl.37). 2) liiklusõnnetuse akt (tl.31), milles fikseeritud, et Tartu suunas liikunud sõiduauto Toyota reg.nr. xxxxxxxkaldus vasakule teepoolele ja põrkas kokku Aravete suunas sõitva sõiduautoga Peugeot reg. nr. xxxxxxx Andrus Tiiriku juhitud Toyota oli kokkupõrke momendil vastassuunavööndis. Akti juurde kuulub liiklusõnnetuse skeem sõidukite liikumise jälgedega ja mõõtmisandmetega. 3) fotod (tl.21-25), millelt nähtub liiklusõnnetuse toimumiskohal sõidukite asendid, nt. foto 4, foto 5, foto 6-7 jt., millelt näha sõidukite Toyota ja Peugeot paiknemine sõiduradade ja teepeenarde suhtes, sõiduk Peugeot asub esiosaga kraavis, sõiduk Toyota asub paralleelselt sõiduteega kraavis tugevas kaldeasendis. 3 4)tunnistajate xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxu ütlustega kohtuistungil (tl.96-97) on tõendatud, et tunnistajad istusid xxxxxxxxxxxx juhitud sõidukis Peugeot, millega liiguti Tartu poolt Aravete suunas. Umbes sadakond meetrit eespool liikus sõiduk tunnistajate autole vastu, tunnistajate auto sõidureas, siis pööras vastuliikunud sõiduk tee telgjoone suunas, kokkupõrge toimus juhipoolsete külgedega. Tunnistaja xxxxxxx jõudis enda juhitud autot pidurdada, võtta tee äärde, kiirus oli umbes 80 km tunnis. Tunnistaja arvates oli vastutuleva auto kiirus suur. Kokkupõrge oli tugev, Peugeot’i aku lendas 50 meetri eemale. Tunnistaja xxxxx sai vigastusi põrutusest ja turvavööga, verejooksu või eluohtlikke vigastusi ei olnud. Tunnistaja xxxxxxxxx sai muljumisi, põrutuse. Tunnistaja xxxxxxxx oli teadvusekaotus ja traumad. Teeolud olid head, libe ei olnud, selge ja valge ilm. 5)süüdistatav Andrus Tiirik andis ütlusi, et avarii põhjustajaks oli tema. Ta oli ilmselt mõtetes ega pööranud tähelepanu liiklusele, ilmselt ka tarvitatud alkoholi tõttu oli tema tähelepanu häiritud ja ta ei pööranud tähelepanu liiklusele, kaldus üle telgjoone. Kui nägi vastutulevat autot, üritas kõrvale pöörata, siis oli kokkupõrge, mille järel tema juhitud auto kraavis. Ta istus Toyota xxxxxxxroolis, sõitis Tallinnast Tartu poole, tahtis sõita Tabiverre. 6) xxxxxxxxxxxxxxxx sai avariis rindkere põrutuse, näo piirkonna marrastused ( AS Rakvere Haigla teatis tl.38), xxxxxxxxxxxxxxx avariis rindkere põrutuse, vaagna piirkonna marrastuse (AS Rakvere Haigla teatis tl.39), xxxxxxxxxxxx sai avariis rindkere põrutuse, vasaku põlvepiirkonna haava ( SA TÜK EMO teatis tl. 39.1). Loetletud tõendid tõendavad, et sõidukis Peugeot Partner viibinud xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxtu said kergeid vigastusi. Uuritud tõendid tõendavad, et Andrus Tiirik oli 06.aprillil 2013 tarvitanud alkoholi. Andrus Tiirik oma ütlustes kohtuistungil kirjeldas, et ta oli olnud Tallinnas, kus kolm päeva alkoholi tarvitanud. Ka sündmuse toimumise päeva hommikul püüdis ta hotellis kaineneda, oli väga paha olla, pohmell, mille raviks jõi tõenäoliselt õlut. Hotellist lahkus arvatavasti kella 12 paiku. Ta tahtis sealt (Tallinnast, hotellist) ära saada. Tõenäoliselt pärast hotellist lahkumist ostis poest õlled ja konjaki, mis olid autos. Võis olla, et ühe õlle jõi ära sõidu ajal, autos. Kui kokkupõrge oli toimunud, ta käis kannatanute auto juures ja kuulis oigamist, sattus ta šokki, tekkis hirm, ärevus - mis temast mõeldakse ja mis edasi teha, kas põgeneda või hüpata auto alla. Ta läks oma autosse tagasi, sisenes kõrvalistuja poolsest uksest, istus kõrvalistuja kohale ja nägi jalgade juures maas konjakipudelit ja õllesid. Tekkis mõte võtta konjakit ja ta võttis konjakipudelist esimese reaktsioonina 1-2 lonksu. Kui politseinik xxxxxxxx tuli kohale koos teise politseinikuga, alustati protokolli koostamist, siis Tiirik ütles, et ta on konjakit tarvitanud. Paluti näidata konjakipudelit, Tiirik näitas. Tunnistajana üle kuulatud xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.97-100), et kui ta sündmuskohale jõudis, istus Tiirik oma sõidukis kõrvalistuja istmel, isiku juures oli tunda alkoholilõhn, Tiirik ütles, et tema sõitis, kaldus vastassuunavööndisse ja on süüdi. Kui politseinik xxxxxkontrollis joovet, siis Tiirik ütles, et peale avariid tarvitas ta alkoholi, konjakit. Tunnistaja andis ütlusi, et kuna Andrus Tiirik tunnistas, et ta tarvitas alkoholi pärast avarii toimumist, oli vaja lisaks kontrollimisele tõendusliku alkomeetriga võtta ka vereproov, et tuvastada, millal täpselt alkoholi tarvitati. Ekspertiisiga saab kindlaks teha, kas joomine oli enne või pärast sõitmist. Tunnistaja kontrollis pärast sündmuskohal- Tiiriku autos olid õllepurgid, üks purk võis tühi olla, ja avatud konjakipudel, paar sentimeetrit pealt vähenenud. Tunnistaja xxxxx tegi fotod. Fotodel (tl.42-45, 26-27) on näha Toyota Landcruiseri salongi tagaosas on õllepurgid, millest üks avatud ja küljeli, konjakipudel Hennessy, millel pudelikaelas mõne sentimeetri ulatuses jooki ei ole. Võrdluseks foto avamata alkoholipudelist (tl.46). Nende tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et Andrus Tiirik tarvitas alkoholi 06.aprillil 2013 Tallinnas enne sõiduki rooli istumist ja Tartu poole teele asumist ja sündmuskohal pärast 4 avarii toimumist. Andrus Tiiriku ütlustega, fotodega konjakipudelist (tl.43, 45) ja võrdlusfotoga (tl.46), ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Andrus Tiiriku poolt pärast avarii toimumist ärajoodud alkoholikogus oli umbes 40 ml. Avarii toimumisest teatati politseile kell 15.36. Sündmuse toimumise ajal 06.04.2013 kehtis Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Käesoleval ajal, alates 01.07.2014 sisaldub sama säte LS §-s 69 lg.2 p.1. Seega on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks – lisaks mootorsõiduki juhtimise faktile- joobeseisundi olemasolu, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1 määrale ( 06.04.2013.a. redaktsioonis) ja Liiklusseaduse § 69 lg.2 p.1 määrale käesoleval ajal (redaktsioon alates 01.07.2014). Süüteokoosseisu asjaolu kuulub tõendamiseseme asjaolude hulka (
Asjas on relevantse tähtsusega teadmine sellest, missugune oli Andrus Tiiriku joobeaste, kui ta 06.04.2013 kella 15.36 ajal juhtis mootorsõiduki avariisse (ehk avarii toimumise ajal)- kas tegemist oli joobeseisundiga KarS § 424 tähenduses. Andrus Tiirikul joobeseisundi kindlakstegemiseks on tehtud järgmised toimingud: - mõõdetud indikaatorvahendiga - kasutatud tõenduslikku alkomeetrit joobe kindlakstegemiseks - A.Tiirik on andnud vereproovi joobe suuruse kindlakstegemiseks vereanalüüsi kaudu. Kohus analüüsib ja hindab järgnevalt iga tõendit eraldi. 7) Indikaatorvahendiga mõõtmine- selle kohta protokoll (tl.47). Mõõtmine on toimunud siseministri määruse nr . 70 15.12.2009 alusel (antud PPS § 724 lg.7 alusel). Näit- 0,591 kell 15.
Vereproovi võtmine ei toimunud isiku läbivaatuse käigus ega võrdlusmaterjali võtmisena. Võrdlusmaterjal kujutab endast materjali (objekti), mis on käsitatav mingi kontrollitava objekti (nähtuse) esindajana ja mida vajatakse võrdlusuuringutes samastusekspertiisi tegemiseks. A.Tiirikult vereproovi võtmine ei olnud võrdlusmaterjali kogumine. Isiku toimetamine tervishoiuasutusse vereproovi võtmisele on joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes PPS § 725 lg.2 p.4 alusel kohaldatav järelevalve erimeede. Konkreetsel juhtumil oli selle erimeetme kohaldamise aluseks asjaolu, et isik avaldas kohapeal, et ta on alkoholi tarvitanud pärast liiklusõnnetuse toimumist- ehk pärast avariid. Selline tegevus on väärteomenetluse aluseks LS § 226 järgi. Seetõttu oli põhjendatud eristada joovet enne ja pärast liiklusõnnetust. Eristamine on võimalik vere analüüsimise teel. Kohus leiab, et dokumente vormistanud politseiametniku, tunnistajana küsitletud xxxxxxxxxxxxxxi ütlused kohtuistungil selle kohta, millistel põhjustel toimetati A.Tiirik vereproovi andma (kuna A.Tiirik avaldas, et ta on alkoholi tarvitanud pärast liiklusõnnetust), on lubatav tõend. Need ütlused selgitavad menetlusotsustuste vastuvõtmist ja menetlusdokumendi sisu vastavust tegelikkusele ja on sellisena RK 3-1-1-116-10 p.9, 3-11-142-05 p.12 järgi lubatud. A.Tiirik on käesoleva ajani jäänud selle juurde, et ta tarvitas alkoholi kohapeal, pärast liiklusõnnetust, selle kohta olid nähtavad tõendid autos (avatud konjakipudel), mistõttu politseiametnikul tuli teha toiminguid süüteo (näiteks väärteo) koosseisulise asjaolu kindlakstegemiseks. 7 10) tl.50 (kohtueelse menetluse toimikus tl.13)on saatekiri, mille alaosa – uuringuakti nr. 227T- on täidetud ekspert xxxxxxxxxx poolt 09.04.2013 – verest leiti etanooli 1,59+/- 0,06 mg/g. K=
Need on uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus.
Kohtule esitatud ekspertiisiaktist ei ole võimalik aru saada, millist teaduslikult põhjendatud metoodikat on ekspert oma uuringutes ja järelduste tegemiseks kasutanud. Eksperdiuuringute kirjelduses ei ole näidatud, millistel eriteadmistel või teaduslikul informatsioonil põhinevad eksperdiuuringus märgitud arvandmed (näiteks: et etanooli imendumine toimub 30-60 minuti jooksul, et eliminatsioon toimub kiirusega 0,12-0,30 mg/g tunnis, et alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,79 mg/l vastab 1,82 mg/g veres), millest ekspert on tulemuste hindamisel lähtunud. Ekspertiisiaktis ei ole toodud arvutusi, kuidas on teisendatud alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus kontsentratsioonile veres, kuidas on leitud mõõtemääramatused (vahemikus 1,70-1,93), milliseid valemeid on kasutatud. Eksperdiuuringute kirjelduses märgitud andmete sidumisel Andrus Tiirikuga (alkoholi kontsentratsiooni tekkimine veres 0,19 mg/g, mille võrra on tulemust vähendatud ja eliminatsiooni 0,07 lisamine) on ekspertiisiaktis sisalduva järgi arusaamatu. Nimelt ei ole selgitatud algandmete päritolu, individuaalsete näitajate arvessevõtmist, kasutatud metoodikat ega tehtud arvutusi. Riigikohus 3-1-1-32-09 p.8jj. Ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada. Käsitletavas ekspertiisiaktis ei ole selliseid kirjeldusi esitatud. Ei ole selgitatud kasutatud mõisteid (nt. mõõtemääramatus) ega näidatud selle suurust ja tähendust. 13)Kohtule on esitatud asjas ka teine ekspertiisiakt – nr. 15E-LÕX0218 17.11.2015 (tl.89-92), mis on koostatud samas asjas ja eksperdile on esitatud sama ekspertiisiülesanne (küsimus). Selle ekspertiisiakti uuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus 8 on veelgi lakoonilisem ja puudulikum. Eksperdi arvamuslik osa ehk lõppjäreldus on peaaegu sama teise aktiga. Seega ei ole ka selle ekspertiisiakti tõenduslik väärtus suurem. Kohus käsitleb selle ekspertiisiakti kui tõendi tähendust allpool. 14)Kohus kuulas eksperdi üle kohtuistungil
Ekspert xxxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi (tl.111-114), et aluseks on gaasikromatograafia meetod, konkreetsel juhul siis xxxxxxxxxx poolt tehtud vereuuringu andmed. Ekspert on kasutanud tagasiulatuvalt alkoholi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks Widmarki valemit, mis on rahvusvaheliselt kasutatav. Ekspert on võtnud arvesse joodud alkoholi koguse, alkoholi kanguse, inimese sugu, kehakaal. Arvessevõetavad kellaajad tulevad eelandmetest. Ekspert ei võta aluseks tõendusliku alkomeetri näitu, millest juba maha arvutatud laiendmääramatus, vaid keskmist näitu. Hiljem paneb laiendmääramatuse juurde. Võtnud aluseks tõendusliku alkomeetri näidu ja vere näidu, oli näha, et alkoholi viiakse organismist välja, on eliminatsioonifaas. Ekspert selgitas, et arvutades alkoholi kontsentratsiooni veres alkoholi kontsentratsiooni järgi väljahingatavas õhus kasutas ta koefitsienti 2,3, saades kontsentratsioonist väljahingatavas õhus (0,79) kontsentratsiooni 1,82, s.t. korrutis 2,3-ga. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil on väljahingatava õhu kogus, sellest saab ka viite, millist koefitsienti kasutada- kas 2,1 või 2,
Ekspert viitas ülekuulamisel küll kasutatud metoodikale (Widmarki valem), kuid see valem (internetis nt. http://www.kalkulaator.ee?lang=1&page=99) võimaldab kindlaks määrata vere alkoholisisaldust ärajoodud alkoholikoguse baasil. Alkoholi eliminatsiooni määramiseks vajalikke näitajaid (terviseseisund, söödud toit, kehamassi iseloomustavad andmed jms) sellesse valemisse panna ei saa. Seega peaks selliste asjaolude arvesse võtmine olema kajastatud ekspertiisiakti uuringute kirjelduses, hinnangutes saadud tulemustele ja nende tulemuste interpreteerimist kajastavas osas. Sellised andmed puuduvad. Neid puudujääke ei olnud võimalik kõrvaldada ka eksperdi ülekuulamisega. 15) Eksperdi ülekuulamisel kohtuistungil saime teada, et ekspert on alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus teisendanud kontsentratsiooniks veres koefitsiendiga 2,
lg.3 p.1,2 andmete esitamise vajalikkust, et oleks võimalik veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ja jälgida arvamusele jõudmise käiku. 10 Neil põhjustel leiab kohus, et ekspertiisiaktid 16E-LÕX0033 ja 15E-LÕX0218 (muu dokumendina) ei ole kohtukõlbulikud tõendid, kuna nad ei vasta ekspertiisiaktile esitatavatele nõuetele, nende abil ei ole jälgitav arvamusele jõudmise käik ega veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses. Nende tõendite abil ei saa tõendada Andrus Tiirikul joobe suurust avarii toimumise hetkel. 16) Kohtumenetluse poolte vahel on tõusnud vaidlus faktist, et ekspertiisiakt 15E-LÕX0218 on tühistatud selle tegija poolt 08.03.2016 (tl.66), kuid milline on tühistamisotsuse õiguslik tähendus? Ekspert Mailis Tõnisson andis kohtuistungil ütlusi, et esimene ekspertiisiakt 17.11.2015 nr. 15E-LÕX0218 (tl.89-91) on tehtud menetleja määruse alusel, milles oli viga kuupäevas. Ekspert ei saa ise menetleja määruses olnud kuupäevi muuta, mistõttu ka ekspertiisiaktis on kirjas vale kuupäev. Ei ole reeglistikku, kuidas sellises olukorras käituda, mistõttu ekspert tühistas ekspertiisiakti menetleja ettepanekul. Kohus leiab, et sellist menetluslikku käitumist saab aktsepteerida.
lg.1 sätestab: ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Käesoleval juhtumil on menetleja teatanud eksperdile (teatis tl.57), et on koostatud uus arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi määrus. Olukorras, kus puudub alus ekspertiisi tegemiseks (puudub aluseks olev menetleja määrus) ehk ekspertiisikorraldus, ei ole menetluslikult aktsepteeritav ka ekspertiisiakt (eksperdiarvamus) kui
Menetleja teatise alusel ekspertiisimääruse tühistamise kohta on eksperdi poolt tühistatud ka selle alusel koostatud ekspertiisiakt nr . 15E-LÕX0218 (tl.66). Käesoleval juhtumil on kaitsja taotlenud tühistatud ekspertiisiakti võtmist tõendina kriminaalasja juurde, kohus rahuldas selle taotluse. Tühistatud ekspertiisiakti nr . 15ELÕX0218 (tl.89-91) näol on tegemist tõendiga kriminaalmenetluses, mis liigitub „muu dokumendi“ alla
lg.1 tähenduses ja mis annab tõest informatsiooni kriminaalmenetluse käigu kohta. 17) Tõenditest, millega on võimalik ja lubatav tõendada isiku joobe suurust, on avarii toimumise ajale ajaliselt kõige lähemal tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamise protokoll (tl.47) ja vastav väljatrükk (tl.48). Selle järgi oli Andrus Tiiriku joove 0,74mg/l väljahingatavas õhus ehk määral, mis jääb allapoole LS § 69 lg.4 p.1 määra- see on 0,75mg/l. 18).Ekspertiisiakt 21-I 24.04.2013 (tl.64) tegi kindlaks joobe suuruse kell 16:50 veres- 1,59+/0,06. Need tõendid – ei tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ega vereuuring - ei arvesta faktiga, et teatud alkoholikogus on joodud pärast avarii toimumist. Neis tuvastatud näitudes kajastub ka pärast avariid joodud alkoholikogus. Kohtukõlblikku tõendit joobe suuruse kohta avarii toimumise hetkel meil ei ole. Ajaliselt lähim tõend (tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll) näitab joovet, mis jääb allapoole kriminaalkorras karistatavat määra. Kõike seda arvestades jõuab kohus järeldusele, et Andrus Tiiriku süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas teos ei ole leidnud tõendamist. Puudub süüteokooseisu tunnus- tõendatud joove Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1 (käesoleval ajal Liiklusseaduse § 69 lg.2 p.1) määras. Andrus Tiirik tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteosündmuse tuvastamatuse tõttu. Mõistlik menetlusaeg 11 Kaitsja kaitseaktis (tl.7-9) ja kohtuistungil taotles kriminaalmenetluse lõpetamist
järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu arvestades
Kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud. EIÕK ja Riigikohus on olnud selles küsimuses seisukohal, et mõistliku menetlusaja kulgu tuleb arvestada alates isikule süüdistuse (kahtlustuse) esitamisest. Kriminaalmenetluse alustamine kui esimene menetlustoiming isiku olukorda oluliselt ei mõjuta (Riigikohus 3-1-1-53-15 p.8). Käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlust alustatud 15.04.2013 (andmed ekspertiisimäärusest tl. 54). Väärteomenetlus selle sündmusega seoses on lõpetatud 20.05.2013 (määrus tl.20). Mõistliku menetlusaja hindamisel tuleb arvestada ajaga, millest alates hakkas menetlus isiku olukorda mõjutama. Asjas on tuvastatud ja vaidlust ei ole selle ajahetke üle- see oli 15.september 2015, mil Andrus Tiirik kutsuti ülekuulamisele. Sellest ajast ei ole kohtuotsuse kuulutamise ajaks möödunud aastatki. Asjas on kindlaks tehtud, et kuni septembrini 2015 ei häiritud A.Tiirikut menetlustoimingutega, menetluse toimumisest ei teadnud avalikkus ega kolmandad isikud. Andrus Tiirik oli menetlejaga (anonüümse politseiametnikuga) kontaktis 2013 kevadel seoses temale kuuluva sõiduki Toyota Landcruiserxxxxxxxxkättesaamisega, Andrus Tiirik sai sõiduki kätte. Andrus Tiiriku jaoks oli olukord ja periood rahulik. Mõistliku menetlusaja instituudi eesmärk on tagada kriminaalmenetlusele allutatud isiku põhiõiguste kaitse, s.h. saavutada tõhusa menetluse tulemusena jõustunud kohtulahend ja vältida kriminaalmenetlusega kaasnevate piirangute kestmist. Menetlus, millega on seotud Andrus Tiirik, on kestnud vähem kui aasta, intensiivsed piirangud A.Tiiriku suhtes seoses menetlusega puuduvad ja mõistliku menetlusaja möödumisest ei ole alust rääkida. Kuna mõistlik menetlusaeg selles asjas ei ole möödunud, ei käsitle kohus eraldi mõistliku menetlusaja möödumise heastamise võimalikke viise. Kriminaalmenetlust
Kohtumenetluse pooled vaidlevad selle üle, kas väärteomenetluse lõpetamise määrus 20.05.2013 (tl.20) on menetlusalusele isikule Andrus Tiirikule saadetud või kas selle saatmine on nõutav. Kaitsja hinnangul on väärteomenetluse lõpetamise määruse kätte andmata jätmine A.Tiirikule menetlusnormi rikkumine, kuna A.Tiirikult on võetud ära võimalus määrust vaidlustada. See oleks ära hoidnud kriminaalmenetluse alustamise. Andrus Tiirik eitab sellise määruse saamist, tõendeid selle kohta, et määrus on Andrus Tiirikule kätte toimetatud, kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamine menetlusalusele isikule on nõutav tulenevalt VTMS §-st 76 lg.2, § 75 lg.6. VTMS § 75 lg.6 sõnastus tähendab kohustust menetlejale informeerida menetlusalust isikut määruse andmisest, tagamaks seadusest tulenev kaebeõigus, VTMS § 76 lg.2 seob kaebeõiguse teostamise määruse koopia kättetoimetamisega. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on kohus uurinud kõiki tõendeid vahetult ja algallikast lähtudes, mistõttu varasemalt väärteomenetluses toimunu kohtu seisukohti ja hinnanguid kriminaalmenetluses ei mõjuta. Menetluskulude jaotus
lg.1 järgi Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Asjas on teadaolevad menetluskulud tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 48 eurot (tl.77-82), ja riikliku ekspertiisiasutuse kulud kokku summas 122 eurot, millest 12 toksikoloogiaekspertiisi hind 27 eurot (tl.65) ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi hind 95 eurot (tl.63). Need kulud kuuluvad
lg.1 p.4, p.3 järgi menetluskulude hulka, on riigi poolt kantud ja tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.