← Eesti

4-16-1929/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-1929 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Artjom Titov väärteoasi tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. mai 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Artjom Titov (isikukood 37902203721; elukoht XXX; Vene Föderatsiooni kodanik; töötab tähtajaliselt kuni 30.09.2016 OÜ-s XXX) RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu
  4. mai 2016 otsus tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus määras Artjom Titovile mõistetud kümne

(10)päeva pikkuse aresti kandmisele järjestikustel päevadel. Teha tühistatud osas uus otsus, millega KarS § 66 lg 1 alusel määrata Artjom Titovile mõistetud kümne
(10)päeva pikkune arest kandmisele ositi kahe
(2)päeva kaupa viiel
(5)järjestikusel nädalavahetusel. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Artjom Titovi apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt Artjom Titovile etteheidetavat tegu selles, et 23.02.2016 kell 20.56 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali liiklusriba reisija A. Titov (isikukood 37902203721), kes anti üle PPA poolt tollikontrolli teostamiseks. Küsimuse peale, kas soovite midagi deklareerida, isik vastas eitavalt. Reisijat teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. Reisija esitas Eesti välismaalase passi nr VD
  2. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale
  3. piiriületus kalendrikuu jooksul. Tolliseaduse (TS) § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 ja 3 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati 19 sigaretti "Bond," mis asusid jalas olevate pükste taskus ning ei olnud isiku poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Sigareti pakendil oli Venemaa maksumärk. 19 sigaretti „Bond" hoiustati Ida tollipunktis. Oma tahtliku teoga pani A. Titov toime TS § 73 lg-s 1 ettenähtud süüteod. 1.1 Viru Maakohus 23.05.2016 otsusega tunnistas A. Titovi temale TS § 73 lg 1 järgi etteheidetavas teos süüdi ja mõistis talle karistuseks 10 päeva aresti. 1.2 A. Titovile mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt. Karistuse mõistmisel arvestas kohus A. Titovi süüd, väärteo raskust, karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist; samuti A. Titovit iseloomustavaid andmeid selle kohta, et ta ei tööta ja teda on karistatud väärtegude eest tolliseaduse järgi. Asjaolude kohaselt on A. Titov alates 15.07.2013 toime pannud neli TS §-s 73 sätestatud väärtegu. Tema, tuues ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. Selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatuse hankimise allikaks. A. Titov ignoreerib seaduse nõuded ning paneb tahtlikult ja korduvalt toime samalaadseid süütegusid. Sellega on ta üles näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes. Määratud rahatrahvid on A. Titovil maksmata. Ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude sooritamist. Seega on süüdistatavat võimalik mõjutada ainult arestiga ning talle tuleb karistuseks mõista 10 päeva aresti. Kergemaliigilise karistusega karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke saavutada võimalik ei ole.
  4. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni A. Titov, kes vaidlustab lahendi temale mõistetud karistuse osas. A. Titov leiab, et maakohus mõistis temale ebaõiglaselt karistuseks 10 päeva aresti. Ta tõi üle riigipiiri sigarette väga väikeses koguses ning vaid isiklikuks kasutamiseks. Samuti sai ta alles hiljuti tööle OÜ-sse XXX , kuid arestikaristuse ärakandmisel ta kaotab selle töökoha. Eeltoodud põhjustel taotleb A. Titov arestikaristuse asendamist üldkasuliku töö tegemise kohustusega võimalusega teha töötunnid ära vabadel päevadel. Alternatiivsena, kui ringkonnakohus peab temale arestikaristuse mõistmist õigeks, palub ta määrata see kandmisele vabadel päevadel. A. Titov märgib, et mõlemal juhul jääks talle töökoht alles.
  5. Tartu Ringkonnakohus 30.08.2016 määrusega nägi ette A. Titovi apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalised said õiguse esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti kuni 06.09.
  6. Kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti esindaja juriidilise osakonna jurist Tiia Pukk esitas 05.09.2016 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et maakohtu otsus A. Titovile karistuse mõistmise osas on õige ja seaduslik. Menetleja arvates ei täidaks Viru Maakohtu poolt karistuseks määratud aresti asendamine üldkasuliku töö tegemise kohustusega käesoleval juhul karistuse eesmärki. Küll nõustub ta, et aresti on võimalik määrata A. Titovile kandmiseks ka ositi ning nii ei ohustaks see tema töösuhet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, vaidlustatud kohtulahendi ja A. Titovi apellatsiooniga, leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, kus maakohus määras
  8. päevase arestikaristuse menetlusalusele isikule kandmisele järjestikustel päevadel ühe kokkukuuluva osana. Ehk siis apellandi alternatiivne taotlus võimaldada tal arest ära kanda ositi vabadel päevadel, on tulemuslik. Tema prioriteetne soov asendada talle mõistetud arestikaristus üldkasuliku tööga, jääb edutuks. Vastavaid seisukohti põhjendab kolleegium järgmiselt. 2
  9. Nagu juba märgitud, ringkonnakohus A. Titovile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks ei pea. Sellise otsustuse põhjendamisel juhib kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et A. Titovi on väärteokorras karistatud
  10. korral, sealhulgas on ta korduvalt toime pannud ka KarS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid süütegusid. Karistusteks on talle mõistetud rahatrahvid, kuid need on jäänud maksmata. Viimati nimetatud põhjusel on Viru Maakohus 29.04.2015 määrusega asendanud tasumata trahvid viies KarS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteoasjas arestiga ja selle omakorda koheselt üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Käesoleva väärteomenetluse valguses on aga ilmselge, et eelmärgitud mõjutusviisid on olnud tulemusetud, s.o senised karistused A. Titovi käitumise kujundamisel sisulist tähendust omanud ei ole. Seetõttu on praegusel juhul arestikaristuse ärakandmine tema poolt vältimatu.
  11. Küll peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada A. Titovi taotluse võimaldada tal arestikaristus ära kanda vabadel päevadel. Nimelt näeb KarS § 66 lg 1 ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. 7.1 A. Titovi apellatsioonist selguvalt palub ta võimalust kanda arest ära vabadel päevadel seetõttu, et ta kardab kaotada oma töökohta. Nimelt töötab ta alates 01.06.2016 OÜ-s XXX , mida kinnitab apellatsioonile lisatud tõend tööandjalt. Ringkonnakohus möönab, et arvestades A. Titovi hiljutist tööleasumist, võib arestipäevade järjestikune kandmine osutuda tema jaoks raskendatuks või tähendada tema jaoks töökohast ilma jäämist. Seega määrab kriminaalkolleegium tema aresti kandmisele kahe päeva kaupa viiel järjestikusel nädalavahetusel.
  12. Eelmärgitud asjaoludel ja juhindudes VTMS §147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse osas, milles A. Titovile määrati arest kandmisele järjestikustel päevadel. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega määrab A. Titovile mõistetud aresti kandmisele ositi kahe päeva kaupa viiel järjestikusel nädalavahetusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.