1-15-10788/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10788 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus Jelena Osadtšajale Viru Maakohtu
3. aprilli 2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jelena Osadtšaja 47902162238), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. augusti 2016 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu Jelena Osadtšaja määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega karistati Jelena Osadtšajat KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 4 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning millest arvestati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti J. Osadtšaja suhtes vangistus kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui J. Osadtšaja ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, elukohaga XXX . Lisaks pandi J. Osadtšajale lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel mitte tarvitada alkoholi ja läbida sotsiaalprogramm.
8. 16.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb J. Osadtšajale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. J. Osadtšaja on jätkanud alkoholi tarvitamist. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 30.08.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele J. Osadtšajale Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. 3.
10. Materjalidest nähtub, et nii esimesel registreerimisel 21.04.2016 kui ka 05.05.2016 ja 26.05.2016 selgitati J. Osadtšajale kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei täida korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.
11. 19.07.2016 tegi maakohus kohtumääruse, millega jättis kriminaalhooldusametniku ettekande rahuldamata, sest kuigi isik on korduvalt ja lühikese ajal jooksul rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, on alates 06.06.2016 olukord paremuse poole muutunud – uusi rikkumisi ei ole. Ka 19.07.2016 kohtuistungil selgitas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist asjaoluga, et mees kasutab tema suhtes vägivalda. Kohtumääruses oli märgitud, et vägivald peres ei saa olla õigustuseks kohtu keelu rikkumisel. 3.
12. Viimasest juhtumist nähtub, et süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ei ole juhuslikku laadi ja tegelikult ei ole süüdimõistetu käitumine muutunud. Pärast 19.07.2016 kohtuistungit suutis süüdimõistetu hoiduda alkoholi tarvitamisest 2 nädalat. Süüdimõistetu puhul on välja kujunenud käitumismuster, et vaatamata abikaasa vägivaldsele käitumisele, jätkab süüdimõistetu temaga kooselu ja politsei poole pöördumise asemel valib jätkuvalt alkoholi tarvitamise. Sellises olukorras nõustus maakohus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas. Tähelepanuväärt on asjaolu, et süüdimõistetu ise on varasemalt korduvalt kohtulikult karistatud ja sellest 2-l korral just isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. See asjaolu näitab ilmekalt süüdimõistetu hoiakut. 3.
13. Maakohus tuvastas, et määratud katseajaks lisakohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks. Abikaasa poolt vägivalla kasutamine, kordab maakohus oma varasemas määruse väljendatud seisukohta, ei õigusta alkoholi tarvitamist kriminaalhooldusaluse poolt. Arvestades J. Osadtšaja käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kohus on andnud süüdimõistetule 19.07.2016 määrusega võimaluse, jättes karistuse täitmisele pööramata, kuid süüdimõistetu on kriminaalhoolduse nõudeid taas rikkunud ning jätkanud alkoholi tarvitamist. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest J. Osadtšaja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Määruskaebuse sisu
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist või alternatiivsete variantide kohaldamist. J. Osadtšaja sooviks minna võimalusel rehabilitatsioonikeskusesse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega ei pea neid vajalikuks üle korrata.
16. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et J. Osadtšaja puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustuse määramisega oli süüdimõistetu ise nõus ning seetõttu ka kriminaalhooldaja juba teistkordne erakorraline ettekanne esitati. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt avaldatuga, et süüdimõistetu ei oleks võimeline oma käitumist muutma ning vangistus oleks võimalik taaskord jätta täitmisele pööramata. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid J. Osadtšaja ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. 2 Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Alternatiivsete lahenduste, s.o lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine, ei ole võimalik ega ka põhjendatud.
17. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 30.08.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas