2-15-4142/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-4142 Tsiviilasi Alari Oja hagi väljamõistmiseks Menetluskulude lahendamine Allar Oja vastu võlgnevuse kindlaksmääramise avalduse Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alari Oja määruskaebus Allar Oja määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja I/ (hageja): Alari Oja (isikukood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper esindajad Määruskaebuse esitaja II (kostja): Allar Oja (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi RESOLUTSIOON Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. märtsi 2016 määrus muutmata. 1 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Tartu Maakohtu menetluses oli Alari Oja (hageja) hagi Allar Oja (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas
5. veebruaril 2016 avalduse hagist loobumiseks. Kostja ei vaielnud hagist loobumise avaldusele vastu, palus jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3848,52 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväite, leides, et kostja lepingulise esindaja töömaht on ülepaisutatud. Hageja palus vähendada väljamõistetavat menetluskulu vähemalt 6 tunni võrra. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Tartu Maakohus tegi
7. märtsil 2016 määruse, millega võttis vastu Alari Oja avalduse hagist loobumiseks, lõpetas asjas menetluse, jättis menetluskulud Alari Oja kanda, määras Allar Oja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis Alari Ojalt välja Allar Oja kasuks 2562 eurot koos käibemaksuga ning viivise menetluskuludelt. Maakohus määras, et Alari Ojale tuleb tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja avaldus hagist loobumiseks vastu võtta ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 4 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et esindaja ajakulu ei ole kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud. Antud juhul ei olnud tegemist tavapärasest oluliselt mahukama ja õiguslikult keerukama vaidlusega. Kostja seisukohtade koostamine ei olnud õiguslikult keerukas, kusjuures dokumentides esitatakse varasemates dokumentides esitatuga võrreldes kattuvaid seisukohti. Esitatud dokumendid ei ole olnud sisult mahukad, samuti pole neile lisatud märkimisväärselt tõendeid. Lisaks esindas kostjat asjaga varasema pooltevahelise vaidluse tõttu kursis olnud esindaja. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 17 töötunni ulatuses, seega kostja menetluskulud moodustavad 2652 eurot (17 tundi x 130 eurot/tund + käibemaks 20%). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Alari Oja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
9. märtsi 2016 määruse tühistamist osas, millega maakohus pidas põhjendatuks kostja menetluskulud 2652 euro ulatuses. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 2 1) ei nähtu vaidlustatud määrusest kohtu analüüsi selles osas, kuidas kohus jõudis järeldusele, et just 17 töötundi on põhjendatud ajakulu. Maakohus ei ole analüüsinud kostja poolt esitatud menetluskulude sisu. Määruskaebuse esitajal puudub võimalus hinnata määruse õiguspärasust; 2) ei ole tsiviilasja ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud kostja menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses.
10. Allar Oja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
11. märtsi 2016 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis kostja avalduse rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega rahuldada kostja avaldus täielikult ning määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3848,52 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud hindama iga menetlustoimingule kulunud ajakulu eraldi. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja seisukohtade koostamine ei olnud õiguslikult keerukas. Eelkõige ei olnud hagi alus esitatud selgelt, millest tulenevalt ei olnud aru saada, kas hageja nõue põhineb käsundussuhtel, väidetaval laenulepingul või hoopis alusetul rikastumisel; 3) ebaõige on maakohtu seisukoht, et varasem vaidlus sai kuidagi mõjutada teise tsiviilasja menetlustoimingute ajakulu; 4) ei ole maakohtu etteheide korduste kohta asjakohane. Iga dokumendi analüüs, koostamine ja toimikuga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine on lepingulise esindaja poolt ilmselgelt põhjendatud ja vajalik; 5) ei saa hagejale olla üllatuslik, et põhjendamatu hagiga kohtusse pöördumisel tuleb tal kanda menetluskulusid. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
12. Allar Oja vaidleb Alari Oja määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud määrusega kindlaks määratud ja hagejalt väljamõistetud kostja menetluskulude summa mõistlik ja vajalik. Käesolevas tsiviilasjas oli põhjendatud ja vajalik ajakulu tunduvalt suurem. Kostja palub arvestada
13. märtsi 2016 avalduses ja tema määruskaebuses esitatud seisukohti.
14. Alari Oja vaidleb Allar Oja määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja vastuväited on esile toodud tema määruskaebuses, mistõttu ei pidanud hageja otstarbekaks neid korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16. märtsi 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
17. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ja kostja on vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude rahalise suuruse osas – hageja on vaidlustanud määrust osas, millega maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas ning kostja on vaidlustatud määrust osas, millega maakohus antud avalduse rahuldamata jättis. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus 3 võttis hageja avalduse hagist loobumiseks vastu ja lõpetas asjas menetluse, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
18. Riigikohus on
19. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikku hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades menetluse kestust ja keerukust.
20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus oleks pidanud hindama iga menetlustoimingule kulunud ajakulu eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohus on lugenud kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 17 tundi summas 2652 eurot (17 tundi x 130 eurot/tund + käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul vastab selline kostja lepingulise esindaja kulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
21. Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud väitele, et käesolev tsiviilasi ei olnud sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud kostja menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt (II kd, tl 124-127) palus kostja määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja menetluskulud summas 3848,52 eurot. Hageja on palunud vähendada kostjale väljamõistetavat menetluskulu vähemalt 6 tunni võrra (II kd, tl 137). Maakohus on hagejalt kostja kasuks välja mõistnud menetluskulud summas 2562 eurot, vähendades kostja menetluskulusid 1286,52 euro võrra, mis kostja lepingulise esindaja tunnitasu (156 eurot) arvestades ületab 6 tundi.
22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson