KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-60625 Tsiviilasi K

§ 436lg-ga 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2).

Kohtumääruse p-de 8 ja 9 järgi arestis maakohus mõlema kostja pangakontod 1 500 000 euro ulatuses. Määruse põhjendustes leidis maakohus, et hagi tagamiseks tuleb mõlema kostja pangakontod arestida 1 000 000 euro ulatuses. Seega on määruse resolutsioon ja põhjendused omavahel vastuolus; 4) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus

§ 378lg-ga 4.

Mõlema kostja pangakontode arestimine 1 500 000 euro ulatuses koormab kostjaid ilmselgelt ebamõistlikult 8 isegi arvestades seda, et nendel on lubatud käsutada oma kontodel olevaid vahendeid summas 1 000 eurot kuus. Ainuüksi perekonna ülalpidamiseks kulub kostjatel rohkem; 5) on kostja I pangakontode arestimine vastuolus TMS § 131 lg 1 p-iga 8 ja § 133 lg-ga 1. Sissenõuet ei saa pöörata vanemahüvitisele. Kostja I pangakontosid ei saa arestida kostjale laekuva vanemahüvitise, s.o 2548,95 euro (bruto) ulatuses kuus; 6) kohaldas maakohus vääralt

§ 378

lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi; 7) rikkus maakohus

§ 378

lg-t 4, arestides registervara registerpantide seadmise asemel; 8) on maakohus rikkunud

§ 388lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut.

Mitmele kinnisasjale kohtulike hüpoteekide seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata kindlaks rahasumma, mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse. Praegusel juhul ei ole maakohus määranud vastavat rahasummat kindlaks iga kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja ega arestitud asja kohta eraldi, vaid summeeritult varagruppide kohta.

1. K.V. vaidleb kostja I määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
2. K.V. palub kostja I määruskaebuse rahuldada.
3. K.V. (kostja II) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu a määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 09.12.
4. 1) on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu; 2) on vaidlustatud kohtumäärus kostjate pangakontode arestimist puudutavas osas vastuolus

§ 436

lg-ga 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2); 3) on kostjate pangakontode arestimine vastuolus

§ 378

lg-ga 4; 4) kohaldas maakohus vääralt

§ 378

lg 1 p-is 4 sätestatud abinõusid, keelates kolmandatel isikutel kostjatele konkreetselt määratlemata vara üleandmise ja kohustuste täitmise ning pannes nendele aktiivseid kohustusi; 5) on maakohus rikkunud

§ 388lg-s 5 ja § 389 lg-s 3 sätestatut.

7. K.V. (hageja) vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei näe hageja ühtegi märkimisväärset probleemi kostjate pangakontode arestimises. Määruses kuulub täitmisele resolutsioon ja kui see on kohtuniku näpuvea tõttu vastuolus määruse põhjendava osaga, siis ei anna vastav asjaolu põhjust määruse tühistamiseks. Usutav ei ole väide, et arest on liigselt koormav; 2) ei esine kohtumääruses ka

§ 378lg 1 p-i 4, § 388 lg 5 ja § 389 lg 3 rikkumisi.

Äriühingutele pandud kohustused on määratletud piisava selgusega. Määruskaebuse väide, et kohus määras hüpoteegiga koormatud kinnisasjade kohta käivad rahasummad nö gruppide kaupa, on otsitud ja sisutu.

1. J.V. (kostja I) nõustub kostja II määruskaebuses esitatuga ja taotleb selle rahuldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et J.V.i ja K.V.i määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni punktid 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 13, 15, 16, 17 ja
5. 9
6. Tartu Maakohtu 09.12.
7. a hagi tagamise määruse peale on määruskaebuse esitanud nii J.V. (kostja I) kui ka K.V. (kostja II). 10.
8. Kostjate hinnangul on maakohus taganud õiguslikult perspektiivitu, sh aegunud nõude kostja II vastu. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise taotluse lahendamisel saab kohus hinnata hagi perspektiivikust üksnes piiratud ulatuses. Nii on hagi tagamise menetluses võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-121-15 p 10, nr 3-2-1-135-12 p 12 ja nr 3-2-173-12 p 14). Samas ei lahenda kohus hagi tagamise üle otsustamisel vaidlust sisuliselt, vaid hindab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkust. Kohus ei saa praeguses menetlusetapis võtta seisukohta selles, kas esitatud hagi on perspektiivitu ja/või kostja II suhtes aegunud või mitte. Sisuline vaidlus toimub asja edasisel menetlemisel. 10.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb alljärgnevatel põhjendustel osaliselt tühistada. Hageja on esitanud hagi TsÜS § 84 lg 1 (tehingu tühisus) alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väited üleantu väärtuse hüvitamiseks hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud, kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohaldada hagi tagamise abinõusid üksnes vara suhtes (sh sellises väärtuses), mille hageja oleks saanud, kui hageja ei oleks oma 1/3 mõttelist osa pärandaja pärandvara ühisusest kostjale I võõrandanud, kuna hageja on esitanud hagi tühise tehingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks. 17.08.
10. a sõlmitud pärandvara ühisuse osa võlaõigusliku müügilepingu ja tingimusliku asjaõiguslepingu (I kd, tl 15) p-i 1.1 kohaselt müüs K.V. oma 1/3 suuruse mõttelise osa pärandaja T.V.i pärandvara ühisusest J.V.ile. 17.08.
11. a sõlmitud lepingu p-i 1.
12. kohaselt kuulus pärandaja T.V.i pärandvara ühisusse: 1) korteriomand asukohaga XXXXXXXXX, mille reaalosa on eluruum nr 2 a (üldpind 19,10 m², registriosa nr XXXXX); 2) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 712 m², registriosa nr XXX); 3) kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (pindala 30 m², registriosa nr XXXXXXXXX); 4) AS-i Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni; 5) aktsiaseltsi Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot; 6) Tartu Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot; 7) rahalised vahendid Swedbank AS-is (25.05.
13. a seisuga 8577,84 eurot). Lepingu p-i 1.4 kohaselt kuulus pärandajale ühisomandiosa (ülejäänud osa ühisomandist kuulub pärandaja abikaasale) sõidukist Chevrolet Silverado (XXX, 1992.a), kuid kuna tegemist on T.V.i ja tema abikaasa ühisvaraga ja T.V.i abikaasa ei ole andnud nõusolekut tema osa arestimiseks, siis ei saa sõidukile aresti seada. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et korteriomand asukohaga XXXXX (registriosa nr XXXX) ja kinnistu asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) on J.V.i poolt võõrandatud. Järelikult ei saa eelnimetatud kinnistutele hagi tagamise korras hüpoteeke seada. Samuti ei ole hageja taotlenud eelnimetatud kinnistutele hüpoteekide seadmist. Ringkonnakohus leiab, et selle asemel on põhjendatud seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks. Ringkonnakohus jätab 10 maakohtu poolt maakohtu määruse resolutsiooni p-is 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Kinnistu asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXX) on J.V.i ja K.V.i ühisomandis (kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud J.V.). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti seadnud kostja I ja kostja II ühisvarasse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot K.V.i kasuks. Kinnistu registriosa numbriga XXX kuulus T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3 mõttelises osas omandas K.V. testamendi alusel ja mille K.V. võõrandas edasi J.V.ile. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteekide seadmine kostjatele kuuluvale ühisvarale ei ole kostjaid ebamõistlikult koormav. 10.
14. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 4, 6 ja 7 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 kohaselt arestis maakohus kostja I ja kostja II ühisomandisse kuuluva vallasvara (sh traktorid ja haagised). Maakohtu määruse resolutsiooni p-is 4 nimetatud vallasvara ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka, mille 1/3 mõttelise osa oleks K.V. 17.08.
15. a sõlmitud lepinguga võõrandanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks arestida vara, mis ei olnud 17.08.
16. a sõlmitud lepingu esemeks. Maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 6 ja 7 kohaselt seadis kohus K.V.ile kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbritega XXXX ja 315038 kohtulikud hüpoteegid kummalegi summas 2 000 000 eurot K.V.i kasuks. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistud registriosa numbritega XXXX ja 315038 K.V.i omandis. Nimetatud kinnistud ei kuulunud T.V.i pärandvara hulka. Ringkonnakohus ei pea eeltoodut arvestades põhjendatuks seada K.V.i omandis olevatele kinnistutele hüpoteegid K.V.i kasuks. 10.
17. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 8 ja 9 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega maakohus arestis kostja I ja kostja II pangakontod Eesti krediidiasutustes, mõlema puhul kokku 1 500 000 euro ulatuses K.V.i kasuks ja lubas kostjal I ja kostjal II käsutada kontodel olevaid rahalisi vahendeid oma igapäevaste eluks vajalike vajaduste rahuldamiseks kummalgi summas 1000 eurot kuus. Määruskaebuse esitajad on esitanud väite, et kostjate pangakontode arestimine on vastuolus

§ 378

lg-ga 4, sest pangakontode arestimine nii suures ulatuses koormab kostjaid ebamõistlikult. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja eeltoodut, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud üksnes vara suhtes ja sellises ulatuses, mille hageja kaotas tema väitel tühise tehingu tagajärjel, siis ei pea ringkonnakohus kohaseks hagi tagamise abinõuks kostja I ja kostja II pangakontode arestimist niivõrd suures ulatuses.

§ 378

lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate pangakontode arestimine on kostjaid ebamõistlikult koormav ega ole käesolevas tsiviilasjas proportsionaalne hagi tagamise abinõu. 10.5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Käesoleva määruse p-is 10.2 märgitu kohaselt kuulus T.V.i pärandvara koosseisu mh ka AS-i Telver (registrikood: 10244341) 1100 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 1000 Eesti krooni; AS-i 11 Giga (registrikood: 10254167) 5 aktsiat igaüks nimiväärtusega 54 970,40 eurot; Tartu Keraamika OÜ (registrikood: 10212269) osa nimiväärtusega 3000 eurot. Maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 on keelatud AS-il Telver, AS-il Giga, OÜ-l ANNETEAM; OÜ-l ANNETEAM INVEST, OÜ-l Giga Investeeringud, OÜ-l Kerge Puhkus; OÜ-l Hajime, OÜ-l Suits Meedia, OÜ-l Hake ja Küte, OÜ-l Tartu Keraamika, OÜ-l Villa Cartelloni, OÜ-l Valto, AS-il Fortum Tartu ja OÜ-l Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid J.V.ile ja K.V.ile vara üleandmine ja kohustuste täitmine (sealhulgas töötasude, juhatuse liikme tasude, nõukogu liikme tasude või mis tahes muude tasude maksmine ning mis tahes muude kohustuste täitmine) kokku mitte suuremas osas kui 1 000 000 eurot ja kohustatud äriühinguid eelnevas punktis nimetatud vara andma üle määruse alusel täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja summad kandma üle kohtutäituri arvelduskontole. Maakohus on kohustanud äriühinguid tegema aktiivseid toiminguid, mis ei ole hagi tagamise korras lubatud.

§ 378

lg 1 p-i 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu mh kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15 p-is 7 leidnud, et

§ 378

lg 1 p 3 ei anna alust sekkuda kostja vastu esitatud hagi tagamiseks vaidluse suhtes kõrvaliste isikute majandustegevusse. Riigikohus märkis, et kolmandatele isikutele aktiivsete kohustuste panemine ei ole hagi tagamise korras lubatav. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12 p-is 14, et kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pani praegusel juhul kolmandatele isikutele aktiivseid kohustusi, st sekkus kõrvaliste isikute majandustegevusse, mis ei ole hagi tagamise korras lubatav. Samuti on õige määruskaebuse esitajate seisukoht selles, et taotletud hagi tagamise abinõu on ebaselge. Hageja ei ole piisavalt määratlenud vara ja kohustusi, mida määruses nimetatud äriühingud ei või kostjatele üle anda või kostjate kasuks täita ning mille need äriühingud peaksid üle andma või täitma kohtutäiturile.

§ 378

lg 1 p-i 2 kohaselt oleks võimalik arestida kostjatele kuuluvad äriühingu osad/aktsiad. Äriregistri andmete kohaselt ei kuulu kostjatele AS-i Telver ega AS-i Giga aktsiaid. Äriregistri andmete kohaselt on J.V. Tartu Keraamika OÜ osanik. Tsiviilasjas nr 2-1459951 on Tartu Maakohtu 30.10.

1. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.
2. a määrusega keelatud J.V.ile kuuluva Tartu Kreemika OÜ osa käsutamine J.V.i poolt. Nimetatud määruste alusel on käsutamise keelumärge seatud ka registrisse. Järelikult on tsiviilasjas nr 214-59951 jõustunud määrus Tartu Keraamika OÜ osa käsutamise keelamise kohta J.V.i poolt ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohaldada nimetatud hagi tagamise abinõud ka käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 10 ja 11 kohaldatud hagi tagamise abinõude asemel jõusse notar K.K. notarikonto aresti 400 000 euro ulatuses. Kostja väitel on notarikontole deponeeritud 400 000 eurot K.V.i kasuks lähtudes 17.08.
3. a sõlmitud lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kohase hagi tagamise abinõuga. Arvestades haginõude ebapiisavat põhjendatust ja hagieseme formuleerimise küsitavusi leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et piisav on tagada hagi järgmiste hagi tagamise abinõudega: 1) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXX kantud 1/100 12 mõttelisele osale kinnistust (XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 5 000 eurot K.V.i kasuks; 2) seada kostja I ja kostja II ühisvarasse kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga XXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot K.V.i kasuks; 3) arestida notar K.K. notarikonto J.V.i (J.V.i ja K.V.i ühisvara) poolt K.V.i kasuks deponeeritud 400 000 euro ulatuses. 10.
4. Määruskaebuse esitajad on õigesti leidnud, et mitmele kinnisasjale kohtulike hüpoteekide seadmisel või mitme asja arestimisel tuleb iga varaeseme kohta määrata kindlaks rahasumma, mille tasumisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse. Maakohus määras hüpoteekiga koormatud kinnisasjade ja arestitud vallasasjade kohta käivad rahasummad kindlaks nö gruppide kaupa, mis ei olnud ringkonnakohtu arvates õige.

§-s 385 sätestatud võimalus saavutada raha maksmise või pangagarantii esitamisega hagi tagamise määruse täitmise lõpetamine, on sisuliselt samuti hagi tagamise abinõu. Sellisel juhul tagab võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist makstud raha või esitatud pangagarantii. Ringkonnakohtu hinnangul peab rahasumma määramisel, mille tasumisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine, olema selge, millises summas ja eseme eest on rahasumma määratud, et kostjal oleks võimalus vabastada konkreetne ese arestist või hüpoteegi alt. Käesoleval juhul on hüpoteekide seadmisel küll selge, millises ulatuses on hüpoteegid kostjate varale seatud, kuid selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks määrata iga kinnisasja osas kindlaks rahasumma, mille tasumisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. 10.

1. Kostja I on esitanud väite, et maakohus on seadnud hagi tagamise abinõud topelt varasemalt tsiviilasjas nr 2-14-59951 seatud hagi tagamise abinõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei soovinud maakohus kohaldada taotletud hagi tagamise abinõusid topelt, s.o kõigepealt kostja I osas ja seejärel kostja I ja kostja II osas. Maakohus pidas silmas, et kostja I osas seatud hagi tagamise abinõud kehtiksid ka kostja II suhtes, kuna tegemist on eelduslikult solidaarvõlgnikega. Ringkonnakohus arvestab hagi tagamise abinõude kohaldamisel sellega, et tsiviilasjas nr 2-15-12901 on Tartu Maakohtu 26.02.
2. a määrusega (jõustumise ootel) rahuldatud K.V.i hagi K.V.i ja J.V.i vastu ühisvarale seatud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja muu ühisvara arestist vabastamiseks (sh kohustati kustutama hüpoteegid, mis seati kinnisasjadele nr XXXXX ja XXX; vabastati arestist notarikonto 400 000 euro ulatuses ja vabastati arestist traktorid ja haagised). /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 13 /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp