) § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Seega on
lg 1 ja 133 lg-d 1 ja 2 järgi hageja apellatsioonkaebuse hind 1056 eurot 05 senti (941,44 + 38,82 + 941,44/100*8,05). 3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi
lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.
lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus
lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis võimaldaksid väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on piisavalt analüüsinud kostja vastutuse esinemist ning jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostja ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel raskelt ettevaatamatu digitaalallkirja seaduse (DAS) § 3 lg 5 mõttes. Tulenevalt isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p-st 2.3 tuleb neid kaitsta parimal võimalikul viisil. 2 Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole olnud raskelt ettevaatamatu ega vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine vabalt oma kodus, lukustamata PIN-koode kappi või seifi, on vastuvõetamatult ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et menetluses on tõendatud, et kostja hoidis ID kaarti ja selle PIN koode eraldi (maakohtu otsuse p 5.4). Hageja väited Margus Buhti ebausaldusväärsusest ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. Tegemist oli kostja tütre elukaaslasega ning kostjal puudus alus kahtlustada M. Buhti kavatsuses kasutada kostja ID-kaarti ja selle koode ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et 16. septembri 2013 kriminaalmenetluse M. Buhti vastu alustamise avalduses on kostja märkinud, et M. Buht on varasemalt karistatud metallivarguse eest, ei anna alust järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 23. juulil 2013, samuti teadlik M. Buhti varasemast karistatusest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et puuduvad andmed, et kostja oleks M. Buhti saabumisel teadnud, et tegemist on ebausaldusväärse isikuga. 4. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus
Apellatsioonkaebus loetakse hagejale tagastatuks
lg 4 alusel ning
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.