Obsah (6)

§ 273§ 230§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2016. a Tartu Tsiviilasja number

§ 273lg 5).

Hageja on

1. mai 2014 kohtuistungil kohtule selgitanud, et pankrotiavaldus tulnuks esitada juba
2. aasta veebruaris ning sel ajal oli juhatuse liikmeks kostja I. Ei ole oluline, kes oli juhatuse liikmeks ajal, mil maksuotsus tehti. Oluline on asjaolu, kes oli juhatuse liikmeks kohustuste rikkumise ning kahju tekitamise ajal. Hagiavalduses ning selle täienduses on toodud ära juhatuse liikme rikkumised ning viited materiaalõigusele. Hageja ei ole hagis väitnud, et osaniku kohustuste täitmata jätmisest oleks hagejale kahju tekkinud. Kohus ei pea ise nõude suurust kontrollima, kui vastaspool ei ole vastuväidet esitanud. Nõude vähendamisel ei ole kostja I vastuväiteid esitanud ning pole väitnud, et kahju suurus ei ole kontrollitav. Maakohus ei ole tuginenud rahaliste vahendite puudumisele. Ekslik on apellandi 3 väide, et intressisumma tasumata jätmise tõttu suurenes hageja vara. Kohustuse tekkimine ei ole käsitletav vara suurenemisena. Maksuvõla olemasolu on tuvastatud maksuotsusega ning lähtuda ei saa ainult avalikus andmebaasis olevatest andmetest, vaid kõigist kohtule esitatud tõenditest. RINGKONNAKOHTU VARASEM LAHEND JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus rahuldas
4. mai
5. a otsusega kostjate apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus vähendas maakohtu otsusega tunnustatud nõude suurust ning tunnustas hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED
6. Riigikohus tühistas
7. detsembri 2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus otsustas tunnustada hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti ning samuti menetluskulude jaotuse osas ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kohtud tuvastasid, et kostja I rikkus äriseadustiku (ÄS) §-s 183 sätestatud raamatupidamiskohustust ja MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada, et hageja täidaks maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused tähtaegselt ning täielikult. Hinnates äriühingu kahju hüvitamise nõude maksmapandavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühingul tekkis selle rikkumise tulemusena kahju. Enne
8. juulit
9. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates
10. juulist
11. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Riigikohus rõhutas, et maksuintresse saab lugeda äriühingule tekkinud kahjuks üksnes juhul, kui maksuintressid, mida äriühing ei oleks pidanud maksma, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega, on äriühingult välja mõistetud. Kuna hageja on pankrotis, tuleb praegusel juhul silmas pidada seda, et kostja I pankrotimenetlusest eelduslikult saadav raha muutub hageja pankrotivaraks. Seepärast tuleb kostja I poolt hagejale kahju tekitamise tuvastamisel lisaks Maksu- ja Tolliameti nõudele arvestada ka teiste võlausaldajate nõuetega hageja pankrotimenetluses. See tähendab, et hageja kahjuks maksuintresside puhul saaks pidada üksnes seda osa pankrotivara väljamaksetest, mille võrra õnnestub Maksu- ja Tolliameti nõuet hageja pankrotimenetluses maksuintresside osas eelduslikult rahuldada. Tegemist on VÕS § 127 lg 6 tähenduses tulevikus tekkiva kahjuga, mille tekkimist ja suurust ehk seda, kas ja millises ulatuses hageja vara kostja I tegevuse tõttu maksuintresside tõttu tegelikult väheneb, tuleb asjaoludest lähtuvalt eraldi hinnata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumine on toonud hagejale kaasa väidetud ulatuses kahju. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas hagejal on tekkinud Maksu- ja Tolliameti tehtud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena tuvastatud kostja I rikkumistest tulenev maksuintresside tasumise kohustus. Intresside maksmise kohustuse tuvastamise korral tuleb kohtul hinnata, millises 4 ulatuses õnnestuks hageja pankrotimenetluses Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuintresside osas eelduslikult rahuldada. Kostjate taotluse kohaldada nõudele aegumist on kohtud jätnud õigesti rahuldamata. MENETLUSOSALISTE LÄBIVAATAMISEL JA TAOTLUSED PÕHJENDUSED ASJA UUEL
12. Hageja pankrotihaldur esitas kohtule
13. veebruari 2016 menetlusdokumendiga Maksu- ja Tolliameti intressinõude OÜ-le Bindes S & Ko (pankrotis)
14. märtsist 2009 nr 13-3/
15. Hageja oli seisukohal, et hagiavaldusele lisatud Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis)
16. septembri 2005.a nr 12-5/442 maksuotsuse lk 67 punktist 7 nähtub intressinõude esitamine hoiatuse vormis (kuna pole tehtud intressinõuet kontreetses summas, siis MO punktis 7 toodu on tõlgendatav hoiatusena). Maksuotsuse lk 67 lõpust nähtub OÜ-le Bindes S & Ko sundtäitmise hoiatuse esitamine. Hageja leidis, et kui haldusaktis on esitatud hoiatus, et tehakse intresside nõue, siis maksuintresside nõue ei aegu. Neid on võimalik esitada kuni aasta peale maksuotsuses toodud põhivõla täitmist. Käesoleva hetkeni on põhivõlg täitmata. Seega tegemist on jõustunud ja tasumata jäetud maksuotsusega, kus on viide intressi arvestamisele ja sundtäitmise korrale. Maksu- ja Tolliamet on
17. märtsil 2009 koostanud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) intressnõude 02.03.2009 nr 13-3/
18. Maksu- ja Tolliamet on esitanud hagejale nõudeavalduse koos maksuvõlgadelt intresside arvestusega. Hageja pankrotihaldur taotleb, et kohus arvestaks esitatud uute asjaoludega ja tõenditega, kuna alles peale maakohtu menetlust on selgunud vajadus uute asjaolude ja tõendite esitamiseks. Hageja pankrotihaldur on seisukohal, et kostja I pankrotimenetluses osutub võimalikuks rahuldada kõik pankrotivõlausaldajate nõuded 462 053 euro 30 sendi ulatuses ja tasuda kõik pankrotimenetluse kulud. Seda põhjusel, et kostjal I on selleks piisavalt pankrotivara. Kostjal I on rahaline solidaarne nõue 9 erineva isiku vastu summas 23 500 000 eurot ning selle nõude sissenõudmiseks on tema poolt ka esitatud hagi. Isegi juhul kui kohus jätab kõnealuse hagi rahuldamata, siis on kostjal I kahju nõue pankrotihalduri Martin Kruppi vastu samas summas. Hageja pankrotimenetluses on ainukeseks varaks nõue kostja I vastu, mille tunnustamine toimub käesolevas menetluses. Hageja pankrotimenetluses on ainsaks pankrotivõlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet nõudega 1 772 914 eurot 50 senti ning nimetatu on tõendatud Viru Maakohtu
19. oktoobri
20. a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-
21. OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivõlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tunnustatud nõudesummast 1 772 914 eurot 50 senti on intressinõue 873 483 eurot 89 senti. Praeguses menetluses on nõue summas 242 329 eurot 58 senti, mis moodustab kõikidest intressinõuetest proportsionaalselt 27,74 %. Kuna kohustuste täitmisel OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotivõlausaldajale tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust ehk esmalt tasutakse intressid, siis OÜ-l Bindes S & Ko (pankrotis) jätkub pankrotivarast rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliameti intresside nõude rahuldamiseks, mis kattub ka kahjuhüvitamise nõudega, 27,74 % ulatuses. Seega OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotivõlausaldajate nõude rahuldamiseks tekkivate rahaliste vahendite arvelt summas 220 874 eurot 51 senti (arvestus: 242329,58-arvestuslikud PankrS § 146 lg 1 kulud) õnnestuks Maksu- ja Tolliameti intressinõuded eelduslikult rahuldada 27,74% ulatuses. Seega lähtudes eelnimetatud arvestustest, siis realiseeruks OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) jaoks kahju 67 222 euro 23 sendi ulatuses (arvestus: 27,74% * 242 329 eurot 58 senti). Seega kuuluks Sergei Bindes (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) nõue vähemalt summas 67 222 eurot 23 senti. 5 Juhul, kui kohus ei nõustu OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) pankrotihalduri käsitlusega nõude suuruse osas, siis kahjunõude suuruse määramisel ning sellest omakorda tulenevalt nõude tunnustamisel, palub pankrotihaldur kohtul vastavalt VÕS § 127 lõikele 6 määrata ise kahju suurus.
22. Kostjad leidsid kohtule
23. veebruaril 2016 saadetud menetlusdokumendis, et
24. septembri 2005 maksuotsuses määras ja kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus OÜd Bindes S & Ko (pankrotis) tasuma käibemaksu 4 797 967 krooni; ettevõtte tulumaksu 9 298 266 krooni; kinnipidamisele kuuluva tulumaksu 1 141 krooni; sotsiaalmaksu 1 808 krooni; töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestamata jäetud tööstuskindlustusmakseid 27 krooni ning kinni pidama tööstuskindlustusmakseid 54 krooni. Intressinõuet maksuotsuses ei olnud. Seega ei saanud intresside osas tekkida nõuet juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõudena. Kostjad leidsid lisaks, et pankrotiseaduse kohaselt pidid kõik nõuded olema esitatud õigeaegselt, Bindes S & KO OÜ (pankrotis) nõude kaitsmise koosolekuks.
25. märtsi 2009 dokument ei ole selge, sellelt ei nähtu arvutamise käiku, dokument ei ole kontrollitav, intresside arvestust ei ole, on algnäit ja lõppnäit. Sellise dokumendi väljaandmise seaduslikkuses on alust kahelda. RINGKONNAKOHTU LÄBIVAATAMISEL SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL
26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi rikkumise tõttu ja teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu

1. mai 2015 otsus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Seega on praeguses ringkonnakohtu menetluses hageja nõude tunnustamine kostja I vastu maksukohustuse täitmata jätmise tõttu väidetava intressi 242 329 euro ja 58 sendi saamiseks.
2. Kostja I oli OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) juhatuse liige
3. detsembrist 1997 –
4. maini 2004 (I kd tl 14). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ-s Bindes S & Ko (pankrotis) käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2001 – oktoober
5. Kontrolli järel koostati
6. juunil 2005 revisjoniakt nr 12-3/346 (II kd tl 103-174) ja
7. septembri 2005 maksuotsus nr 12-5/442 (I kd tl 16-84). Hageja nõue kostja I pankrotimenetluses tugineb nimetatud maksuotsuses märgitud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) võlgnevusele maksuhalduri ees. Hageja heidab kostjale I ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist Maksu- ja Tolliameti tehtud majandustegevuse kontrolli perioodil 2001-
8. Enne võlaõigusseaduse jõustumist ehk enne
9. juulit
10. a toimunud rikkumiste puhul tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg-t 1 ja § 227 ning ÄS § 187 lg 1 kuni
11. juulini
12. a kehtinud redaktsiooni. Nimetatud sätete järgi peab osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi osaühingu vastu, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Hageja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just selle rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. TsK § 227 teise lause järgi eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süül. Süü puudumist peab tõendama juhatuse liige. Alates
13. juulist
14. a kuni
15. detsembrini
16. a toimunud rikkumiste puhul pidi hageja ÄS § 187 lg 1 järgi nõude maksmapanekul tõendama, et osaühingule on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Pärast nende asjaolude tõendamist oli 6 juhatuse liikmel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendas, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja I juhatuse liikmena rikkus ÄS § 183 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust ning MKS § 8 lg-t 1, mille kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kostja I hoidus äriühingu esindajana maksude maksmisest riigile, sh jättis tasumata maksuotsuses nr 12-5/442 märgitud ulatuses ja tähtaegadel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. Kostja I ÄS §-s 183 ja 187 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekkis OÜ-l Bindes S & Ko (pankrotis) maksuvõlgnevus ja seoses maksuvõlgnevusega võis tekkida ka intressivõlgnevus.
18. Kostja I vastutab hageja ees juhul, kui hagejal on tekkinud kostja I kohustuste rikkumisega kahju. Enne
19. juulit
20. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates
21. juulist
22. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
23. juuni
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise teel. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
25. mai
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud kahju tekkimist. Juhatuse liikme poolt maksuõigusliku rikkumise tulemusel võib osaühingule tekkida kahju eelkõige maksuõigusliku rikkumise tuvastamisel osaühingule määratud sanktsiooni ja tekkinud kulude näol, s.o eelkõige osaühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida äriühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13 p 16). Maksuintresse saab lugeda äriühingule tekkinud kahjuks üksnes juhul, kui maksuintressid, mida äriühing ei oleks pidanud maksma, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega, on äriühingult välja mõistetud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16). Äriühingult maksuintresside sissenõudmise korral väheneb ühingu vara ja see tähendab varalist diferentsi VÕS § 127 lg 1 mõttes ehk varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing satub juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. 15.

§ 230

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja väidab, et talle on maksuintresside tasumise kohustusega tekkinud kahju, peab hageja seda ka tõendama. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda üheselt hagejal kahju tekkimist. Hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti teostatud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena

1. septembril
2. a koostatud maksuotsuse nr 12-5/442 p-s 7 on viidatud intresside arvestamise korrale, kuid maksuotsuse kokkuvõttes, milles on märgitud hagejale määratud 7 kohustused, ei ole intresside tasumise kohustust nimetatud (I kd, tl 82). Hageja leidis kohtule
3. veebruari 2016 menetlusdokumendis, et nimetatud maksuotsuse lk 67 lõpust nähtub OÜ Bindes S & Ko sundtäitmise hoiatuse esitamine. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on hageja seisukoht, mille kohaselt tähendab viide intressi arvestamisele ja sundtäitmise korrale jõustunud ja tasumata jäetud maksuotsuses, et nimetatud ulatuses on hagejale ka tegelikult nõue esitatud. Põhjendatud ei ole hageja tuginemine sellele, et kui haldusaktis on esitatud hoiatus, et tehakse intresside nõue, siis kuna maksuintresside nõue ei aegu, on hagejal juba kahju tekkinud. Hageja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti
4. märtsil 2009 koostatud OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) intressnõude
5. märtsist 2009 nr 13-3/1115 V kd, tl 37 jj). Ringkonnakohus leiab, et esitatud dokumendist ja selle lisast ei tulene, missuguse ajavahemiku eest ning milliste maksuotsuste alusel on intressinõue arvestatud. Kostja I juhatuse liikme volitused lõppesid
6. mail
7. a. Kõik intressinõude lisas 1 nimetatud kuupäevad on hilisemad (varaseim algsaldo 31.1.2006; algus
8. veebruar 2006). Hageja selgitusel on maksuamet nõudnud kõikide intresside tasumist. Kostja I vastutus on aga piiratud üksnes ajaga, mil ta oli OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) juhatuse liige.
9. Seoses sellega, et hageja ei ole menetluses tõendanud kahju tekkimist kostja I tegevuse tulemusena, ei käsitle ringkonnakohus hageja esitatud täiendavaid seisukohti kahju suuruse suhtes. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, mille järgi kuuluks kostja I pankrotimenetluses tunnustamisele OÜ Bindes S & Ko (pankrotis) nõue vähemalt summas 67 222 eurot 23 senti, ei ole põhjendatud.
10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega tuleb

§ 173lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust.

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8