) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti 1 väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9. Edastada määrus avaldajale ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 14.09.2016 esitas Ingvar Krimm Maakohtu Pärnu kohtumajja Haapsalu kohtumajja Kärdlas Indrek Krimm’i pärandvara pankrotiavalduse. Avaldusest nähtuvalt on Ingvar Krimm tunnistatud Indrek Krimm’i pärijaks. Pärimistunnistus on väljastatud Kärdla notar Maira Kattel’i poolt 14.09.2016.a. Kärdla kohtutäitur Igor Prigoda tehtud pärandvara inventuuri kohaselt koosneb pärandvara varadest kogusummas 1 129,59 eurot ja kohustustest 18 384,57 eurot. Avaldaja leiab, et pärandvara nimekirja kantud kohustused ületavad reaalse pärandvara väärtuse, mistõttu palub algatada 12.05.2016.a. surnud Indrek Krimm’i pärandvara pankrotimenetlus. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja avaldaja palub välja kuulutada Indrek Krimm’i pärandvara pankrot. Ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei ole, samuti ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu taotluse osas. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt 27.09.2016.a. esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud Indrek Krimm’i pärandvara koosseisu kuuluvad kohustused ning varad ja nende turuväärtused. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 488,72 euro ulatuses. Võlgniku vara väärtuseks on hinnanguliselt 1 129,59 eurot. Aruande kohaselt on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Maksejõuetus on tekkinud Indrek Krimm’i surma tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et Indrek Krimm’i pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo aruandes toodud seisukoha juurde, et tuleb välja kuulutada Indrek Krimm’i pärandvara pankrot, kuna varast ei jätku kõigi nõuete täimiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotihaldur kinnitas oma nõusolekut hakata pankrotihalduriks. Samuti palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg, kinnitada ajutise halduri aruanne ning välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja Indrek Krimm’i pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. 2
lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlad ületavad pärandvara. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning Indrek Krimm’i pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Tegemist on alalise maksejõuetusega. Ajutise halduri aruande nähtuvalt on Indrek Krimm’i pärandvara väärtus hinnanguliselt 1 129,59 eurot, kohustusi on pärandvaral vähemalt 19 488,72 euro ulatuses. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Põhjuseks on Indrek Krimm’i surm. Tulenevalt eeltoodust kuulutab kohus välja Indrek Krimm’i pärandvara pankroti.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada Indrek Krimm’i pärandvara pankrotihalduriks. Vastavalt
Pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 2 ja 5 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot tund. Seega on ajutise halduri tasuks 720 eurot. Lisaks on ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks kandnud kulusid seoses bürookuludega, sh telefoni, skänneerimismasina, arvuti, bürooruumide kasutamine ja transpordikulud kokku 80 eurot. Kokku moodustavad ajutise pankrotihalduri poolt tehtud töötasu ja kulutused kokku 800 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 160 eurot. Kokku summas 960 eurot. 3 Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulude hüvitamise taotlus on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.