2-16-6033/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-6033 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi AŠ avaldus lapse VM suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AŠ määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja AŠ (isikukood XXXXXXXXXXX), nende Avaldaja: lepinguline esindaja Natalja Kutepova Puudutatud isik I: VM (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II: PM (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Valitsuse kaudu Menetluse liik Tallinna linn Lasnamäe linnaosa Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta muutmata Harju Maakohtu
4. juuni 2016 määrus osas, milles maakohus jättis avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, rahuldas osaliselt avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, määrates kindlaks lapsega suhtlemise korra kuni lapse kooli minekuni, suunas lapse vanemad perenõustamise teenusele ja määras kindlaks menetluskulud.
5. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule PM ja VM suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osas, mis puudutab aega pärast lapse kooli minekut.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, va alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Vandeadvokaat Leino Biini tasu suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
8. AŠ esitas 17.04.2016 Harju Maakohtule avalduse PM vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse VM suhtes ning lapse viibimiskoha, isikuandmete, tervishoiuteenuste ja koolivaliku küsimustes ainuotsustusõiguse avaldajale andmiseks. Samuti palus avaldaja kindlaks määrata suhtlemiskorra lapse ja isa vahel selliselt, et kohtumised toimuvad üksnes lapse ema või kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ametniku juuresolekul.
9. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku II kooselust XX.XX.XXXX tütar VM. Vanemate kooselu lõppes juulis 2015, laps jäi elama ema juurde. Avaldaja on märganud, et laps on pärast isaga kohtumist paanikas ja tal on stressi nähud. Lapse sõnul isa solvab ja ähvardab vägivalla ning tapmisega lapse ema lapse ees ning ähvardab last, et võtab ta ema käest ära. Laps kardab isa ega soovi tema juurde minna.
10. Isa ei tegele lapse kasvatamisega. Kui laps on tema juures, jätab isa lapse vanaemaga ja ise lahkub. Isa tarbib lapse juuresolekul suurtes kogustes alkoholi ja käitub tugevas alkoholijoobes olles ebaadekvaatselt, mis ohustab lapse tervist ja elu. Tihti tagastab vanaema lapse emale, kuna isa oli joobes ja tema käitumise tõttu sattus laps paanikasse. Avaldaja andmetel puudub lapse isal alaline elamiskoht. Lapse isa mõjub lapse vaimsele tervisele ja arengule destruktiivselt ning seab lapse elu ohtu. Seetõttu vähendas avaldaja olulisel määral lapse suhtlemist isaga. Alates sügisest 2015 hakkas lapse isa avaldajat ja last terroriseerima. Lapsel tekkis isa käitumise tõttu pikaajaline stress, paanika, hüsteeria, laps nutab ja kardab enda ning oma ema julgeoleku ja elu pärast.
11. Laps ei ole isaga hingeliselt seotud, kuna isa ei avaldanud suurt huvi lapse suhtes ega osalenud piisavalt lapse kasvatamises. Seetõttu ei ole isal piisavalt informatsiooni ja teadmisi lapse vajaduste, tervise, iseloomu ja elulaadi kohta. Isa ei ole seega võimeline langetama otsuseid lapse huvides. Isa tekitab tahtlikult lapsele aastaid kahju ja ebamugavusi ning takistab lapse elu puudutavate otsuste operatiivset vastuvõtmist. Avaldaja on vaimselt ja majanduslikult valmis teostama ainuotsustusõigust, kuna laps on oma emaga väga tugevalt seotud, lapse ema on täielikult pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja on seni otsustanud peamiselt kõiki lapsega seotud küsimusi üksinda. Lapse elamistingimused ja elu kvaliteet muutuvad isalt hooldusõiguse osalise äravõtmisega paremaks.
12. Kuna lapse isa käitumine ja elulaad mõjuvad lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele väga halvasti ning pole alust arvata, et isa seda oluliselt muudab, siis on lapse huvides ja lapse turvalisuse tagamiseks võimalik lubada lapse isal kohtuda lapsega üksnes lapse ema või kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ametniku juuresolekul. Seisukohad avalduse suhtes 2
13. Eestkosteasutus on seisukohal, et avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ei ole põhjendatud. Eestkosteasutus toetab isa ja lapse suhtlemiskorra kindlamääramist. Avaldaja nõue, et lapse kohtumised isaga toimuksid ainult kas ema või lastekaitsetöötaja juuresolekul ei ole põhjendatud, kuna laps on juba piisavalt suur ja puuduvad tõendid, et isa oleks lapsele ohtlik. Lapsega kooselav vanem peab andma teisele vanemale samuti võimaluse otseseks ja isiklikuks kontaktiks oma lapsega.
14. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et tõendatud ei ole asjaolud, mis annaksid aluse lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Vanemate omavahelised suhted on pingelised, kuid ei esine asjaolusid, mida võiks käsitleda ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja otsustusõiguse ühele vanemale üleandmise alusena. Vanemad elavad ühel tänaval ja nende omavaheline suhtlemine last puudutavates küsimustes on võimalik ja vajalik. Ühtegi tõsiselt võetavat takistust ühise hooldusõiguse teostamiseks ei esine. Esmalt tuleks lahendada isa ja lapse suhtluskord.
15. Puudutatud isik II vaidleb avaldusele vastu. Ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks puudub vajadus. Avalduses esitatud väited lapse isa kohta on alusetud ega vasta tegelikkusele. Kõige olulisem on leppida kokku, kuidas saab lapsega suhelda lahus elav vanem. Isa palub määrata suhtluskord selliselt, et isa suhtleb lapsega iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel selliselt, et võtab lapse reedel kell 16:00 tema kodust ja toob lapse tagasi pühapäeval kell 18:
16. Isa võtab lapse iga nädala kolmapäeval kell 15:00 tema kodust ja toob tagasi kell 20:
17. Isal on õigus lapsega veeta iga-aastaselt kahenädalane periood tema puhkuse ajal, teatades puhkuse täpse perioodi teisele vanemale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1,5 kuud puhkuse algusest. Paarisaastatel veedab laps isaga jõulupühad (24-25.12) ja paaritutel aastatel aastavahetuse (31.12-01.01). Nendel päevadel võtab isa lapse kodust kell 12:00 ja toob tagasi kell 18:
18. Paarisaastatel veedab laps sünnipäeva emaga, paaritutel isaga, isa võtab lapse nendel päevadel kodust kell 12:00 ja toob tagasi kell 19:
19. Lapse isal on alati õigus saada lapsesse puutuvat teavet lapse emalt e-kirja ja telefoni teel. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
20. Maakohus jättis avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ja rahuldas osaliselt avalduse lapsega suhtlemise korra osas. Kohus määras kindlaks lapsega suhtlemise korra kuni lapse kooli minekuni selliselt, et isa võtab laupäeval lapse kell 10 ema elukohast üle nädala ja viib tagasi laupäeval kell 18.00, tööpäevadel (näiteks kolmapäeval) võtab isa lapse lasteaiast, viib ema juurde kell 20.00, suvel puhkab isa lapsega 18.0720.07.2016 ja 29.07-31.07.
21. Kohus suunas lapse vanemad perenõustamise teenusele. Avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud jättis kohus nende enda kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaadi kulud Eesti Vabariigi kanda.
22. Avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud isiku II seletusega on tõendatud, et vanemad ei vaidle tegelikult selle üle, kuidas lapse hooldusõigust ühiselt teostada. Vanemad kinnitasid, et poolte kokkuleppel jäi laps pärast vanemate kooselu lõppu elama ema juurde. Avaldaja väide, nagu oleks tema juures kasvamiseks paremad tingimused ja et otsustusõiguse andmine emale ei halvenda lapse elamistingimusi ega elu kvaliteeti, ei ole millegagi tõendatud. Eeltoodu ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Laps on 7-aastane ja kooli minekuni on aega vähem kui aasta, kuid vanemad on juba jõudnud otsustada, millisesse kooli võiks laps õppima asuda. Seega lapse koolivaliku otsustamisega lapse ema poolt on isa nõus. Ühise 3 hooldusõiguse osaline lõpetamine pole põhjendatud ka seetõttu, et isa on nõus lapse elu korraldamisega ema poolt. Ema on tulnud väga hästi toime.
23. Lapsega suhtlemise kord määratakse vastavalt lapse huvidele, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Lisaks sellele, mille üle vanemate vahel suhtlemiskorras vaidlust ei ole, tuleb vanemad suunata perenõustaja teenusele. Lapse jaoks on oluline, et ka tema isa käiks tal aegajalt lasteaias järel ja viiks teda lasteaeda. Nädala sees isa ja lapse suhtlemine just seda eesmärki täidabki. Määruskaebus
24. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada, lõpetada lapse suhtes osaliselt ühine hooldusõigus ja määrata, et edaspidi kohtub isa lapsega ema või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja saata avaldus uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku II kanda.
25. Avalduse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-t
26. Maakohus ei kontrollinud piisavalt ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja avaldajale üleandmise eeldusi, ei tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid ega hinnanud neid.
27. Kuna vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on täidetud seaduses sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Asjas puuduvad PKS § 137 lg-s 2 sätestatud avalduse rahuldamist välistavad asjaolud, sh alus eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei oleks kooskõlas lapse huvidega.
28. Laps elab alaliselt avaldaja juures. Vanemad ei ole jõudnud ega suuda jõuda kokkuleppele lapse ühise hooldusõiguse teostamises. Vanemate erimeelsused lapse viibimiskoha ja suhtluskorra osas ning vanemate võimatus saavutada eelnimetatud küsimustes kokkuleppeid on tinginud kohtusse pöördumise avaldaja poolt. Seetõttu pidi kohus otsustama, kas anda ühele vanemale õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi üksi. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning head elamistingimused. Lapsele ei meeldi isaga koos olla, laps loobub isaga ajaveetmisest.
29. Puudutatud isikul II on kriminaalsed hoiakud, ta kuritarvitab alkoholi, käitub agressiivselt ja on kasiinosõltlane. Isana on ta vastutustundetu, lapsega ei tegele. Laps kardab isa ja ei soovi temaga kohtuda. Isa käitumise ja hoiakute kohta on mitmed tunnistajad, kelle ärakuulamist avaldaja palus. Tunnistused on olulised tõendamaks, et ema on suuremal määral valmis ja võimeline last kasvatama, et ema panustab oluliselt rohkem lapse kasvatamisse, et laps on rohkem emaga hingeliselt seotud ja seega ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine vastuolus lapse huvidega. Samuti ei ole lapse jätmine isale ilma kolmanda isiku juuresolekuta lapsele kasulik ja on lapse jaoks emotsionaalselt raske. Kohus jättis nimetatud asjaolud kontrollimata ja arvestamata. Kohus ei hinnanud isa vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada ega senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel.
30. Maakohtu määrus pikas perspektiivis konfliktset olukorda sisuliselt ei lahenda. Määruse resolutsioon puudutab üksnes suvist perioodi enne lapse kooli minekut, kuid siis muutub lapse elukorraldus olulisel määral. 4
31. Maakohus ei arvestanud lapse huvide sisustamisel PKS § 137 lg 3 järgi lapse tulevasi vajadusi nii ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise kui ka hooldusõiguse osalise emale üleandmise korral. Kuigi laps peab isaga suhtlema, tuleb arvestades võimatust teha isaga koostööd lapse kasvatamise ja ülalpidamise küsimustes ning lõpetada ühine hooldusõigus. Samuti tuleb lapse emotsionaalse kindlustunde ja ohutuse tagamiseks määrata, et lapse ja isa kohtumised peavad toimuma kolmanda isiku juuresolekul. Vastused määruskaebustele
32. Eestkosteasutus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole lapse huvides.
33. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei vastaks lapse huvidele.
34. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
35. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
36. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.
37. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust selle kohta, et käesoleval juhul ei ole põhjust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle avaldajale üleandmiseks, kuna vanemad on võimelised teostama ühist hooldusõigust.
38. Ekslik on määruskaebuse väide, et hooldusõiguse lõpetamise alused on täidetud, kuna vanemad elavad lahus ja üks vanematest ei soovi edaspidi ühist hooldusõigust teostada. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib teise vanema õigusi piirata üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik ja võimalikult suures ulatuses tuleb säilitada mõlema vanema ühine hooldusõigus. Käesoleval juhul leiavad nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja, et hooldusõiguse avaldajale üleandmine ei ole lapse huvides. Määruskaebuses viidatud tunnistajate võimalikud ütlused ei ole hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamisel asjakohased, nagu leidis õigesti ka maakohus. Ka määruskaebuses toodud selgitused selle kohta, et laps elab ema juures ja ema leiab, et temal on paremad võimalused ja eeldused lapse kasvatamiseks, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemate vahel ei ole vaidlust lapse elukoha, koolivaliku ja muude oluliste lapsega seonduvate küsimuste üle.
39. Asja materjalist nähtuvalt ei seisne vanematevaheline konflikt mitte selles, et nad ei suuda 5 teostada ühist hooldusõigust, vaid selles, et nad ei suuda leppida kokku isa ja lapse suhtlemise korras. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja väited on selles osas vastuolulised. Oma kirjalikes seisukohtades leiab avaldaja, et lapse emotsionaalse kindlustunde ja ohutuse tagamiseks tohivad isa ja laps kohtuda üksnes kolmandate isikute juuresolekul. Samas nähtub maakohtu 31.05.2016 kohtuistungi protokollist, et ema on nõus lapse ja isa omavahelise kohtumisega ja vanemad on võimelised selles osas ka kokku leppima. Määruskaebuses leiab avaldaja uuesti, et isaga omavahel kohtumine ohustab last. Eeltoodust nähtuvalt ei ole avaldaja seisukohad järjepidevad ega ole seega ka usutavad. Samuti on avaldaja väited isa ohtlikkusest lapsele vastuolus teiste asjas esitatud materjalidega.
40. Eestkosteasutus märkis vastuses määruskaebusele, et lastekaitse spetsialisti mulje järgi manipuleerib ema lapsega ja õpetab andma vastuseid ja reaktsioone. Tallinna Perekeskuse psühholoogi sõnul ei ole näha, et laps kardaks isa ja lapse ema poolt toimub lapsega manipuleerimine. Seega jättis kohus õigesti rahuldamata avaldaja taotluse määrata isa ja lapse suhtlemine kolmandate isikute juuresolekul, kuna avaldaja väited on tõendamata. Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
41. Põhjendatud on määruskaebuses märgitu, et maakohtu määruse resolutsioon ei lahenda konfliktset olukorda pikemas perspektiivis, kuna puudutab üksnes suvist perioodi enne lapse kooli minekut. Maakohus tegi määruse 16.06.2016 ja määras isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks üksnes kuni lapse kooliminekuni. Laps käib koolis alates 01.09.
42. Avalduses palus ema kohtul kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise korra selliselt, et laps kohtub isaga kolmandate isikute juuresolekul. Isa palus kindlaks määrata suhtlemise korra, tuues välja konkreetsed päevad ja kellaajad, millal laps võiks isaga koos viibida. Asja materjalist ei nähtu, et vanemad oleks soovinud suhtlemise korra kindlaksmääramist ajutiselt, st kuni lapse kooliminekuni. Asjaolu, et isa avaldas kohtuistungil, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskord võiks jääda kooliminekuni, ei tähenda, et vanemad on loobunud oma taotlustest määrata suhtlemise kord kindlaks pikemaks perioodiks. Asja materjalist nähtub, et kohus ei ole isa ja lapse suhtlemise korda , mis peaks kehtima k.a sügisest, sisuliselt arutanud. Kohtuistungil arutati suhtlemiskorra kindlaksmääramist üksnes kuni lapse kooliminekuni. Seega menetles maakohus avaldust osaliselt ja tegi ka otsustuse üksnes ajutise perioodi kohta. Maakohus rikkus seetõttu TsMS § 348 lg-st 2 tulenevat nõuet arutada asja ammendavalt ja TsMS § 442 lg-t 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2), mille kohaselt peab kohus määruse resolutsioonis lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
43. Eeltoodud põhjusel saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks alates lapse kooliminekust. Menetluskulud
44. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 alusel poolte enda kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
45. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlust riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks ei esitanud, mistõttu kohus esindaja tasu suurust kindlaks ei määra. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6