← Eesti

2-16-12539/7

Obsah (8)§ 102§ 9§ 13§ 31§ 1§ 33§ 35§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-12539 Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi T. A. ja L. S. avaldus S. S.i pärandvara pankroti väl

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.

  1. Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning pankrotimäärus edastada avaldajale ja pankrotihaldurile.
  2. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
  3. Avaldajad T. A. ja L. S. on 16.10.2014 surnud S. S.i pärijad. S.S.i pärimismenetluses teostati pärandi inventuur, milles tuvastatu järgi ei jätku pärandvarast kõigi pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pärijad ei ole nõus rahuldama pärandaja nõudeid oma vara arvelt. Kuna pärandvarast ei piisa kõikide võlgade kustutamiseks pärandvara arvalt, siis palub avaldaja välja kuulutada S. S.i pärandvara pankroti.
  4. Viru Maakohtu 01.09.2016.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi.
  5. Ajutine pankrotihaldur esitas maakohtule aruande, mille kohaselt: 3.1 Võlgniku teadaolevad varad Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et pärandajal olid kontod AS SEB Pank (kontojääk 16.10.2014.a seisuga 0,023 eurot, konto suleti 04.06.2015); AS Swedbank (kontojääk 13.09.2016.a seisuga 1,19 eurot) ja Nordea Bank Eesti filiaal (konto jääk 11.09.2016 seisuga 1,17 eurot). Seisuga 13.09.2016.a oli ajutisele haldurile teadaolevalt pärandajal rahalisi vahendeid 2, 36 eurot. Pärandvara hulgas nõudeõiguseid kolmandate isikute vastu haldurile teadaolevalt ei olnud. Kinnistusraamatu andmetel kuulus pärandvara koosseisu korteriomand xxx (registriosa nr 1361608). Pärandvara inventuuri akti kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 500 eurot. 2 Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto, mille saldo 28.07.2016.a seisuga 190,220 osakut (puhasväärtus 21.08.2016 seisuga 203,61 eurot). EVK andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel pärandajal ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel osalust juriidilistes isikutes samuti ei oma. Maanteeameti liiklusregistri andmetel pärandaja nimele on registreeritud 2 sõidukit: BMW 520i, reg nr xxx, vl 1994, sõiduki asukoht ja seisund on teadmata; väärtus puudub; Ford Mondeo, reg nr xxx, vl 1994; sõiduki asukoht ja seisund on teadmata; väärtus puudub. Eeltoodtust tulenevalt kuuluks pärandvarasse kokku 2,36 eurot, samuti korteriomand eeldusliku väärtusega 500 eurot, kogumispensioni osakute eest saadav raha ca 203 eurot. 3.2 Võlgniku teadaolevad kohustused Krediidiasutused ei ole teavitanud ajutist haldurit pärandaja kohustustest nende ees. 09.09.2016 suga puudus võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg. Võlgnikul ei ole kohtutäiturite menetluses olevaid kohustusi. Pärandvara inventuuri ja ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt olid võlgnikul inventuuriakti koostamise seisuga veel järgnevad kohustused: võlgnevus Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees (sisaldab kohtutäituri tasu 575,70 eurot) summas 3 714,67 eurot võlgnevus Sotsiaalkindlustusameti ees (sisaldab kohtutäituri tasu 64,76 eurot) summas 167,03 eurot; võlgnevus Kiviõli Vesi OÜ ees (sisaldab kohtutäituri tasu 641,96 eurot) summas 3 649,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur välja selgitanud, et pärandajal on kohustusi vähemalt 7 531,67 eurot, seega ületavad võlgniku kohustused vara vähemalt ca 6800 euro võrra. 3.3 Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates pärandaja surm (muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses) Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara ai kata pärandaja kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisistuatsioon. 3.4 Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada S. S.i pankrot, nimetada pankrotihalduriks Hillar Villers ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. 5.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 13

kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse, lisades selleks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 3 Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (

§ 31lg 3).

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (

§ 31lg 4) .

5. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ja võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1

). Pankrotiavaldusest ja ajutise halduri aruandes toodust tuleneb, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused ületavad oluliselt pärandvara väärtuse. te puuduvad vahendid pärandaja kohustuste katmiseks. Seega on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. 6. Arvestades võlgniku varalist olukorda (kohustused ületavad mitmekordselt pärandvara väärtust) ning S. S.i pärandvara täpse koosseisu ja võimalike võlausaldajate väljaselgitamiseks kuulutab kohus välja S. S.i pärandvara pankroti ja nimetab pankrotihalduri. 7.

§ 31lg 3 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Vastavalt

§ 33

lg 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteate). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31lg 5).

Hillar Villers kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid S. S.i pärandvara pankrotimenetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub

  1. oktoobril 2016.a kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Kooli 2 A, Jõhvi).
  2. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Vastavalt

§ 35

lg 1 p 1, 2, 3, 6, pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt Ajutise halduri tasu ja kulud 9. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers esitas taotluse tasu ja kulude määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. Taotluse kohaselt on ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd 4 töötundi (tunnitasuga 95 eurot) ja menetluse teenindamisega kandnud kulu 20 eurot. 4 töötunni eest taotleb haldur tasu 380 eurot millele lisandub käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot. Vastavalt

§ 23lg 1 2.

ja 3. lauses sätestatule arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. 4 Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise nõue on põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.