KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 157 lg-s 1, § 158 lg-tes 1, 2 ja 3 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

1. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Käskkirjas kohaldatud piirangud olid ebaproportsionaalsed. Käskkirjast ei nähtu, miks keelati isiklikud asjad nagu paber, kirjutusvahend, raamatud ja televiisor. Käskkiri on kaalutlusvigane, kuna kaebajale jäeti alles metallist toidunõud, millega saanuks igal hetkel lõhkuda kambri akna. Kaebaja leiab, et puudus igasugune vajadus keelata kaebajale isiklikud esemed, kuna kaebaja kasutusse jäeti ohtlikumad ja akent reaalselt purustavad esemed. Käskkiri on kaalutlusvigane ka põhjusel, et arvesse on võetud kaalutlusi, mida VangS § 69 ette ei näe. Nimelt on käskkirjas põhjendatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja leiab, et olukorras, kus halduskohus on tuvastanud olulise kaalutlusvea (otsuse p 19), pidanuks kohus käskkirja tunnistama õigusvastaseks. Kaebaja hinnangul on antud juhul lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ja tähelepanuta on jäetud olulised aspektid.
2. V. Tarasovski leiab, et ebaõiged on viited õigushüve kahjustusele, mis oli justkui vaidlustatud käskkirja andmisel tõenäoline. Vaidlust ei ole selle üle, et distsiplinaarmenetluses leidis kinnitust asjaolu, et kaebaja ei ole süüdi. Kaebaja märgib, et ta ei olnud agressiivne, ohtlik ega ähvardanud kedagi. Seega puudus igasugune vajadus selliste intensiivsete piirangute rakendamiseks. Kaebaja lisab, et ta jäeti samasse kambrisse ning miski ei takistanud seda akent jalaga sisse löömast, mistõttu ei olnud isiklike asjade, kehakultuuriga tegelemise ning suhtlemise ja liikumise keeld vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja on seisukohal, et mõra aknaklaasis ei ole kuidagi tõlgendatav raske julgeolekuohuna.
3. Vastuses apellatsioonkaebusele palub Viru Vangla jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata.
6. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud käskkirjas on kasutatud kaalutlusi, mida VangS § 69 ette ei näe, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendati distsiplinaarmenetluse läbiviimisega. Vastustaja juhib tähelepanu, et Tartu Halduskohus andis 3 ka selles osas käskkirjale hinnangu. Vastustaja hinnangul omistab kaebaja liialt tähelepanu ühele kaalutlusele, jättes aga seejuures muus osas haldusakti põhjendused tähelepanuta.
7. Vastustaja selgitab vangistusseadustiku kommenteeritud väljaandele viidates, et kõiki VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ka ohu tekkimise ennetamiseks, preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kui VangS või VSkE nõuete rikkumine peab olema süstemaatiline, siis muud alused võivad ilmneda ka ühekordselt ning ei ole vaja tuvastada nt oma tervise tegelikku kahjustamist või vägivallategu, vaid piisab sellise võimaliku käitumise tõenäosusest.
8. Vastustaja märgib, et vangla otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta tehti vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hilisemalt mõnes menetluses kinnipeetava süü tõendamist leiab. Vastustaja rõhutab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleb otsustada koheselt ja otsustamise hetkel vanglale teadaolevate andmete pinnalt ja seda vangla ka antud juhul tegi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et V. Tarasovski kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Esmalt soovib ringkonnakohus juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristuse määramine VangS § 63 alusel ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine VangS § 69 alusel on oma olemuselt ja eesmärgilt täiesti erinevad meetmed. Ringkonnakohus selgitab, et kui distsiplinaarkaristuse määramine on reaktsioon kinnipeetava distsipliinirikkumisele ning tema karistamine, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on eeskätt julgeoleku tagamine vanglas ning võimalike ohtude realiseerumise ärahoidmine. Samuti on erinevad nende meetmete kohaldamise alused – distsiplinaarkaristus määratakse õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest (VangS § 63 lg 1), kuid täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse muuhulgas ka siis, kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1). Isiku ohtlikkus ei pea olema väljendatud konkreetses distsiplinaarsüüteos ning see ei pea olema fikseeritud distsiplinaarkaristuse määramise kaudu, vaid piisab põhjendatud kahtlusest isiku ohtlikkuse kohta, et kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määrav ei ole see, kas hilisemalt mõnes menetluses kinnipeetava süü tõendamist leiab. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et menetleja poolt kaebajale süüks arvatud tegu ei vastanud distsiplinaarsüüteo koosseisule, ei anna veel alust väita, et kaebaja suhtes puudus alus samast intsidendist lähtuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
2. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigane, kuna lähtutud on ebaõigetest kaalutlustest ja olulised asjaolud on jäetud tähelepanuta. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebajat kahtlustati distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel. Tegemist on meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva julgeolekuohu tekkimist vanglas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja
5. aprilli
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12). Kuivõrd vahetult pärast V. Tarasovski paigutamist kambrisse nr 3413 avastati sealt lõhutud aken, siis oli ringkonnakohtu hinnangul vanglal igati põhjendatult alust arvata, et kaebaja võis 4 toime panna distsiplinaarsüüteo ning on ohuks vangla üldisele julgeolekule ning võib toime panna samalaadseid rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja omistab liialt tähelepanu käskkirjas märgitule, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati distsiplinaarmenetluse mõjutamise vältimiseks. Käskkirjast nähtub selgelt, et vangla lähtus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ikkagi sellest, et kinnipeetav võib olla ohtlik vangla julgeolekule ning et hoida ära edaspidiseid õigusrikkumisi.
7. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et mõra aknaklaasis ei ole tõlgendatav julgeolekuohuna. Ringkonnakohus selgitab, et igasugune distsipliinirikkumine on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärki, siis ei saa pidada ühtegi kohaldatud julgeolekuabinõu ka ebaproportsionaalseks.
8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. oktoobri
10. a otsus muutmata.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuivõrd kaebaja on olnud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda (

§ 118lg 3).

Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt