) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt
Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 09.06.2013 interneti vahendusel sõlmitud laenuleping. Kostja võttis laenu 100 eurot 30 päevaks ning Üldtingimuste p 6.1, 6.3 kohustatud koos sellega tasuma laenuandmale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu (käsitluskulu) fikseeritud suuruses 25 eurot. Laenu ja käsitluskulu tagastamine pidi toimuma hiljemalt 09.07.
) § 407 lg 1, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus toimetas kostjale hagi 27.07.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
lg 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Lk 3 / 6 2-16-104014 Ferratum Estonia OÜ, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu summas 100 eurot 30 päevaks ja kohustusega tagastada laenusaajale laenu käsitluskulu 25 eurot. Käsitluskulude tasumise kohustus tuleneb lepingu üldtingimuste p 6.1 ja 6.
Kuna kohus jättis hagi käsitlustasu osas rahuldamata, tuleb jätta ka hageja nõude käsitlustasult jooksvate viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 26,65 eurot ning viivised põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 10.06.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni (viivised kokku ei saa ületada põhinõude summat). Ülejäänu nõuete osas: käsitluskulu 25 eurot, kahjuhüvitis 46,72 eurot ning
alusel käsitlustasult jooksvate viiviste väljamõistmine, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude proportsioonide arvutamisel võttis kohus aluseks hageja nõuete alusel saadava hagihinna 206,37 eurot ning otsusega rahuldatud nõuete alusel saadav hagihind 134,65 eurot (100+26,65+8). Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 295 eurot. Menetluskulud on: riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest (ajakulu 2 tundi, 1 tund 110 eurot + KM) 220 eurot + KM. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle hageja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kooskõlas
Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 on riigilõivu summa 250,62 euro suurusega nõudelt on 75 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Lk 5 / 6 2-16-104014
175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 120 eurot. Kohus võtab arvesse, et maksekäsu kiirmenetluses ei ületa hagejale hüvitatavad menetluskulud 20 eurot (
§ § 4842) ja hagi esitamisel põhjendatud õigusabi kuluks on kohtu arvates mitte rohkem kui 110 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 205 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 133,25 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik Lk 6 / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.