) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kohtule seonduvalt Tartu Vangla 07.07.2016 iseloomustusega järgmised nõuded: 1) tühistada Tartu Vangla 07.07.2016 iseloomustus; 2) kohustada Tartu Vanglat kõrvaldama iseloomustuse faktilised tagajärjed; 3) kohustada Tartu Vanglat koostama uut iseloomustust; 4) tuvastada Tartu Vangla 07.07.2016 iseloomustuse õigusvastasus. Vangistusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi määrus nr 28) § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel määruses nr 28 sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on määruse nr 28 § 4 lg 2 p-de 1-3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, hinnata individuaalse täitmiskava täitmist, esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 sätestab, et iseloomustuse koostab kontaktisik ning sama paragrahvi lg-s 2 on kirjas, mis iseloomustusse märgitakse. Tartu Vanglas 07.07.2016 koostatud iseloomustus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti legaaldefinitsioonile, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Iseloomustuse puhul on tegemist inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks
Samuti ei saa kaebaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 24.04.2014 kohtumääruse nr 3-14-345 p-s 8 selgitatuga, et iseloomustus koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ja sellel ei ole väljaspool menetlust iseseisvat tähendust. Iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk materjalide kohtule esitamise poole.
lg 3 kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on isikul võimalik juhtida kohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Kohus nõustub Tartu Vangla 16.08.2016 otsuses nr 1-11/303-2 märgituga, et kinnipeetava 2 enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu on vangla tema ohtlikkusele või uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele andnud. Kinnipeetava iseloomustus on üks materjalidest, mille põhjal maakohus hindab, kas kinnipeetav enne tähtaega vabastada või mitte. Samuti tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg-st 1 on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et põhjendatud ei ole ka tuvastamiskaebuse esitamine.
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei tooks Tartu Vangla 07.07.2016 iseloomustuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale kaasa selget eelist ehk õiguslikku kasu. Nagu eelpool selgitatud, siis on kaebajale tagatud teised tõhusamad õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole kaebaja selgelt kirjeldanud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole viidanud ka soovile esitada tulevikus hüvitamiskaebus, mis kohtu hinnangul oleks samuti ilmselgelt perspektiivitu.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Haldusasja materjale kogumina hinnates on selge, et kaebuse edasine menetlemine ei ole otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX kaebuse
Vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus käesoleval juhul tagastab XXX kaebuse, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sisuliselt läbi vaadata. Vastavalt
lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.