Obsah (7)

§ 150§ 225§ 3401§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12710 Tsiviilasi A J hagiavaldus K K vastu täiteasjas

§ 150lg 1 p 2 alusel.

Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus, menetluse käik 22.08.
2. a esitas hageja A J esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja K K vastu täiteasjas nr 133/2016/190 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. 06.09.
3. a esitas hageja kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 1 07.09.
4. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja (14 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest) hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
5. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 2.

1. 07.09.
2. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ning kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, 14 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks, sh tuli esitada kohtule kostja elukoha ja sidevahendite andmed ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud 07.09.
3. a avaliku e-toimiku kaudu. Seega oli hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 21.09.
4. a. 14.09.
5. a teavitas hageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, et Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid lõpetas hagejaga A J kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks, kuna hageja rikkus olulises osas poolte vahel sõlmitud kliendilepingut ja edasine koostöö osutus võimatuks. Sellest tulenevalt puudub vandeadvokaadil Tarmo Pilv hageja esindamiseks esindusõigus käesolevas tsiviilasjas. 2.2.

§ 225

lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Volituse tagasivõtmine ei mõjuta hagejale antud menetlustähtaja kulgemist.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 2.3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt

§ 371

lg 1 p-le 9 ja § 3401 lõikele 2, kuna hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puuduseid ning kohus keeldub menetlusse võtmast A J 22.08.2016. a esitatud hagiavaldust. 2.4. Kohus selgitab, et

§ 372

lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja A J kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 300 eurot. 2 Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist

§ 150

lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3