3-15-2486/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2486 Otsuse kuupäev

1. detsember 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. jaanuar
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Martin Villems on Tartu Vangla kinnipeetav. Kõik Tartu Vangla kinnipeetavad otsitakse eluosakonnast lahkumisel ning sinna naasmisel läbi. M. Villems esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist, kuna läbiotsimise ajal on süstemaatiliselt katsutud tema intiimseid kehaosi. Tartu Vangla jättis 02.09.2015 otsusega nr 113/174-4 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
7. 02.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse M. Villemsi kaebus, milles ta nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel seoses tema genitaalide katsumisega läbiotsimiste käigus. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
8. Tartu Halduskohus vabastas 27.10.2015 kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
9. Oma 18.11.2015 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta selle rahuldamata. 1
10. 23.11.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 02.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 14.12.
11. Kaebuse põhjendused
12. Tartu Vanglas otsitakse kinnipeetavad läbi igakordsel eluosakonnast väljumisel ning sinna naasmisel. Need läbiotsimised toimuvad läbi riiete kompimise teel. Alates
13. aasta sügisest, kui kaebaja hakkas osalema keevitaja kursustel, hakati läbiotsimisi tema suhtes teostama kuni kuus korda päevas. Mitmed vanglaametnikud katsusid ja mudisid ka läbiotsimiste käigus kaebaja genitaale. Tartu Vangla on selgitanud, et kubemepiirkonna põhjalik läbiotsimine ja genitaalide katsumine on õigustatud ja sihipärane ning valvurid on kohustatud seda tegema. Genitaalide katsumine ja mudimine on kindlasti toimunud juba enam kui sajal korral ning praktika kestab edasi. Pidev intiimsfääri tungimine on tekitanud ängistust, frustratsiooni, abitustunnet ja seksuaalse ärakasutatuse tunnet. Analoogilist praktikat ei ole teistes Euroopa Liidu maades. Juba seetõttu on alust oletada, et tegemist on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 ja 8 rikkumisega. Kui vanglaametnikul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et mõnel kinnipeetaval on kubemepiirkonnas peidetud keelatud esemeid, siis selle kontrollimiseks on täieliku läbiotsimise protseduur, kus kinnipeetav riietub lahti ning teostab kõik manipulatsioonid genitaalidega ise. Genitaale võivad vanglas katsuda ainult arstid. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et läbiotsimised, mis põhjustavad alandust ja intensiivset ebameeldivust, ei tohi olla igakordsed ja rutiinsed ega luua kinnipeetavale tunnet, et ta on täielikult ametnike meelevallas. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja selgitab, et Tartu Vanglas otsitakse tõepoolest kinnipeetavad eluosakonda sisenemisel ja sealt lahkumisel läbi. Tegemist on mittetäielike läbiotsimistega ehk kinnipeetavad otsitakse läbi kombates nende keha läbi riiete. Seejuures kompab vanglaametnik ka kinnipeetava jalgade vahelist piirkonda. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohaselt on läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Ka Tartu Vangla kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav eluosakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel läbi. Seega on vanglal kohustus kinnipeetavaid läbi otsida. Läbiotsimise eesmärgiks on avastada keelatud esemeid ja aineid. Seda ei ole võimalik saavutada ilma, et vanglaametnik kontrolliks läbi riiete kompamise teel ka kinnipeetava jalgade vahelist piirkonda. Kubemepiirkonda kasutatakse tihti keelatud ainete ja esemete eluosakonda toimetamiseks. Ka keevitajaõppe klassist on võimalik toimetada eluosakonda teravaid väikseid esemeid. Pelgalt visuaalse vaatluse teel ei ole läbi riiete võimalik keelatud esemeid avastada.
15. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja läbiotsimised on toimunud õiguspäraselt ning seetõttu puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Igakordne läbiotsimine eluosakonnast väljumisel ning sinna sisenemisel ja selle käigus ka jalgade vahelise piirkonna kontrollimine võib põhjustada kinnipeetavale ebameeldivusi, kuid tegemist on siiski õiguspärase ning vajaliku meetmega tagamaks nii vangla kui ka kinnipeetavate eneste julgeolekut ning seeläbi ka ebameeldivusega, mis kaasneb paratamatult vanglas viibimisega. Kohtu seisukoht
16. Kaebaja nõuab vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuna ta leiab, et vastustaja poolt tema suhtes alates
17. a kuni 6 korda päevas korraldatud 2 läbiotsimisega alandati tema inimväärikust ning sekkuti ülemääralt eraelu privaatsfääri. Haldusorgani poolt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 9 lõikest 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
18. Arvestades kaebuse põhjendusi ja selle nõuet, aga samuti RVastS § 7 lõikes 1 ja § 9 lõikes 1 sätestatut, tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kaebaja kasutas nõuetekohaselt esmaseid õiguskatsevahendeid väidetava kahju ärahoidmiseks, kas vangla tegevus on olnud õigusvastane ja süüline, mis on kaasa toonud kaebaja subjektiivse õiguse rikkumise ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud mittevaralise kahju ja õigusvastase teo vahel.
19. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja pöördus vastustaja poole taotlusega jätkuva toimingu lõpetamise nõudes kooskõlas RVastS § 4 lõikega 1 alles 09.04.
20. Esitatud taotluse jättis vastustaja 08.05.2015 otsusega nr 6-24/2407-2 rahuldamata. Sellest tulenevalt saab kohus järeldada, et kaebaja kasutas esmaseid õiguskaitsevahendeid talle väidetava kahju tekitamise ärahoidmiseks seoses toimunud läbiotsimistega. Kuna tegemist oli jätkuva toiminguga ning tulenevalt vastustaja 08.05.2015 otsusest nr 6-24/2407-2 olid teostatavad läbiotsimised õiguspärased, siis ei pea kohus õigeks lugeda kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist vaid kahjunõude osas, mis puudutab perioodi alates taotluse esitamisest või lühikest aega enne seda. Kohus tutvus vastustaja 08.05.2015 otsusega nr 6-24/2407-2 põhjendustega ning leiab, et vastustaja seisukoht ei oleks muutunud ka juhul, kui kaebaja oleks esitanud analoogse taotluse jätkuva toimingu lõpetamise nõude varem, mistõttu ei oleks kaebaja poolt samasisulise taotluse varem esitamine väidetava mittevaralise kahju tekkimist ära hoidnud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega seonduvalt puudub iseseisev alus hüvitamisnõude rahuldamata jätmiseks.
21. Järgmisena analüüsib kohus, kas vanglaametnike poolt alates
22. a sügisest ja kuni 6 korda päevas tehtud mittetäielikud läbiotsimised osas, mis puudutab kaebaja kubemepiirkonna (genitaalide) kompamist, on olnud õigusvastased ja kas sellega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi. Nähtuvalt kaebuse materjalidest, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et alates
23. a sügisest hakkas kaebaja osalema keevitaja kursustel ning iga kord eluosakonnast lahkumisel ja naasmisel otsisid sama soost vanglaametnikud kuni 6 korda päevas muu hulgas ka kaebaja kubemepiirkonna läbi, kombates kaebaja keha läbi riiete. Poolte vaheline vaidlus taandub sellele, kas kaebaja läbiotsimiste käigus, mis leidsid aset alates
24. a sügisest ja toimusid kuni 6 korda päevas, alandati tema inimväärikust ja rikuti õigust eraelu puutumatusele.
25. Nagu eelpool mainitud, tuleb kvalifitseerida vastustaja poolt korraldatud kaebaja läbiotsimised jätkuvaks toiminguks, viimase püsiva kestvuse, aga samuti regulatiivsuse puudumise tõttu. Õiguspärase toimingu eeldused on sätestatud haldusminetluse seaduse (HMS) §-s
26. HMS § 107 lõike 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. 3
27. Kinnipeetava läbiotsimise teostamise õiguslikuks aluseks on VangS § 68 lg 1, mille kohaselt vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada muu hulgas kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Vastavalt VangS § 68 lõikes 4 sätestatud volitusnormile on läbiotsimise kord detailsemalt kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. Vastavalt nimetatud määruse § 32 punktile 5 on kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Vanglasisese saatmise all mõeldakse osakonnast väljumist ja osakonda sisenemist, kus kinnipeetav püsivalt viibib (Tartu Vangla kodukorra p 4.6). Järelikult oli kaebaja läbiotsimiseks osakonnast väljumise ja osakonda sisenemise ajal õiguslik alus.
28. Kaebaja väidab, et tema genitaale tohiks kombata vanglas üksnes tervishoiutöötaja. Pidevate läbiotsimistega alandati kaebaja hinnangul tema inimväärikust ning rikuti õigust eraelu puutumatusele. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vanglaametnike pädevus otsida kinnipeetavaid isikuid läbi tuleneb VangS § 68 lõikest
29. Olukorras, kus kinnipeetav ei pea oma keha lahti riietama ja läbiotsimine toimub kompamise kaudu läbi riiete, nimetatakse mittetäielikuks läbiotsimiseks (RKHKo nr 3-3-1-32-12, p 11). Nii täieliku kui ka mittetäieliku kinnipeetava läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta keelatud ese või aine ning selle kaudu tagada üldine julgeolek vanglas (Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014, lk 165166). Tõepoolest, mittetäieliku läbiotsimise käigus kombatakse muu hulgas ka kinnipeetava kubemepiirkonda, kuid vanglaametnikud ei tee läbiotsimise ajal kaebaja suguorganitega protseduure ega midagi muud, mistõttu kohtul puudub alus arvata, et eelpoolmainitud viisil kinnipeetava mittetäielik läbiotsimine kuuluks vaid arsti pädevusse. Seejuures tuleb rõhutada, et mittetäieliku läbiotsimise käigus on vanglaametnik kontaktis kinnipeetava kehaga siiski üksnes läbi riiete, mis kohtu hinnangul märgatavalt vähendab kinnipeetava õiguste riivet.
30. EIÕK art 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. EIÕK artikliga 3 on riigisiseses õiguses analoogse sisuga säte VangS § 41 lg 1, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. EIÕK art 8 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Sama artikli lõike 2 kohaselt ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
31. Kohus möönab, et mitu korda päevas kaebaja keha läbi riiete kompamine, sh ka kubemepiirkonnas, ei olnud tema jaoks meelepärane protseduur, kuid arvestades läbiotsimist korraldanud vanglaametnike sugu, selle kiireloomulist iseloomu, aga samuti seda, et puudus otsene kontakt kaebaja suguorganitega (kombatakse läbi vanglavormi), ei tekitanud vastustaja kohtu arvates korduvate mittetäielike läbiotsimisega kaebajal lubatud taset ületavaid kannatusi või ebameeldivusi, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
32. Kohus leiab, et korduvate mittetäielike läbiotsimisega ei sekkunud vastustaja ülemäära kaebaja eraelu sfääri. Tulenevalt EIÕK art 8 lõikest 2 loetakse võimu poolt isiku eraellu sekkumist põhjendatuks, kui selline meede on proportsionaalne selle legitiimse eesmärgiga. Analoogilise sisuga on ka põhiseaduse §
33. Eraelu sfääri kuuluvad eelkõige intiimsfääri puutumatus (PS kommenteeritud väljaanne 2012, § 26, kommentaar nr 6.1). Kohtu arvates 4 vastustaja poolt korraldatud läbiotsimise käigus kaebaja kompamine kubemepiirkonnas on intiimsfääri puutumatuse riive. Selle õiguse riive legitiimseks eesmärgiks on vanglas keelatud esemete kasutamisest tulenevate ohtude ennetamine ja keelatud esemete kasutamise takistamine ja nende kõrvaldamine, mis omakorda aitab tagada üldist julgeolekut vanglas.
34. Kinnipeetava keha kompamise kaudu läbi vanglavormi on võimalik avastada keelatud esemeid, mistõttu nimetatud läbiotsimise viis on sobiv meede eelpoolnimetatud eesmärgi saavutamiseks ja on võimalikult diskreetne. Kaebaja õigusi vähem koormavaks meetmeks oleks näiteks visuaalne vaatlus (mitte täielik läbiotsimine), kuid see meede ei oleks eesmärgi saavutamise suhtes sama tõhus. Tõhusamaks meetmeks saab pidada täielikku läbiotsimist, kuid sellega oleks kaasnenud kaebaja intiimsussfääri puutumatuse suurem riive. Muuks alternatiiviks saab pidada mõnd tehnilist abivahendit (nt röntgenseade), kuid arvestades kehtivas õiguses sätestatud kohustust otsida kinnipeetavad läbi igast eluosakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel ja Tartu Vangla kodukorra lisast 1 nähtuvat eluosakondade koguarvu 20 oleks tegemist oma kulukuse tõttu selgelt ebareaalse lahendusega. Samuti võiks niisuguse seadme pikaajaline kasutamine kujutada ohtu kinnipeetava tervisele.
35. Nähtuvalt haldusasja materjalidest otsiti kaebaja läbi iga kord, kui ta väljus osakonnast või sisenes osakonda. Tulenevalt justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 5 puudub vanglaametnikel otsustamisdiskretsioon, kas teostada kinnipeetava läbiotsimist või mitte. Sellisel juhul on läbiotsimise korraldamine vangalaametnike jaoks kohustuslik. Valida saavad nad vaid täielike ja mittetäielike läbiotsimiste vahel. Vastustaja teatas kohtule, et kubemepiirkonda kasutavad kinnipeetavad tihti keelatud ainete ja esemete osakonda toimetamiseks. Kohus peab vastustaja väidet usutavaks. Arvestades, et kaebaja osales keevitaja kursustel, oli ta eeldatavasti kontaktis nii eluosakonnas keelatud esemetega kui ka teiste kinnipeetavatega. Seejuures on tulenvalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõikest 1 kinnipeetaval keelatud hoida enda juures ka iseenesest vanglas lubatud esemeid, kui ta on need saanud teistelt kinnipeetavatelt. Seega ei ole täielikult välistatud tõenäosus, et kaebaja saaks tuua osakonda kasutamiseks keelatud esemeid, tuua osakonnast välja ja üle anda kursustel osalenud teistele kinnipeetavatele vanglas kasutamisel või teistele isikutele üleandmiseks või väljaspool osakonda kasutamiseks keelatud esemeid. Võttes arvesse eeltoodut, aga samuti seda, et mittetäielikud läbiotsimised on kiireloomulised, neid teostavad samast soost vanglaametnikud, kellel puudub vahetu kontakt kinnipeetava genitaalidega, siis kohtu arvates ei kaalu kaebaja õigus eraelule üles vastustaja kohustust tagada üldist julgeolekut vanglas. Seega, kaebaja mittetäielikud läbiotsimised muu hulgas ka tema kubemepiirkonna kompamine iga kord, kui ta tuli eluosakonnast välja või sisse, on proportsionaalne sekkumine kaebaja õigusesse tema eraelu puutumatusesse.
36. Kohus leiab, et Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 on kooskõlas EIK praktikaga. Kaebaja poolt viidatud asjades analüüsis EIK kinnipeetavate täielikke läbiotsimisi, millel on suurem negatiivne mõju kinnipeetava õigusele. Sellest tulenevalt jätab kohus need viited tähelepanuta.
37. Tulenevalt eeltoodust, oli vastustaja poolt kaebaja suhtes alates
38. a sügisest teostatud mittetäielikud läbiotsimised õiguspärased ja nendega ei rikkunud vastustaja VangS § 41 lõikes 1 ja põhiseaduse §-s 26 sätestatud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 7 lõikes 1 ja § 9 lõikes 1 sätestatud eeldusi (haldusorgani tegevuse õigusvastasus ja isiku subjektiivsete õiguste rikkumine), ei pea kohus vajalikuks jätkata analüüsi põhjusliku seose ja tekitatud kahju tuvastamise osas. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses. 5
39. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 6