Obsah (8)

§ 162§ 150§ 168§ 429§ 431§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016 Rapla Tsiviilasja number 2-11-26054 Tsiviilasi AS SEB Liising hagi Pjotr Sedini vastu 1 677 183,55 eur

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. AS SEB Liising tasus 03.06.2011 hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas riigilõivu summas 35 825,87 eurot viitenumbriga 2900072369. Kohus on varasemalt hageja enam tasutud riigilõivu osaliselt tagastanud ning käesolevaks hetkeks on hageja tasutud lõplikuks riigilõivu summaks 6385,41 eurot. 01.07.2014 jõustus

RS § 21 lg 1, mis sätestab, et tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel

1. aasta
2. jaanuarist kuni
3. aasta
4. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 26.05.2015 kohtuasjas nr 34-1-59-14 lahendi, millega tunnistas muuhulgas kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lõiked 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Samuti otsustas Riigikohus, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse lõivu 3400 eurot. Seega tuleks kehtiva riigilõivuseaduse järgi praeguse hinnaga hagilt (1 677 183,55 eurot) tasuda riigilõivu summas 3400 eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu hagilt summas 6385,41 eurot, on tasutud riigilõivu rohkem summas 2985,41 eurot. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 ja

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt 3 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega kuulub hagejale tagastamisele veel 1700 eurot hagist loobumise tõttu. Eeltoodu järgi palub hageja võtta vastu tema avaldus hagist loobumiseks, tühistada 01.04.2016 kohtuotsus, lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ja tagastada hagejale riigilõiv summas 4685,41 eurot AS SEB Liising kontole nr EE251010002006428001 SEB Pangas ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja vastus 16.05.2016 kohtule saabunud kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle ta vastu menetluse lõpetamisele. Kostja palub seoses hagist loobumisega määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud menetluskulud.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud juhul, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 168lõigetes 3–5 nimetatud erandeid ei esine.

Kuivõrd

§ 168

on erinorm

§ 162lg 4 suhtes, ei saa viimane tulla asjas kohaldamisele.

Seda silmas pidades tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses AS SEB Liising kanda. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda ka

§ 162lg 4 kohaldumisel.

Hageja ei ole kohtu ette toonud mistahes asjaolusid, mis annaks alust õigluse kaalutlusel hagejat menetluskulude kandmisest vabastada. Hageja on hagiavalduse käesolevas asjas esitanud vabatahtlikult ja täie teadmise juures, et kohtu menetluses oli samaaegselt hageja emaettevõtte nõue Pjotr Sedini vastu. Tõenäolisemaks hagist loobumise põhjuseks on käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamata jätmine, kusjuures sisuliselt üritab hageja vaid vabaneda kostja menetluskulude kandmise kohustusest. Seda silmas pidades on hageja väited alusetud. Erinevalt hagejast ei ole kostja menetluses osalemine olnud vabatahtlik. Kostja pidi enda õiguste kaitsmiseks hagile vastama, kasutama selleks kvalifitseeritud õigusabi ning kandma kulutusi. Menetluskulud käesolevas asjas tuleb seega jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja palub menetluskulud hagejalt välja mõista enda 18.02.2016 ja 22.02.2016 menetluskulude nimekirjades märgitud ulatuses, kokku summas 10 476 + 180 = 10 656 eurot (sh käibemaks). Kostja palub hüvitada kuludelt kantud käibemaksu, kuivõrd füüsilise isikuna puudub tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Menetluskulud palub kostja välja mõista selliselt, et need tuleb tasuda Advokaadibüroo TGS OÜ arvelduskontole nr EE372200221014218421 Swedbankis. Samuti palub kostja hagejalt tema kasuks välja mõista viivised kostja kantud menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates menetlust lõpetava määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu 01.04.2016 otsusega jäeti AS SEB Liising hagi Pjotr Sedini vastu rahuldamata ja menetluskulud summas 8640 eurot hageja kanda. Hageja esitas 04.05.2016 kohtule avalduse hagist loobumiseks, 01.04.2016 kohtuotsuse tühistamiseks, menetluse lõpetamiseks, riigilõivu tagastamiseks summas 4685,41 eurot ja menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Kostja 16.05.2016 kohtule esitatud vastusest nõustub ta hageja nõuetega, v.a menetluskulude jätmisega poolte endi kanda, paludes kostja menetluskulud 10 656 euro ulatuses hagejalt välja 4 mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

§ 431

lg 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Hageja on

§ 162

lg 4 järgi taotlenud menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 168

lg 2, mille alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 10 alusel peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 177

lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodule tuginedes tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuid kohtu hinnangul (tuginedes 01.04.2016 kohtuotsuses toodud põhjendustele) on kostjale osutatud õigusabi endiselt põhjendatud 60 tunni ulatuses ning seega on kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 8640 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 21 lg 1 kohaselt tagastatakse tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel

1. aasta
2. jaanuarist kuni
3. aasta
4. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tasutakse tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu 3400 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et kehtiva RLS järgi tuleks
5. aastal esitatud hagilt hinnaga 1 677 183,55 eurot tasuda riigilõivu summas 3400 eurot. 5 AS SEB Liising tasus 03.06.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbriga 2900072369 riigilõivu 35 824,87 eurot. Pärnu Maakohtu 18.09.2014 määrusega tagastati hagejale tasutud riigilõivust 17 912,43 eurot. Pärnu Maakohtu 22.10.2014 määrusega tagastati hagejale tasutud riigilõivust veel 11 527,03 eurot. Seega on hageja tasutud riigilõiv 6385,41 eurot, millest kuulub tagastamisele enam tasutud osa summas 2985,41 eurot. Hagist loobumisega seoses kuulub hagejale tasutud riigilõivust 3400 eurost tagastamisele pool, s.o 1700 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv kokku summas 4685,41 eurot. Eeltoodule tuginedes võtab kohus vastu hageja hagist loobumise, lõpetab tsiviilasja menetluse, tühistab käesolevas tsiviilasjas 01.04.2016 tehtud kohtuotsuse, jätab kostja menetluskulud summas 8640 eurot hageja kanda ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust 4685,41 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik