Obsah (5)

§ 23§ 2§ 218§ 24§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2016. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5880

) § 48 lg 1 p-le 2 täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse printsiipi

§ 23

lg 1, § 2 lg 1 ja lg 72 tähenduses, sest täitedokumendiks saab olla üksnes jõustunud otsus. Sissenõudja

1. detsembri
2. a otsus jõustus
3. veebruaril 2013.a , s.o. enne
4. märtsi
5. a, kui jõustus

§ 2

lg 72, mistõttu nimetatud otsus ei saa olla täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2016/

1. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja
2. detsembri
3. a otsuse võtmine täitetoimikusse, ilma sissenõudja nõuetekohase ametliku pöördumiseta, on kohtutäituri enda initsiatiiv ja volituste ületamine. Kohtutäituri hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Lisaks väljus võlgnik kohtule esitatud kaebuses ulatuslikult oma esialgse
4. märtsi
5. a kaebuse piiridest. Kohtutäitur palus kohtul jätta tähelepanuta võlgniku kaebuse p-des 9.2 ja 9.3 sisalduvad etteheited viidates

§ 218lg 1 sätestatule.

Kohtutäitur rõhutas, et tulenevalt menetlusökonoomika printsiibist ning kohtupraktikast on kohtutäituril võimalik kohtuväliselt täitemenetluses selgunud ilmseid ebatäpsusi parandada. Kohtutäitur on täitmisteate parandamisel muutnud üksnes täitedokumendi tähistust. Võlgniku õigusi ei ole rikutud, kuna võlgnikule on kätte toimetatud parandatud täitmisteade ja täitedokument. Sissenõudjal oleks säilinud õigus esitada Eesti Advokatuuri aukohtu

1. detsembri
2. a otsus täitmisele ka siis, kui kohtutäitur oleks otsustanud täitemenetluse lõpetada. Oluline on hinnata täitmisavaldust ja algatatud täitemenetlust tervikuna, võttes sealjuures arvesse sissenõudja kinnitust, mille kohaselt oli sissenõudja soov algatada täitemenetlus Eesti Advokatuuri aukohtu
3. detsembri
4. a otsuse alusel. Kohtutäitur on täitmisteate koostamisel järginud nii

§ 24

lg-s 3 sätestatut kui ka kohtutäiturimäärustiku lisaga 6 kehtestatud täitmisteate vormi. Täitedokumendi jõustumise aja märkimise kohustust

§ 24lg-st 3 aga ei tulene.

Puudub vaidlus, et täitemenetluse algatamise aluseks on Eesti Advokatuuri aukohtu jõustunud otsus, mis kuulub

§ 2lg 1 kohaselt täitedokumentide loetellu.

Sissenõudja ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on oma 29. veebruari 2016. a otsuses eiranud

§ 23lg-t 1 ning § 2 lg-d 1 ja 72.

Sissenõudja hinnangul ei oma käesoleval juhul tähtsust, et aukohtu otsuse tegemise ajal ei olnud aukohtu otsus täitedokumendina käsitletav. Kuivõrd

1. detsembri
2. a aukohtu otsusega määratud trahvisumma on avaldajal tasumata, ei ole sissenõudja nõue rahuldatud ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. 2 Maakohtu määrus
3. Harju Maakohus rahuldas
4. juuni
5. a määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ning jättis menetluskulud kohtutäituri kanda.
7. mai
8. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-3890 rahuldas kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri
9. veebruari
10. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja
11. veebruari
12. a kaebuse uuesti läbi vaatama. Nimetatud kohtumääruses on üksikasjalikult käsitletud käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid, sh täitemenetluse alustamise seaduslikkust täiteasjas nr 022/2016/
13. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-3890 ning neile on õiguslik hinnang antud
14. mai
15. a kohtumääruses, võttis kohus tsiviilasja nr 2-16-3890 materjalid käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohus jäi
16. mai
17. a kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde ega pidanud vajalikuks neid täiendavalt käesolevas menetluses korrata.
18. Kohtu hinnangul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 022/2016/416 täitedokumendi Advokatuuri aukohtu
19. veebruari
20. a lahendi alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et avalduses on palutud pöörata täitmisele ka
21. detsembri
22. a otsus või et avalduse lisades on esitatud ka täitedokumendina
23. veebruari
24. a otsus. Kohtutäitur ei ole enne täitemenetluse alustamist palunud sissenõudjal täpsustada esitatud avaldust ega keeldunud täitemenetluse alustamisest. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetlust. Tegemist on formaalse rikkumisega ning korrektse täitedokumendi esitamisel, oleks olnud võimalik alustada uut täitemenetlust ning nõue 500 euro osas siiski täita. Samas ei muuda see kohtu hinnangul olematuks fakti, et kohtutäitur ei ole käitunud korrektselt ja uut täitemenetlust alustanud, vaid on täitedokumendi menetluse kestel „asendanud“, jättes täitemenetlust alustades kontrollimata kehtiva täitedokumendi olemasolu.
25. Käesolevas täiteasjas ei olnud oluline, et aukohtu otsuse tegemise ajal ei olnud aukohtu otsus täitedokumendina käsitletav. Täitmisavalduse esitamise hetkel (s.o
26. jaanuaril
27. a) oli advokatuuri aukohtu jõustunud otsus täitedokument

§ 2p 72 mõttes.

Lisaks nõustus kohus avaldajaga, et formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur asuda hindama, kas advokatuuriseaduse § 19 lg 2 p 2 alusel määratud rahatrahvi näol on tegemist vandeadvokaadile kui erisubjektile määratud distsiplinaarkaristusega. Kohtu hinnangul oli tegemist materiaal-õigusliku vaidlusega, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames. Kohus nõustus puudutatud isikute väitega, et asjaolu, et avaldaja on advokatuurist välja heidetud ning ei oma enam advokaadi kutsetunnistust, ei muuda fakti, et tal on advokatuuri ees täitmata kohustusi. Samas peab nende kohustuste täitmine täitemenetluse raames toimuma siiski seadust järgides. Käesoleval juhul eiras täitur seadust, jättes kontrollimata korrektse täitedokumendi olemasolu. 12. 9. märtsi 2016. a kaebuses ei ole avaldaja vaidlustanud täitmisteate ebaselgust sõna „trahv“ osas või otsuse jõustumise kuupäeva puudumise osas. Seega on avaldajal nimetatud väidete osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jättis kohus need avaldaja väited tähelepanuta

§ 218lg 1 alusel. 13. Kohus jättis tulenevalt Ts

MS § 175 lg-st 31 kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Avaldaja palus kohtutäiturilt välja mõista menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv 15 eurot, mille väljamõistmine oli kohtu hinnangul põhjendatud. 3 Määruskaebus

1. Kohtutäitur palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2. Sissenõudja esitas
3. jaanuaril
4. a kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele

§ 2p 72 alusel Eesti Advokatuuri aukohtu otsused.

Kohus jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Eesti Advokatuuri aukohtu

1. veebruari
2. a otsus vastas formaalselt seaduse nõuetele ning kuulub täitedokumentide loetellu, mistõttu jõudis kohus väärale seisukohale, mille kohaselt ei ole kohtutäitur täitemenetlust alustades kontrollinud kehtiva täitedokumendi olemasolu. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks tulnuks kohtutäituril täitemenetluse alustamisest keelduda.
3. Sissenõudja on korduvalt kinnitanud, et kohtutäiturile edastati ekslikult vale otsus, millest tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et sissenõudjal oli õigustatud huvi täitemenetluse algatamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu
4. detsembri
5. a otsuse alusel ning dokumentide esitamisel tekkis ilmselge eksitus.
6. Kohus märgib ka ise, et tegemist oli formaalse rikkumisega, kuid ei selgita, millele tuginedes jõudis kohus seisukohale, et kohtutäitur oleks pidanud algatatud täitemenetluse lõpetama. Kohtutäituri hinnangul selliste formaalsete vigade parandamise võimalust teenibki kaebuse lahendamise instituut.
7. Arvestades, et võlgnikule on kätte toimetatud parandatud täitmisteade ja täitedokument, ei ole võlgniku õigusi rikutud ning täitemenetluse jätkamine Eesti Advokatuuri aukohtu
8. detsembri
9. a otsuse alusel on põhjendatud. Samuti on oluline märkida, et täitmisteate parandamisel muutus üksnes täitedokumendi tähistus, mistõttu jääb kohtutäiturile arusaamatuks, milliste võlgniku õiguste rikkumise täitmisteate parandamine kaasa tõi. Tallinna Ringkonnakohus on
10. märtsi
11. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-15-14046 leidnud, et formaalne ebatäpsus tegeliku numbri ja täitmisteates märgitud numbri vahel, ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega muuda täitemenetlust ebaseaduslikuks. Seetõttu ei saa täitmisteate parandamine tuua kaasa täitemenetluse ebaseaduslikkust.
12. Lisaks märgib kohtutäitur, et sissenõudjal oleks säilinud õigus esitada Eesti Advokatuuri aukohtu
13. detsembri
14. a otsus täitmisele ka siis, kui kohtutäitur oleks otsustanud täitemenetluse lõpetada, mistõttu on kohtutäitur seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine ei oleks olnud kooskõlas täitemenetluses kehtiva efektiivsuse ja menetlusökonoomika põhimõttega. Menetluse edasine käik
15. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus kuulub tühistamisele.
16. Sissenõudja nõustub kohtutäituri seisukohtadega.
17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 2 tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
19. aprilli
20. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416 ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21. Maakohus leidis, et kuigi tegemist oli vaid kohtutäituri formaalse rikkumisega ning korrektne täitedokument oli olemas täitemenetluse alustamise ajal (esmalt ekslikult esitatud täitedokument asendati täitemenetluse ajal õigega), oleks tulnud täitemenetlus lõpetada ning alustada sissenõudja uue avalduse alusel uut täitemenetlust. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et kohtutäitur toimis õiguspäraselt. 4
22. Kohtutäitur teeb

§ 23

lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel.

§ 23

lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseerituse printsiip).

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

1. Praegusel juhul oli kohtutäiturile
2. jaanuaril
3. a esitatud täitmisavaldus, mille alusel sooviti pöörata täitmisele Eesti Advokatuuri aukohtu
4. detsembri
5. a ja
6. veebruari
7. a otsused (tl 85-86). Täitmisavaldusele oli
8. detsembri
9. a otsuse asemel ekslikult lisatud vale sissenõudja otsus. Ringkonnakohus möönab, et kohtutäitur oleks pidanud juhtima sissenõudja tähelepanu asjaolule, et täitmisavaldusele oli lisamata õige täitedokument ning andma sissenõudjale analoogia alusel TsMS § 3401 lg-ga 1 täitmisavalduses oleva puuduse kõrvaldamise tähtaja. Samas on asja materjalist nähtuvalt kohtutäitur menetlusdokumente korrigeerinud ning need on parandatud kujul avaldajale ka edastatud.
10. Kolleegiumi arvates ei ole alust kahelda sissenõudja tahtes pöörata täitmisele
11. detsembri
12. a otsus, kuivõrd see nähtub nii täitmisavaldusest kui ka pärast eksimusele tähelepanu juhtimist esitatud
13. veebruari
14. a sissenõudja saadetud ekirjast kohtutäiturile, millega edastati õige otsus (tl 85-86, 95). Sissenõudja on eeltoodut korduvalt kinnitanud ka oma hilisemates seisukohtades kohtumenetluses. Kuivõrd eelnimetatud formaalne puudus kõrvaldati sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus, ei saa asuda seisukohale, et selle menetlusliku rikkumise tõttu olid täitemenetluse algatamise eeldused täitmata. Ainuüksi asjaolu, et sissenõudja algul seda dokumenti ei esitanud, ei muutnud täitemenetlust lubamatuks ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Vastupidi saaks väita, kui vaidlusalune otsus ei oleks olnud täitedokumendiks

tähenduses. 28. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohtadega ka kohtutäituri rolli kohta kaebuste lahendamisel.

§-de 217 ja 218 alusel kaebuse lahendamist tuleb käsitleda kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses ning kaebuse lahendamise eesmärgiks on kontrollida senise täitemenetluse seaduslikkust ja põhjendatust. Selliselt saab kohtutäitur võimaluse vigade parandamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks kohtuväliselt. Juhul kui kohtutäituril puuduks kaebuse lahendamise käigus võimalus parandada võlgniku kaebuses osundatud puudused või eksimused, siis muutuks kaebuse lahendamise protseduur kui kohtueelne menetlus sisutühjaks. Kohtutäituri sellekohast seisukohta toetavad ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-4251 ja Riigikohtu
3. märtsi
4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 32-1-22-
6. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda täitemenetluses 022/2016/416 täitedokumendiks Eesti Advokatuuri aukohtu
7. detsembri
8. a otsus ja jätkata nimetatud täitedokumendi alusel täitemenetlust võlgnevuse 500 euro sissenõudmiseks.
9. Maakohtu määruse tühistamist arvestades tuleb vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et kolleegium rahuldab määruskaebuse ja kokkuvõttes jääb avaldaja kohtule esitatud kaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lõige 1). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippus tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot (tl 136). Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldajalt TsMS § 150 lõike 1 p-i 5 alusel väja mõista määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (riigilõivu seaduse § 59 lg 10). Määruskaebuselt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu summas 35 eurot tagastamist on kohtutäituril õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 5 p-i 1 alusel. Muid menetluskulusid toimikust ei nähtu. Õigusabikulude olemasolu ei ole alust eeldada, sest nii kohtutäitur kui sissenõudja on osalenud menetluses isiklikult. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm 6