3-14-52466/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52466 Haldusasi S.R.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju (10 970 euro) hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 8,15%. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – S.R., volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine. RESOLUTSIOON
2. Lugeda S.R.i kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes.
3. Rahuldada vastustaja taotlus ja lõpetada haldusasja menetlus.
4. Tagastada peale määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 66 (kuuskümmend kuus) eurot MTÜ AUXILO arveldusarvele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.R.i 16.10.2014 kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju (10 970 euro) hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 8,15%. Kohus võttis kaebuse menetlusse 22.04.
7. Tallinna Vangla palub 16.02.2016 vastuses kaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS)§ 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega.
8. Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 määrusega anti kaebajale tähtaeg (15.06.2016) kaebetähtaja osas seisukoha esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et 11.05.2016 jõustus Riigikohtu määrus nr 3-3-1-18-16, kus Riigikohus selgitas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega ning selle kohaselt on ilmne, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja oleks pidanud kahju hüvitamise nõudega pöörduma kohtusse kõige hiljem 25.06.2014 (RVastS 18 lg 2), kuid kaebaja tegi seda alles 16.10.
9. Halduskohtu 07.06.2016 määrus toimetati kaebaja esindajale kätte 07.06.2016 (tlk 128), kuid kaebetähtaja ennistamise taotlust või seisukohta kaebetähtaja kulgemise osas kohtule tähtaegselt ei esitatud. Samuti ei ole kaebaja esindaja teatanud esindusõiguse lõppemisest ega taotlenud kohtu määratud tähtaja pikendamist.
10. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) seab kaebetähtaja ennistamise otsustamise vastavasisulise taotluse esitamisega (vt HKMS § 38 lg 1, § 71 lg-d 1 ja 2, § 124 lg 1). Praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, mistõttu ei saa kohus ka otsustada kaebetähtaja ennistamist sisuliselt. Kui HKMS § 2 lg 4 annab kohtule ulatuslikud õigused menetlusosalise avalduste tõlgendamiseks ja asja lahendamisel kaeba tegelikust tahtest lähtumiseks, siis ei anna HKMS kohtule õigust esitada kaebaja eest taotlusi.
11. Vangistusseaduse § 1 lg 8 sätestab kinnipeetava kahju hüvitamise nõudele kohustusliku kohtueelse menetluse riigivastutuse seaduses sätestatud korras. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul ning sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui vangla ei ole kinnipeetava kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul lahendanud, tuleb kinnipeetaval esitada kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja lõppemisest ka juhul, kui vangla tema kahjunõude hiljem sisuliselt lahendab, ning kaebetähtaeg sellisel juhul enam uuesti kulgema ei hakka. Muu hulgas tuleneb Riigikohtu lahendist, et RVastS § 18 lg 2 on HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 suhtes erinormiks ning viimatinimetatud sätted pole seetõttu praeguses vaidluses asjassepuutuvad (vt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, punktid 10-12).
12. Halduskohtule esitatud materjalide alusel on tuvastatud, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude 26.03.2014 (tlk 22 ja 156 pöördel). Kooskõlas RVastS §-ga 18 oleks Tallinna Vangla pidanud lahendama kaebaja kahju hüvitamise nõude hiljemalt 26.05.2014 ja kaebaja oleks pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 25.06.
13. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 16.10.
14. Seega on kaebus esitatud olulise hilinemisega. Arvestades eeltoodut nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et kaebus on kohtule esitatud peale kaebetähtaja möödumist.
15. Kaebetähtaegade mõte on õiguskindluse tagamine ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohus leiab, et antud juhul sellised mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi kaebetähtaja ennistamise alust ning samuti ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebetähtaja ennistamise aluseid ei nähtu ka kaebaja esitatud menetlusdokumentidest. Kohus peab vajalikuks lisada, et kaebajat esindas ka juba Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõuet esitades MTÜ AUXILO vandeadvokaat Heiki Kuningas (tlk 6 ja 22), kes õigusalaseid teadmisi omava isikuna pidi mõistma kaebetähtaegade regulatsiooni ja kulgemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb S.R.i kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. 2
16. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kaebaja eest tasutud riigilõiv summas 66 eurot (tlk 83) tuleb tagastada selle tasunud MTÜ AUXILO (registrikood 80365454) arveldusarvele nr EE752200221058911263 AS-is Swedbank (HKMS § 104 lg 5 p 4). /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann 3