) § 121 lg 1 p 2 mõttes sellised, mis takistaksid asja menetlusse võtmist ja eelmenetluse toimingute alustamist vastavalt
§-le 122, võttis kohus kaebuse 28.08.2016 määrusega menetlusse ja andis vastustajatele (AS Ühisteenused ja Tallinna linn (Tallinna Transpordiamet)) tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse tähtaegsuse kohta. 4. Vastustajad on esitanud oma seisukohad koos asjakohaste tõenditega 12.09.2016. KOHTU SEISUKOHT 5.
lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
Viivistasu otsuse peale oli seega võimalus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirja nr 122231 teatavaks tegemisest. Selline selgesõnaline vaidlustamisviide on ka käskkirja punktis 5 esitatud. 6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud avaldust tähtaja ennistamiseks ei 11.08.2016 kohtumääruse täitmiseks ega ka hiljem. Kohus ei saa ega pea tähtaja ennistamise küsimust omal algatusel otsustama. 8. Mõlemad vastustajad on asunud seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebetähtaega on rikutud ja tähtaja ennistamist pole kaebaja taotlenud ega mõjuvaid põhjuseid hilinenult kohtusse pöördumiseks esitanud. 9. Kohus lõpetab
lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, sest kaebaja pole kohtu selgitustest hoolimata selleks vastavat avaldust esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine enam lubatud. 10.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Vastustajate põhitegevuse hulka kuulub viivistasu otsuste tegemine ja nende peale esitatud vaiete läbivaatamine. Väljakujunenud kohtupraktika (nt Riigikohtu 30.11.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10, p 32) kohaselt ei mõisteta sellises olukorras halduskohtumenetluses vastustaja menetluskulusid reeglina kaebajalt välja ja kohus ei pea vajalikuks vastustajate menetluskulude olemasolu välja selgitamiseks täiendavalt nende seisukohta küsida. Seega jäävad ka vastustajatel tekkinud võimalikud menetluskulud nende enda kanda. 11.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.