← Eesti

3-16-1613/8

Obsah (7)§ 124§ 47§ 71§ 152§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1613 Haldusasi E.L. kaebus AS Ühisteenused viivistasu ots

) § 121 lg 1 p 2 mõttes sellised, mis takistaksid asja menetlusse võtmist ja eelmenetluse toimingute alustamist vastavalt

§-le 122, võttis kohus kaebuse 28.08.2016 määrusega menetlusse ja andis vastustajatele (AS Ühisteenused ja Tallinna linn (Tallinna Transpordiamet)) tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse tähtaegsuse kohta. 4. Vastustajad on esitanud oma seisukohad koos asjakohaste tõenditega 12.09.2016. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

  1. Kohus on esitatud kaebust mõistnud selliselt, et kaebaja soovib AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0011020993 ja Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirja nr 122231 tühistamist. 6.
  2. Kohtule esitatud Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirjast nr 122231 nähtub, et kaebaja on läbinud vaidemenetluse. Tühistamiskaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0011020993 peale tulnuks esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47lg 2).

Viivistasu otsuse peale oli seega võimalus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Transpordiameti 15.06.2016 käskkirja nr 122231 teatavaks tegemisest. Selline selgesõnaline vaidlustamisviide on ka käskkirja punktis 5 esitatud. 6.

  1. Kaebus on Tallinna Halduskohtule esitatud 10.08.
  2. Kohtule esitatud Tallinna Transpordiameti 11.07.2016 käskkirjast nr 5665, millega kaebajale tagastati viivistasu otsuse nr 0011020993 peale korduvalt esitatud vaie, järeldub, et kaebaja sai 15.06.2016 käskkirja kätte hiljemalt 16.06.2016, mil ta korduva vaide esitas. Tallinna Transpordiameti vastusest ja lisatud andmekogu väljavõttest ilmneb, et 15.06.2016 vaideotsus allkirjastati andmekogus digitaalselt 15.06.2016 kell 10:29 ja andmekogu saatis automaatselt 15.06.2016 pärast vaideotsuse digiallkirjastamist vaideotsuse koos teatisega E.L. e-posti aadressil xxxxxxx, millele ta ise on palunud menetlusega seotud dokumente saata (tl 10 ja 31). 6.
  3. Kaebajal tulnuks järgida kohtusse pöördumisel 15.06.2016 käskkirjas märgitud vaidlustamisviidet, mitte aga esitada kaebust pärast korduva vaide tagastamist Tallinna Transpordiameti 11.07.2016 käskkirjaga nr
  4. Seega tulnuks kaebus kohtule esitada hiljemalt 15.06.
  5. Seega on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. 2

(3)3-16-1613 7.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud avaldust tähtaja ennistamiseks ei 11.08.2016 kohtumääruse täitmiseks ega ka hiljem. Kohus ei saa ega pea tähtaja ennistamise küsimust omal algatusel otsustama. 8. Mõlemad vastustajad on asunud seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebetähtaega on rikutud ja tähtaja ennistamist pole kaebaja taotlenud ega mõjuvaid põhjuseid hilinenult kohtusse pöördumiseks esitanud. 9. Kohus lõpetab

§ 152

lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, sest kaebaja pole kohtu selgitustest hoolimata selleks vastavat avaldust esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine enam lubatud. 10.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Vastustajate põhitegevuse hulka kuulub viivistasu otsuste tegemine ja nende peale esitatud vaiete läbivaatamine. Väljakujunenud kohtupraktika (nt Riigikohtu 30.11.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10, p 32) kohaselt ei mõisteta sellises olukorras halduskohtumenetluses vastustaja menetluskulusid reeglina kaebajalt välja ja kohus ei pea vajalikuks vastustajate menetluskulude olemasolu välja selgitamiseks täiendavalt nende seisukohta küsida. Seega jäävad ka vastustajatel tekkinud võimalikud menetluskulud nende enda kanda. 11.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.