← Eesti

3-15-2075/12

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 22. jaanuar 2016, Jõhvi 3-15-20

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2075 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla määras
  2. juuli
  3. a käskkirjaga nr 6-2/1150 kinnipeetav A.S. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates
  4. juulist 2015 kuni
  5. oktoobrini 2015 (tl 17). Käskkirja p-i 3 kohaselt võib A.S. vastavalt vangla arsti
  6. juuli
  7. a ettekirjutusele töötada kuni 2 tundi päevas.
  8. A.S.esitas
  9. juulil 2015 Viru Vanglale vaide
  10. juuli
  11. a käskkirja nr 6-2/1150 peale (tl 19).
  12. A.S. esitas Viru Vanglale
  13. augustil 2015 taotluse
  14. juuli käskkirja nr 6-2/1150 kehtetuks tunnistamiseks tagasiulatuvalt ja taotluse käskkirja täitmise peatamiseks (tl 20-21).
  15. Viru Vangla jättis
  16. augusti
  17. a otsusega nr 6-12/196-4 A.S. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 23).
  18. Viru Vangla jättis
  19. augusti vaideotsusega nr 6-12/196-5 A.S. vaide täies ulatuses rahuldamata (tl 25).
  20. Tartu Halduskohtusse saabus
  21. augustil 2015 A.S. kaebus Viru Vangla
  22. juuli
  23. a käskkirja nr 6-2/1150 tühistamiseks (tl 2-6).
  24. Tartu Halduskohus võttis
  25. septembri
  26. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 31).
  27. Viru Vangla leidis
  28. oktoobri
  29. a vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 36). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  30. Kaebaja taotleb tööle määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna sellega rikutakse kaebaja õigust tervise kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28) ja õigust mitte olla piinatud, ebainimlikult ja alandavalt koheldud (PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3). 2) Ka kinnipeetava tööle määramisel peab tema töövõimelisust hindama talle diagnoositud haiguse raviarst ehk pädev arst, kellel on vastavad teadmised ja kvalifikatsioon. Kaebaja puhul on töövõimelisuse hindamisel pädevaks arstiks neuroloog või neurokirurg. Kaebaja töövõimelisust on aga hinnanud Viru Vangla meditsiiniosakonna nahaarst, kellel ei ole neuroloogi ega neurokirurgi kvalifikatsiooni. 3) Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo
  31. juuli
  32. a otsusega nr 1245513 tunnistati kaebaja 50% ulatuses töövõimetuks üldhaigestumise tõttu alates
  33. juunist 2015 kuni
  34. juunini
  35. Ekspertiis tuvastas, et kaebaja ei saa üldse füüsilist tööd teha ja olla pidevas sundasendis. Ekspertiis tuvastas asjaolud ja pani diagnoosi, mis on vastuolus käskkirjas määratavaga, et raskusi võib tõsta 5 kg ja ei sobi füüsiline töö ja püsiv sundasend. Raskusi ei tohi kaebaja üldse tõsta ja kaebajale ei sobi igasugune füüsilise koormusega töö ning pidev sundasend. 2 3-15-2075
  36. Vastustaja on seisukohal, et haldus- ja kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on õigesti leitud, et kaebaja on isikuks, kes on kohustatud vanglas töötama tööle määramise käskkirjas 6-2/1150 sätestatud tingimustel. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning palub halduskohtul neid vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg-le 2 järgida. Vastustaja märgib kaebusele vastuseks veel lisaks järgnevat. 1) Vangla on kohtueelses menetluses hinnanud õigesti kaebaja töövõimet. Eksitav on kaebaja poolt tekitada muljet, nagu oleks Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1245513 keelatud kaebajal igal juhul töötamine. Viidatud otsusega, mida vangla on kohtueelses menetluses ka hinnanud, on tuvastatud kaebaja töövõimetus 50% ulatuses. Ekspertarst on sedastanud, et tööde valik on ainult vähesel määral (mõõdukalt) piiratud, töötamisel ei sobi sundasend ja füüsiline koormus. Vaidlustatud otsuse tegemisel on kaebaja piiratud töövõimega arvestatud (lisatud väljavõte raviloost 170), see nähtub ka vaidlustatud otsuse p-st

  1. Seega on vaidlustatud otsus kooskõlas Sotsiaalkindlustusameti otsusega. 2) Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja pädevuses, kes hindab kinnipeetava töövõimelisust. Viru Vangla arst doktor Elle Elberg on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal ning talle on omistatud arsti kvalifikatsioon. Seadusel ei põhine kinnipeetava kaebuse väide, nagu oleks tema tervislikku seisundit pädev hindama ainult neuroloog või neurokirurg. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 3 lg 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse piirides. Asjaolu, et dr Elberg on lisaks üldarsti kutsele omandanud täiendavad spetsiifilised teadmised dermatoveneroloogiast, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. A.S. on esitanud kohtule kaebuse, milles on soovinud Viru Vangla
  3. juuli
  4. a majandustööle määramise käskkirja nr 6-2/1150 (tl 17) tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates
  5. juulist kuni
  6. oktoobrini
  7. Käskkirjas märgiti, et vastavalt vangla arsti ettekirjutusele võib A.S. töötada kuni kaks tundi päevas, ta ei tohi tõsta raskusi üle 5 kg ja talle ei sobi raske füüsiline töö ning püsiv sundasend. Kaebaja ei vaidlusta tervishoiuteenust, vaid vangla haldusakti.
  8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
  9. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lg-st 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. septembri
  11. a otsus asjas 3-3-2-1-15, p 16;
  12. jaanuari
  13. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Käesoleval juhul on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst vabastamiseks esines VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud alus - võimetus töötada tervislikel põhjustel. 3 3-15-2075
  14. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kaebaja leiab, et kinnipeetava tööle määramisel peab tema töövõimelisust hindama haiguse diagnoosinud raviarst. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on töövõimelisuse hindamisel pädevaks arstiks neuroloog või neurokirurg. Kaebaja töövõimelisust on aga hinnanud Viru Vangla meditsiiniosakonna nahaarst, kellel ei ole neuroloogi ega neurokirurgi kvalifikatsiooni. Kohus selle kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vastustaja selgituste kohaselt on Viru Vangla arst doktor Elle Elberg lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal ning talle on omistatud arsti kvalifikatsioon. Lisaks üldarsti kutsele on dr Elberg omandanud täiendavad spetsiifilised teadmised dermatoveneroloogiast.
  15. VangS § 52 lg 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad sama seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist eriarstiabi andva arsti seisundis (TTKS §-d 20-21), osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt perearsti kvalifikatsioonile (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014, lk 138). Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks.
  16. Vaidlust ei ole selles, et kuus päeva pärast vaidlusaluse käskkirja kaebajale tutvustamist, leidis Sotsiaalkindlustusamet
  17. juuli
  18. a otsuses nr 1245513, et A.S. on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent on 50%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on
  19. juuni
  20. Püsiva töövõimetuse kestus alates
  21. juunist 2015 kuni
  22. juunini 2017 (tl 9p). Otsusest nähtub, et ekspertarst tegi kindlaks, et A.S.l on seoses keskmise raskusega funktsioonihäiretega tööde valik mõõdukalt piiratud. Samuti ei sobi talle pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö (tl 9).
  23. Kaebaja leiab, et Viru Vangla tööle määramise käskkiri on vastuolus Sotsiaalkindlustusameti otsusega. Kaebaja märgib, et ta ei tohi üldse raskusi tõsta ja talle ei sobi füüsilise koormusega töö ning pidev sundasend. Kohus sellega ei nõustu. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst
  24. juulil 2015 leidnud „Töötamise osas jääb kehtima varasem tõend 26.
  26. Terviseseisund võimaldab teostada tööülesannete punktides 1.1., 1.
  27. ja 1.3., kuid ei sobi raske füüsiline töö ja püsiv sundasend. Lubatud töötada kuni 2 tundi päevas. Mitte tõsta raskusi üle 5 kg“ (Ravilugu nr 170, tl 37). Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Kohtu hinnangul on arst kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud asjaoluga, et kaebajal on diagnoositud nimmevalu (M54.5) ning
  28. a MRT uuringu kohaselt on kaebajal arenguliselt kitsas spinaalkanal; vähesed erinevat laadi degeneratiivsed muutused ja L3/4-L4/5 kerge spinaalstenoos. Samuti on vangla arst määratlenud, milliseid konkreetseid tööülesandeid võib kaebaja täita, viidates tööülesannete punktidele 1.1.-1.
  29. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. 4 3-15-2075
  30. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et vangla majandustöö ei ole raske füüsiline töö ega sundasendis töö (tl 23, 25p). Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus pidevalt oma asendit muuta, tegemist on liikuva tööga ning töid tehes ei ole inimene sundasendis. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav.
  31. Kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Kuna Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus tehti hiljem, kui vaidlusalune tööle määramise käskkiri, on selge, et Sotsiaalkindlustusameti otsusele ei saanud vangla tugineda. Samas on vangla arst kaebaja tööle määramisel arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga (vt käesoleva otsuse p 17) ning kaebaja on tööle määratud osalise tööajaga. Pealegi on vangla pärast Sotsiaalkindlustusameti otsusest teadasaamist leidnud ikkagi, et A.S. on töövõimeline. Nii on vangla meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi
  32. augusti
  33. a tõendi kohaselt A.S.50% osas töövõimeline ning arvestades kinnipeetava tervislikku seisundit on tema lubatud töökoormus 4 tundi päevas (tl 39). Järelikult on kaebaja tööle määratud isegi lubatust lühemaks ajaks.
  34. Viru Vangla II üksuse inspektor-kontaktisiku
  35. juuli
  36. a õiendist nähtub, et
  37. juulil 2015 viibis kinnipeetav A.S. kontaktisiku vastuvõtul ning talle anti võimalus vastuväidete esitamiseks tööle määramise käskkirja koostamiseks (tl 18). Kinnipeetav väitis, et talle on antud tööst vabastus kuni karistusaja lõpuni ning tööle ta ei hakka. Kirjalikke vastuväiteid kaebaja esitada ei soovinud. Ärakuulamise kohustus ei tähenda, et kinnipeetavat ei saaks majapidamistöödele määrata ilma kinnipeetava nõusolekuta (Riigikohtu halduskolleegiumi
  38. novembri
  39. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 17).
  40. Kokkuvõttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. Tööle vormistamise nõuded on loetletud justiitsministri
  41. veebruari
  42. a määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s
  43. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. See on antud justiitsministri
  44. novembri
  45. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lg 1 sätestatud pädevuse piires, järgib täpselt kaebaja kohta arsti poolt
  46. juuli
  47. a väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning ära on toodud ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud käskkirja ühe eksemplari, Viru Vangla direktori
  48. jaanuari
  49. a käskkirjaga 1.-1/15 kinnitatud lisa nr 1 „E7 koristaja tööjuhendi“ ning Viru Vangla direktori
  50. veebruari
  51. a käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi (kinni peetavale)“, lisaga nr 9 „Koristaja tööjuhendi“ (kinni peetavatele), mis on kinnitatud Viru Vangla direktori
  52. jaanuari
  53. a käskkirjaga nr 1-1/15, 16 ja need on talle arusaadavad. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et Viru Vangla
  54. juuli
  55. a kinnipeetava A.S. majandustööle määramise käskkiri nr 6-2/1150 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PS § 18 ja 28 ning EIÕK art-t 3 ei ole vangla rikkunud. 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt

§ 109

lg 1 5 3-15-2075 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.