KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1722 Haldusasi A.L. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks kustu

§ 139) andmed Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1.

Tagastada kaebus A.L.le.

1. Tagastada Andres läbi poolt kaebuselt haldusasjas nr 3-16-1722 tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega A.L. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx.
2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. 26.08.2016 (koos 16.09.2016 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule A.L. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks kustutada karistusregistrist kaebaja kohta arhiveeritud kriminaalkaristuse (

§ 139) andmed.

Kaebuse kohaselt on kaebaja nimel karistusregistris arhiveeritud karistuste hulgas süütegu, mis kehtivatest õigusnormidest lähtuvalt peaks olema kustutatud. Kaebaja taotleb süüteo eest määratud karistuse arhiveeritud andmete kustutamist seoses arhiveerimistähtaja möödumisega. Kaebaja on veel märkinud, et Registrite ja Infosüsteemide Keskus soovitas kaebuse esitajal antud küsimuse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebuse esitaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et A.L. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ning vastav puudus takistab asja edasist menetlust. Kohus selgitas kaebajale oma 15.09.2016 käiguta jätmise määruses, et antud juhul on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kõige tõhusam esitada kohtule kohustamisnõue Justiitsministeeriumi kohustamiseks kustutada karistusregistrist kaebaja kohta arhiveeritud kriminaalkaristuse (

§ 139) andmed.

Samas selgitas kohus kaebajale ka seda, et kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on eelnev samas küsimuses haldusorgani poole pöördumine ehk antud juhul Justiitsministeeriumile samasisulise taotluse esitamine. Alles seejärel ja juhul, kui Justiitsministeerium peaks kaebaja avalduse rahuldamisest keelduma, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda samasisulise nõudega (taotledes vastava keelduva otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist toimingu sooritamiseks) halduskohtu poole Sellest tulenevalt palus kohus kaebajal täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid (seoses eelneva pöördumisega haldusorgani poole) ning nõuet. Kaebaja esitaski kohtule 16.09.2016 täpsustatud kaebuse, kuid sellest ei nähtu, et kaebaja oleks samasisulise taotlusega Justiitsministeeriumi poole pöördunud. Kohtule esitatud materjalidest selgub, et kaebaja on saatnud kirja seoses tema arhiveeritud karistusandmetega Registrite Infosüsteemide Keskusele (tl 11), kes on kaebajale soovitanud antud küsimuses kohtu poole pöörduda. Kohus leiab, et nimetatud kaebaja kirja ei saa käsitleda korrektse taotlusena, sest selles puudub selgesõnaliselt väljendatud ja üheselt arusaadav taotlus andmete kustutamiseks karistusregistri arhiivist. Seetõttu ei ole käesoleval juhul kaebaja esitanud haldusorganile veel korrektset taotlust karistusregistri arhiivis olevate andmete kustutamiseks ja kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist seda teha. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et kuigi kaebaja on viidanud oma 15.07.2016 teates karisturegistrile karistusregistri seaduse § 24 lg 6 toodud tähtaegadele, ei ole käesoleval juhul see paragrahv ainus asjakohane õiguslikku küsimust reguleeriv säte. Nimelt on käsoleval juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja on süüdi mõistetud ja karistuse kandnud sellel ajal (1995-1996) kehtinud Kriminaalkoodeksi § 139 lg 1 alusel. Asjaolu, et vahepeal on nimetatud kuritegu sätestav paragrahv muutnud ja sisuliselt oleks tänapäeval toime pandav analoogiline tegu kvalifitseeritav KarS § 218 sätestatud teona ehk väärteona, ei muuda veel kaebaja toime pandud tegu väärteoks karistusregistri seaduse mõttes. Kas selline ümberkvalifitseerimine on võimalik ja kas sellest tuleneb Karistusregistri seaduse § 24 lg 6 sätestatud 10 aastase arhiveerimistähtaja rakendamine kaebaja toimepandud teo suhtes, tuleb välja selgitada kõigepealt kompetentsel haldusorganil pärast seda, kui kaebaja on esitanud korrektse taotluse arhiiviandete kustutamiseks.

1. Kohus peab vastava pöördumise esitamisega seoses vajalikuks selgitada, et vastavalt karistusregistri seaduse § 34 lg 1 suletakse ebaõiged andmed ja parandatakse registri volitatud töötleja poolt andmete esitaja taotluse, registri vastutava töötleja või inspektsiooni ettekirjutuse või kohtu määruse alusel. Karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium (karistusregistri seaduse § 4). Praktikas on registri volitatud töötlejal olnud senini õigus parandada ainult ilmselgelt ekslikult karistusregistrisse kantud andmeid (vt ka § 34 lg 4). Arhiveeritud andmete, mille kustutamiseks puudub üheselt selge õigusnorm, kustutamine isiku taotluse alusel eeldab kohtu arvates spetsiifilise õigusliku otsuse langetamist ja vastav pädevus on olemas ainult seadusega selleks 2 volitatud haldusorganitel ja asjakohastel seadusega sätestatud juhtudel vastava otsuse langetanud kohtul (sellise olukorraga hetkel tegemist ei ole), registri vastutaval töötlejal (Avaliku teabe seadus § 434) ja Andmekaitse Inspektsioonil. Lähtudes eeltoodust on kaebajal tulenevalt seaduses toodust kõige mõistlikum ja tal tuleks enne vastava kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumist esitada korrektne taotlus enda suhtes arhiveeritud karistusandmete kustutamiseks Justiitsministeeriumile. Kuni kaebaja ei ole vastavat taotlust esitanud ning taotlust ei ole haldusorgani poolt lahendatud, ei saa kohus kaebust vastavas kohustamisnõudes menetleda ning kaebus tuleb selle esitajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, sest selline kaebuse puudus ei ole kaebuse ettevalmistavas menetluses ka kõrvaldatav. Kohus juhib kaebaja tähelepanu veel sellele, et juhul kui Justiitsministeerium peaks kaebaja taotluse suhtes tegema keelduva otsuse, siis on kaebajal võimalik kohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul arvates vastava otsuse teatavaks tegemisest (vt HKMS § 46 lg 1 ja 2).
2. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
3. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajale tema poolt kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3