Tagastada kaebus A.L.le.
Kaebuse kohaselt on kaebaja nimel karistusregistris arhiveeritud karistuste hulgas süütegu, mis kehtivatest õigusnormidest lähtuvalt peaks olema kustutatud. Kaebaja taotleb süüteo eest määratud karistuse arhiveeritud andmete kustutamist seoses arhiveerimistähtaja möödumisega. Kaebaja on veel märkinud, et Registrite ja Infosüsteemide Keskus soovitas kaebuse esitajal antud küsimuse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebuse esitaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et A.L. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ning vastav puudus takistab asja edasist menetlust. Kohus selgitas kaebajale oma 15.09.2016 käiguta jätmise määruses, et antud juhul on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kõige tõhusam esitada kohtule kohustamisnõue Justiitsministeeriumi kohustamiseks kustutada karistusregistrist kaebaja kohta arhiveeritud kriminaalkaristuse (
Samas selgitas kohus kaebajale ka seda, et kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on eelnev samas küsimuses haldusorgani poole pöördumine ehk antud juhul Justiitsministeeriumile samasisulise taotluse esitamine. Alles seejärel ja juhul, kui Justiitsministeerium peaks kaebaja avalduse rahuldamisest keelduma, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda samasisulise nõudega (taotledes vastava keelduva otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist toimingu sooritamiseks) halduskohtu poole Sellest tulenevalt palus kohus kaebajal täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid (seoses eelneva pöördumisega haldusorgani poole) ning nõuet. Kaebaja esitaski kohtule 16.09.2016 täpsustatud kaebuse, kuid sellest ei nähtu, et kaebaja oleks samasisulise taotlusega Justiitsministeeriumi poole pöördunud. Kohtule esitatud materjalidest selgub, et kaebaja on saatnud kirja seoses tema arhiveeritud karistusandmetega Registrite Infosüsteemide Keskusele (tl 11), kes on kaebajale soovitanud antud küsimuses kohtu poole pöörduda. Kohus leiab, et nimetatud kaebaja kirja ei saa käsitleda korrektse taotlusena, sest selles puudub selgesõnaliselt väljendatud ja üheselt arusaadav taotlus andmete kustutamiseks karistusregistri arhiivist. Seetõttu ei ole käesoleval juhul kaebaja esitanud haldusorganile veel korrektset taotlust karistusregistri arhiivis olevate andmete kustutamiseks ja kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist seda teha. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et kuigi kaebaja on viidanud oma 15.07.2016 teates karisturegistrile karistusregistri seaduse § 24 lg 6 toodud tähtaegadele, ei ole käesoleval juhul see paragrahv ainus asjakohane õiguslikku küsimust reguleeriv säte. Nimelt on käsoleval juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja on süüdi mõistetud ja karistuse kandnud sellel ajal (1995-1996) kehtinud Kriminaalkoodeksi § 139 lg 1 alusel. Asjaolu, et vahepeal on nimetatud kuritegu sätestav paragrahv muutnud ja sisuliselt oleks tänapäeval toime pandav analoogiline tegu kvalifitseeritav KarS § 218 sätestatud teona ehk väärteona, ei muuda veel kaebaja toime pandud tegu väärteoks karistusregistri seaduse mõttes. Kas selline ümberkvalifitseerimine on võimalik ja kas sellest tuleneb Karistusregistri seaduse § 24 lg 6 sätestatud 10 aastase arhiveerimistähtaja rakendamine kaebaja toimepandud teo suhtes, tuleb välja selgitada kõigepealt kompetentsel haldusorganil pärast seda, kui kaebaja on esitanud korrektse taotluse arhiiviandete kustutamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.