2-15-5119/47

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5119 Tsiviilasi OV hagi PV vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OV apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kostja: PV (isikukood XXXXXXXXXXX) Istungi toimumise aeg
3. juuni 2016 RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. detsembri 2015 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
6. Lahutada OV ja PV abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX, abielu registreerimise koht Ameerika Ühendriigid, Clarki maakond, Nevada, Las Vegas, abielutunnistus nr XXX.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada.
8. Jätta rahuldamata PV taotlus menetluse peatamiseks kuni Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus otsuse tegemiseni.
9. Võtta asja juurde PV Pretorias Lõuna-Aafrika Vabariigis vande all antud seletus koos tõlkega.
10. Jätta asja juurde võtmata PV poolt ringkonnakohtule saadetud poolte ekirjavahetus, Viber-rakendusega saadetud sõnumid, Lõuna-Aafrikas toimuva kohtumenetluse dokumendid ja Pretoria Perevägivalla kohtu otsus.
11. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
12. OV esitas 02.04.2014 Harju Maakohtusse hagi PV vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu XX.XX.XXXX. XX.XX.XXXX sündis pooltel poeg K ja XX.XX.XXXX tütar F, kes elavad käesoleval ajal kostja juures.
13. Poolte abielulised suhted lõppesid umbes aasta tagasi, need on pöördumatult lõppenud ja kooselu taastamine ei ole võimalik. Kostja on hagejale korduvalt öelnud, et soovib abielu lahutamist. Kostja vastuväited
14. Kostja võttis omaks, et poolte abielulised suhted on lõppenud, kuid leidis, et abielu tuleb lahutada Lõuna-Aafrika Vabariigis.
15. Kostja teatas 13.05.2015 maakohtule, et abielulahutusprotsessi on alustatud kostja avalduse alusel ka Pretoria kohtus Lõuna-Aafrika Vabariigis. Esimese astme kohtu otsus
16. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
17. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud Ameerika Ühendriikides, kuid kuna kohtule ei ole esitatud abielutunnistust, ei saa kohus täita kohustust viidata riigile, linnale ja konkreetsele perekonnaseisuasutusele, kus lahutatav abielu sõlmiti ega abielulahutuse jõustunud otsust sellele asutusele saata.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 1 kohaselt peab maakohus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulama. Kohus kuulas hageja isiklikult ära 19.05.2015 istungil. Lõuna-Aafrika Vabariigis elavat kostja ei ole kohus saanud isiklikult ära kuulata.
19. Pooltel on kaks alaealist last, pooled on elanud eraldi vähem kui kaks aastat, seega on mõistlik kohtu poolt võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, mis ei ole võimatu. Poolte abielusuhted on lõppenud, kuid kohus ei ole veendunud, et suhted on pöördumatult lõppenud ja kooselu taastamine ei ole võimalik. Apellatsioonkaebus
20. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
21. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 102 lg-t 3, kuigi otsusest ei nähtu, kuidas on säte mõjutanud asja lahendamist. Nimetatud säte reguleerib abieluasjade Eesti riigisisest 2 kohtualluvust. Ringkonnakohus selgitas 19.10.2015 määruses kohtualluvuse määramist ja leidis, et hagi kuulub lahendamisele Eesti kohtus Eesti õiguse alusel.
22. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 231 lg 2 ja hagi ebaõigesti hagi rahuldamata seetõttu, et kohtule ei ole esitatud abielutunnistust. Hageja esitas abielu registreerimise tõendamiseks rahvastikuregistri väljavõtte ja viitas, et abielutunnistuse originaal on kostja valduses. Pooltel ei ole vaidlust abielu registreerimise üle. Maakohus ei selgitanud, et abielutunnistuse puudumine takistab asja õiget lahendamist ega seda, miks rahvastikuregistri väljavõte ei tõenda abielu registreerimise fakti. Kohus oleks abieluasjas saanud tõendeid koguda omal algatusel.
23. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Otsusest ei selgu, millisest sättest tulenevalt on maakohtul abieluasjas kohustus resolutsioonis kajastada täpsed andmed abielu registreerinud asutuse kohta ja kohustus edastada abielu lahutamise otsus sellele asutusele.
24. Maakohus viitas ebaõigesti Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvale abielu lahutamise vaidlusele, kuna vastavalt ringkonnakohtu 19.10.2015 määrusele ei oma see käesolevas vaidluses mingit tähtsust.
25. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 346 lg 2 ja § 477 lg-d 1 ja 4, kuna ei rakendanud seaduses sätestatud meetmeid kostja ärakuulamiseks. Kostjal oli mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, kuna ta elab Lõuna-Aafrika Vabariigis. Samas oli kostja esitanud digitaalselt allkirjastatud kirjaliku seletuse. Kui kohus ei pidanud seda piisavaks, oleks ta pidanud kostja ära kuulama mh telefoni teel või võtma temalt vajaliku seletuse erinõude korras.
26. Maakohus rikkus perekonnaseaduse (PKS) § 67, kuna jättis abielu lahutamata sõltumata sellest, et tuvastas, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Pooled elavad eri kontinentidel, mistõttu ei puutu nad kokku sellisel määral, et neil oleks vajadus abielulise kooselu taastamist kaaluda. Kumbki pool ei soovi kooselu taastada ning esitatud faktide ja tõendite alusel puudub alus eeldada, et pooled kooselu taastaksid. Seega on eeldused abielu lahutamiseks täidetud. Kohus ei põhjendanud, miks on kohtu hinnangul võimalik pooli lepitada ega toonud esile ühtegi abinõu poolte lepitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
27. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata või alternatiivselt peatada abielulahutuse menetlus Eesti Vabariigi kohtus kuni Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu otsuseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi.
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus ei lähtunud otsust tehes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest, mis viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.
30. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks nõudnud pooltelt abielutunnistuse esitamist. Asjaolu üle, et poolte abielu registreeriti XX.XX.XXXX vaidlust ei olnud ja abielu registreerimise koht – Las Vegas, Nevada, Ameerika Ühendriigid oli märgitud kostja poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi Pretoria kohtule esitatud avalduses, mis esitati kostja poolt 3 13.05.2015 ka maakohtule (t lk 25). Abielu registreerimine XX.XX.XXXX Ameerika Ühendriikides ja abielutunnistuse number (XXX) kajastub ka Eesti rahvastikuregistri väljavõttes (t lk 4). Kostja esitas ringkonnakohtule 07.06.2016 kohtuistungil abielutunnistuse koopia, mille ringkonnakohus võttis asja juurde.
31. Hagi rahuldamata jätmiseks ei olnud alust ka seetõttu, et kostja ei ilmunud maakohtu istungile ja kohus ei saanud teda kohtuistungil ära kuulata. TsMS § 346 lg 2 esimese lause kohaselt kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus teatas maakohtule korduvalt mõjuvatest põhjustest, miks tal ei ole võimalik Eestisse kohtuistungile tulla – vastavate rahaliste vahendite puudumine, alaealisi lapsi ei saa üksi Lõuna-Aafrika Vabariiki jätta (t lk 13,14,94) ja ta palus asja lahendada tema osavõtuta (t lk 14) . Sama paragrahvi lg 2 teises lauses on sätestatud, et kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kui maakohus ei pidanud piisavaks kostja poolt digitaalselt allkirjastatud seisukohti, kus kostja on kinnitanud abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamise soovi, oleks kohus pidanud korraldama kostja ärakuulamise ja seletuse võtmise erinõude korras Lõuna-Aafrika Vabariigis. Asja materjalist ei nähtu põhjust, miks maakohus seda ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud kostja kohtuistungile ilmumata jätmine TsMS § 346 lg 2 esimese lause järgi asja lahendamist ega andnud alust hagi rahuldamata jätmiseks.
32. Kuna pooled olid maakohtule kinnitanud abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamise soovi, jääb arusaamatuks, millel põhineb maakohtu veendumus, et suhted ei ole pöördumatult lõppenud ning kooselu taastamine ja poolte lepitamine on võimalik. Samuti ei ole maakohus põhjendanud oma seisukohta, et kohus võtab tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Milliseid abinõusid kohus silmas pidas ja mil viisil kohus neid rakendada kavatses, ei ole kohtuotsuses märgitud.
33. Kostja on ka ringkonnakohtule korduvalt teatanud, et tal ei ole võimalik ringkonnakohtu istungil osaleda rahaliste vahendite puudumise ja alaealiste laste tõttu, keda ei saa üksi Lõuna-Aafrika Vabariiki jätta (t lk 165, 206, 230). Kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud, sest kostja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta Eestisse kohtuistungitele ei tule. Ringkonnakohtul oli õigus TsMS § 649 lg 1 alusel lahendada kaebus kostja osavõtuta.
34. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad abikaasad on kinnitanud abielusuhete lõppemist ja algatanud abielu lahutamise menetlused – üks Eestis ja teine Lõuna-Aafrika Vabariigis ning puudub alus arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Kostja esitas ringkonnakohtule Pretorias vande all antud seletuse, millest nähtub jätkuv abielu lahutamise soov, kuigi kostja ei soovi abielu lahutamist Eestis, vaid Lõuna-Aafrika Vabariigis koos varaliste ja lastega seonduvate küsimuste lahendamisega (t lk 149-155). PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesolevaks ajaks on ka see eeldus täidetud. Seega on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väited selle kohta, et abielu lahutamine Eestis võib põhjustada talle täiendavaid kulutusi ja toiminguid.
35. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni LõunaAafrika Vabariigi kohtus otsuse tegemiseni. Sisuliselt soovib kostja käesolevas asjas menetluse peatamist teise kohtumenetluse tõttu, mida reguleerib TsMS §
36. Selle sätte alusel võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise 4 käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Käesolevas asjas tehtav otsus abielu lahutamise kohta ei sõltu ühisvara jagamise ja lastega seotud vaidluse lahendamise kohta Lõuna-Aafrika Vabariigis tehtavast otsusest, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
37. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja poolt Pretorias Lõuna-Aafrika Vabariigis vande all antud seletuse koos tõlkega. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 652 lg 2 alusel asja juurde ja jätab tähelepanuta kostja poolt ringkonnakohtule saadetud poolte e-kirjavahetuse, Viberrakendusega saadetud sõnumid, Lõuna-Aafrikas toimuva kohtumenetluse dokumendid ja Pretoria Perevägivalla kohtu otsuse, kuna kostja ei ole taotlenud nende asja juurde võtmist ega põhistanud, milliseid asjaolusid ta nendega tõendada abielulahutuse menetluses tõendada soovib.
38. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5