← Eesti

2-16-5319/3

Obsah (5)§ 79§ 241§ 20§ 21§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 2.05.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5319 Kohtuasi Korteriühis

) § 18 lg-le 1 on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse (§ 18 lg 2). Muu hulgas kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine (§ 19 lg 1 p 2). Lähtudes üldkoosoleku läbiviimise eesmärkidest ja üldkoosoleku tähendusest, ei tohi üldkoosolekut läbi viia ositi, st erinevatele mittetulundusühingute liikmetele eraldi. Üldkoosolekust peavad kõik ühistu liikmed saama osa võtta samal ajal. Vastupidise seisukoha korral oleksid mõttetud

-s üldkoosolekut puudutavad sätted, eriti üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest tulenev otsuste tühisuse regulatsioon. Asjaolu, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagist loobuti, ei muuda otsust seaduslikuks. Vastavalt TsÜS §-le 38 saab otsuse tühisusele tugineda ka ilma hagi esitamiseta.

§ 79lg 5 kohaselt keeldus registripidaja kande tegemisest.

Kohtunikuabi jättis 11.02.2016 esitatud avalduse rahuldamata. Määruskaebus

  1. Avaldaja palus tühistada Tartu Maakohtu 15.03.2016 määruse registriasjas nr M 10156640/
  2. Maakohtu määrus on põhjendamata, kuna ei ole käsitletud korteriühistu põhikirja p 4.11, mille kohaselt võib vajadusel ühistu üldkoosolekut läbi viia koridoride kaupa, ning osalejate arv ja otsustamise tulemus sel juhul liidetakse. Kohus ei leidnud, et ühistu põhikiri oleks selles osas seadusega vastuolus. Kohus ei tuginenud

§ 241lg-s 1 nimetatud otsuse tühisuse alusele.

Maakohtus oli vaidlus 1.03.2016 üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse üle, kuid hageja SK loobus kompromissi korras hagist. Kohus on lähtunud üksnes üldkoosoleku läbiviimise eesmärkidest ja üldkoosoleku tähendusest, jättes arvestamata ühistu põhikirja regulatsiooni ja ühistu liikmete suure arvu. Tegemist oli korduskoosolekuga, millel puudub kõrgendatud kvoorumi nõue. Kohtunikuabi on omaalgatuslikult hakanud hindama üldkoosoleku otsuse tühisust, kuigi see ei ole registripidaja pädevuses. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus oli seaduslik, sest järgitud oli seadust ja korteriühistu põhikirja.

  1. Tartu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel Harju Maakohtule läbivaatamiseks. Harju Maakohus jättis Tartu Maakohtu määruse muutmata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu määrus
  2. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Tartu Maakohtu registriosakonna kandemääruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kohtunikuabi jättis kandeavalduse õigesti rahuldamata, kuna avaldaja poolt ajavahemikus 4.-15.05.2015 toimunud koosolekuid, mida nimetati koondnimetuse „üldkoosolek“ all, ei kutsutud kokku ega viidud läbi kooskõlas

-s üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist käsitlevate sätetega.

§ 20

sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise korra, mille kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva ja teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord (sama sätestab põhikirja p 4.4). Kohtunikuabil oli õigus, kui ta tuvastas, et üldkoosolekut ei saa läbi viia ositi, st erinevatele mittetulundusühingute liikmetele eraldi ajal. Selleks, et ühistu liikmetel oleks võimalik realiseerida oma ühistuliikme õigusi, st kujundada ja avaldada arvamust päevakorras olevates küsimustes, peab neil olema õigus osa võtta ühest ja samas üldkoosolekust, kuulata seal teiste ühistu liikmete seisukohti ja sõnavõtte päevakorras olevate küsimuste kohta. 2 Praegusel juhul oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 21

lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p 4.8 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 30% ühistu liikmetest. Avaldaja ei viinud üldkoosolekut läbi

nõuetega kooskõlas. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus avaldaja

-s sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (

§ 20

lg-d 5 ja 6) ja

§ 21lg 3 kohaselt ei olnud avaldaja õigustatud otsuseid vastu võtma.

Vaidlustatud üldkoosoleku otsus, mille alusel avaldaja soovis juhatuse liikmete muutmiseks registrikande tegemist, oli vastuolus

§ 241lg-ga 1.

Avaldaja poolt 4.-15.05.2015 läbiviidud üldkoosolekut ei muuda seaduslikuks määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt oli Harju Maakohtus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagist loobutud. Üldkoosoleku otsust ei muuda seaduslikuks ka põhikirja säte, mille kohaselt võib üldkoosoleku läbi viia koridori kaupa. Selline säte on vastuolus

-ga, kuivõrd ühistu liikmetele peab olema tagatud õigus osaleda üldkoosolekul ühel ja samal samal ajal. Ühistu liikmele peab olema tagatud õigus osaleda üldkoosolekul koos kõigi ühistu liikmetega ühistu üldkoosoleku pädevuses olevate küsimuste arutamisel, sh valida ja olla valitud juhatusse ja teistesse põhikirjaga ettenähtud organitesse. Õigustuseks ei saa olla määruskaebuse esitaja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist takistab liikmete suur arv (922 liiget) ja et üldkoosolekute korraldamine on raske ja kulukas (suur ruumi rent). Tulenevalt

§ 10

lg-test 2 ja 3 tuleb registriandmete muutmise avaldusele lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletamistulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Tulenevalt

§ 79

lg-st 5 ei saa registripidaja teha kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Jõustus Riigikohtu 18.10.2016 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON

  1. Jätta tsiviilasjas nr 2-16-5319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
  4. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  5. Korteriühistu Paas garaažid menetluskulud jätta tema enda kanda.
  6. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.