lg-le 2, jagada XXXX kinnistu, E OÜ osa ning Osaühing S osa võrdsetes osades pankrotivõlgniku ning kostja kaasomandisse. Nimetatud ühisvara on kõige mõistlikum jagada selliselt, et vara jääb võrdsetes osades pankrotivõlgniku ning kostja kaasomandisse, sest selline 4 lahendus on kõige vähem koormavam nii pankrotivõlgniku kui ka kostja jaoks. Samuti aitab kõnealune lahendus kõige efektiivsemalt täita pankrotivõlgniku pankrotimenetluse eesmärke. Hageja palus jagada XXX kinnistu pankrotivõlgniku ning kostja vahel selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, müügitulemist täidetakse esmalt pankrotivõlgniku ning kostja 31.07.2003 laenulepingust ning selle lisadest tulenev ühiskohustus AS SEB Pank ees ning ülejäänud müügitulem jagatakse pankrotivõlgniku ning kostja vahel võrdsetes osades. Kuna XXX kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks ning hüpoteek tagab ühiskohustust, on kinnistu selline jagamine kõige mõistlikum lahendus. Samuti on kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel tagatud ühisomanikele õiglase ja kohase hüvitise maksmine. Alternatiivselt jagada XXX kinnistu võrdsetes osades pankrotivõlgniku ning kostja kaasomandisse. Kui kohus peaks otsustama XXX kinnistu sellise jagamise kasuks, palus hageja kohtul jagada pankrotivõlgniku ning kostja vahel võrdsetes osades ka pankrotivõlgniku ning kostja ühiskohustus AS SEB Pank ees. MV (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuete maht on 122 617,88 eurot, lisaks on pärast nõuete kaitsmise koosolekut kohtuotsusega tunnustatud VM nõuet 19 000 eurot ning pooleli on vaidlus HV nõude 10 737,16 eurot tunnustamise vaidluses. MV (pankrotis) pankrotivara hulka kuulub vaid XXX kinnistu, mille väärtus jääb ca viiekordselt alla pankrotimenetluses tunnustatud nõuete mahule - 122 617,88 eurot vs maksimaalselt 25 000 eurot. Seega ei ole MV (pankrotis) võlausaldajate nõuete rahuldamine MV (pankrotis) lahusvara arvelt võimalik ning ühisvara jagamine on juba seetõttu vajalik. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oma taotlust hageja taotletust erineva ühisomandi lõpetamise viisiga ei esitanud. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 kohaselt kaasomandi lõpetamise sätete järgi ning seda ka siis, kui ühisvara jagamine toimub pankrotimenetluse raames. Kaasomandi lõpetamise sätted, sh kaasomandi lõpetamise viiside ammendava loetelu, kehtestab
Kuna ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete järgi, saab ühisomandit lõpetada vaid
Ükski nimetatud sättes sisalduv alternatiiv ei näe ette võimalust lõpetada kaasomandit viisil nagu on taotletud hagis, elik mõttelisteks osadeks jagamisega. Asi, mis kuulub mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades, on isikute kaasomandis. Sisuliselt soovib hageja ühisomandi jagamist kaasomandiks.
lg 2 teine alternatiiv, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamisel võimalik jätta asi mitmele kaasomanikule, kohaldub olukordades, kus kaasomanikke on rohkem kui kaks ning vähemalt üks neist kaotab omandiõiguse kaasomandiosale. Seega, kuivõrd ühisomand lõpetatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt, kaasomandi lõpetamise viisid on ammendava loeteluna kehtestatud
lg-s 2 ning hageja nõuded ei ole
§-ga 77 lg 2 kooskõlas, ei ole nende nõuete osas võimalik hageja eesmärki, s.o ühisomandi lõpetamist, esitatud hagiga saavutada. Kohus on seotud hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viisidega ega saa valida omal äranägemisel kaasomandi lõpetamise viisi. Samal põhjusel on ennatlik hageja üleskutse kostjale esitada oma nägemus kaasomandi lõpetamise viisidest – menetluslikult saab kostja seda teha üksnes vastuhagi esitamisega. Vastuhagi esitamise vajadus sõltub otseselt sellest, kas hageja jääb esitatud nõuete juurde, täiendab neid mõne konkreetse ühisomandi lõpetamise viisiga või taotleb ühisvara jagamist üldsõnalisemalt elik viisil, mis koormaks ühisomanikke kõige vähem. Kui hageja jääb hagiavalduse põhjendavas osas esitatud seisukohale, et ka äriühingute osad tuleb jätta abikaasade kaasomandisse, siis esineb hagiavalduse läbi vaatamata jätmise alus ka nimetatud nõude osas. 5 Võrreldes esialgse hagiavaldusega esitas hageja 29.04.2015 nõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning asjakohaste tahteavalduste asendamiseks TsÜS § 68 lg 5 ning KRS § 341 lg 8 alusel. Samuti on uue nõudena hageja taotlenud kostja kohustamist võtma E OÜ ja OÜ S osanikuna vastu kindla sisuga otsused. Kostja nõusolekut hagi muutmiseks ei andnud. Kinnistu avalikul enampakkumisel võõrandamine on abikaasade huve põhjendamatult kahjustav. XXX kinnistu on abikaasade ning nende kolme lapse elukoht. Olukorras, kus pankrotivõlgnikule kuulub lahusvarana XXX kinnistu ning abikaasade ühisvara hulka kuulub lisaks äriühingu osadele ka XXXX kinnistu, on võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada abikaasasid vähem koormaval moel, jättes neile alles nende kodu. Pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisab pankrotivõlgniku lahusvarast ning ülejäänud abikaasade ühisvarast ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ei nõustunud hageja väitega kinnistute väärtuste kohta. Täpsustatud hagiavaldusele lisatud MP arvamus ei ole eksperthinnang. MP arvamus on koostatud äärmiselt piiratud teabe pinnalt ega põhine kinnistu väärtust mõjutavate tegurite vahetul ja põhjalikul hindamisel. Arvestades hinnangu koostamiseks kulunud aega - MR poolt MP-le saadetud päringu ja sellele saadetud vastuse ajaline vahe on vaid 36 minutit, on see antud asjaoludesse süvenemata. MP kinnitas, et hinnang on ebatäpne ning põhineb eelduslikel andmetel. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hinnang on koostatud üle kolme aasta tagasi, ei ole MP arvamuse alusel võimalik objektiivselt tuvastada XXX ega XXX kinnistu väärtust praegusel hetkel. Perekonna kodu avalikule enampakkumisele panemine on äärmiselt koormav ühisvara jagamise viis, mille rakendamiseks peab haldur põhistama ja tõendama, et muud võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on ammendunud ning enampakkumise korraldamisel on reaalne tulem ehk kinnistu ostuhind ületab laenulepingu jäägi. XXX kinnistu väärtust ei tõenda täpsustatud hagiavaldusele lisatud maa-ameti andmebaasist tehtud väljavõte tehingute kohta Nõo vallas. Päringus kajastatud tehingutest on 2/3 kinketehing, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada kinnistu keskmist kohalikku müügihinda. Ühtlasi on tegemist on vananenud andmetega, mis on kogutud alates 01.01.
lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 järgi kaasomand jagatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele; lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile 7 kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisomanikud ei ole ühisomandi jagamises kokkuleppele jõudnud. Kohus leidis, et praegusel juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. MV-le kuulub lahusvarana Nõo vallas asuv XXX kinnistu, mille väärtus on MV väitel 130 000 eurot ning kinnistu müügist saadav tulu kataks MV vastu esitatud nõuded MV muul viisil põhjendamatult koormamata. Kostja väide kinnistu väärtuse kohta ei ole tõendamist leidnud. E-kirjavahetusest Pindi Kinnisvaraga 09.03.2012 ja väljavõttest Nõo vallas ajavahemikul 01.01.2010 - 27.04.2015 toimunud tehingute kohta nähtub, et XXX kinnitus väärtus võib olla 20 000 – 25 000 eurot, ehk ei kata MV vastu esitatud nõudeid. Hageja taotles jagada MV-le ja MM-V-le kuuluv 2/3 mõttelist osa XXXX kinnistust selliselt, et kummalegi jääb 1/3 mõttelist osa kinnistust või alternatiivselt müüa XXXX kinnistu avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügitulem jagada MV ja MM-V vahel võrdsetes osades ning arvata pool müügitulemist MV pankrotivara hulka. Hageja taotles XXX kinnistu müüki avalikul enampakkumisel või alternatiivselt kinnistu jagamist MV ja MM-V vahel ½ mõttelisteks osadeks. Kostja ei pidanud õiguslikult võimalikuks kinnistute jagamist mõttelisteks osadeks. Pankrotihalduri aruande kohaselt on XXXX kinnistu väärtus 6000 – 7000 eurot ja XXX kinnistu väärtus 120 000 – 130 000 eurot. Muid tõendeid kinnistute väärtuse kohta pole esitatud. Eeltoodu põhjal võtab kohus keskmise näitaja ja määrab XXXX kinnistu väärtuseks 6500 eurot ja XXX kinnistu väärtuseks 125 000 eurot. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et õiguslikult ei ole võimalik kinnistuid jagada hageja taotletud viisil. Nimelt kostja väitel ei ole võimalik ühisomandis oleva kinnistu jagamine kaasomanditeks.
lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nimetatud säte koos perekonnaseaduse § 37 lg-ga 3 näeb kohtu arvates ette võimaluse jagada ühisomand kaasomandi mõttelisteks osadeks. XXX kinnistu on MV ja MM-V ja nende laste elukohaks. XXX kinnistule on AS-i Eesti Ühispank ja MV ning MM-V vahel 31.07.2003 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks seatud hüpoteegid SEB Panga kasuks. Selleks, et pankrotivõlgnikule ja tema perele säiliks nende elukoht, leidis kohus, et XXX kinnistu tuleb jagada mõttelisteks osadeks ja MVle jagatav mõtteline osa arvata pankrotivara hulka. XXXX kinnistu asub Tartu maakonnas ja kostjal ning pankrotivõlgnikul ei ole nimetatud kinnistuga sellist seost kui XXX kinnistuga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et XXXX kinnistu tuleb müüa avalikul enampakkumisel. MV-l ja MM-V-l on AS-i Eesti Ühispank ja MV ning MM-V vahel 31.07.2003 sõlmitud laenulepingust tulenev ühiskohustus AS SEB Pank ees 77 977 eurot. Nimetatud kohustus kuulub poolte ühisvara hulka ja tuleb jagada võrdsetes osades. 8 Osaühingute E ja S osade nimiväärtuseks on kummalgi 2556 eurot. Osade nimiväärtused üldjuhul ei kattu nende tegeliku väärtusega. Kumbki pooltest ei ole taotlenud osade tegeliku väärtuse määramist. Seega lähtus kohus osade jagamisel nende nimiväärtusest. Kuna ühisvara jagatakse võrdsetes osades ja mõlemale abikaasale jagatakse osaühingute osadest pool, siis on poolte võrdsus tagatud. 29.04.2014 esitas hageja hagi täpsustuse, milles taotles kinnistu registriandmete muutmiseks ja osaühingu osanike nimekirja osanike kandmiseks kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega. Kostja vaidles selliste nõuete menetlemisele vastu. Kohus nõustus kostja väitega, et tegemist on hagi muutmisega ja menetles esitatud nõudeid TsMS § 376 lg 2 alusel. Praegusel juhul võimaldab hagi muutmine, s.o uute nõuete esitamine, hagi kiiremat lahendamist. Kui kohus ei lahenda korraga ära registrikannete muutmiseks ja osaühingu osanike nimekirja kandmiseks antava nõusoleku küsimust selles vaidluses, siis tuleb pooltel eelduslikult neid nõudeid lahendada muus kohtumenetluses, mis ei ole mõistlik. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja MM-V nõusolek kinnistusraamatu ja äriregistri kannete muutmiseks tuleb asendada kohtuotsusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asja menetluse kestvust ning asja keerukust, leidis kohus, et mõlema poole tasutud menetluskulud olid mõistlikud ja põhjendatud nii oma tunnitasu suuruselt kui ka kogumahult. Kuna kohus rahuldas hagi, jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellant ei vaidlusta kohtuotsust osas, milles maakohus jagas XXXX kinnistu viisil, kus see müüakse avalikul enampakkumisel ega osas, milles maakohus jagas E OÜ ja osaühingu S osad. Hageja muutis 29.04.2015 hagi, täiendades seda mitme uue nõudega. Maakohtu otsustus lubada hagi muutmist oli alusetu ning tõi kaasa põhjendamata ning lõppjäreldustes ebaõige kohtulahendi. Maakohus määras 14.04.2015 eelistungil hagejale tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 29.04.2015 menetlusdokumendi, milles täiendas oluliselt esialgses hagiavalduses sisaldunud nõudeid. Uute nõuetena taotles hageja kostja tahteavalduste asendamist ning kohustamist võtta osaühingute osanikuna vastu kindla sisuga otsuseid. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu, märkides mh, et täiendatud hagiavaldusest ei nähtu õigusnorm, millele tuginedes nõuab hageja kostjalt osanike koosolekul kindla sisuga otsuste vastuvõtmist. TsMS § 367 lg 2 ei reguleeri olukorda, mis puudutab uute nõuete esitamist kõrvuti algsetega, vaid üksnes olemasolevate nõuete muutmist või asendamist. Täpsustatud hagiavalduse punktides 1.3 ja 1.5.3 ning punktides 1.8 ja 1.12 esitatud nõuded olid uued ja iseseisvad võrreldes esialgses hagiavalduses sisaldunud nõuetega. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 376 lg-t 2. Maakohus otsustas menetlust mitte pikendada ning tegi otsuse kiirustades. Hageja uute nõuete osas ei viidud läbi nõuetekohast eelmenetlust. 9 Otsuse ennatlik tegemine nähtub kohtuotsuse puudulikust motiveeringust. Hageja nõuded olid esitatud olulise hilinemisega ning neid ei tohtinuks menetleda. Lisaks eeltoodule sisaldus esialgses hagiavalduses ka tingimuslik nõue, mida hageja täpsustatud hagiavaldus ei sisalda. Kostjale arusaadavalt on hageja vastavast nõudest menetluse kestel loobunud. Viidatud olukorras peab kohus selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta. Hageja nõudis nii tahteavalduste tegemise kohustuse tuvastamist kui tahteavalduste asendamist. Dubleerivate nõuete esitamiseks ja rahuldamiseks puudus vajadus. Maakohus on rahuldanud üksnes tahteavalduste asendamise nõuded ning jätnud tähelepanuta, et hageja on nõudnud ka tahteavalduse andmise kohustuste tuvastamist. Kooskõlas TsMS § 438 lg-s 1 sätestatuga peab maakohus võtma seisukoha kõigi esitatud nõuete osas. Liiati on kohus läinud vastuollu TsÜS § 68 lg-ga 5. Kohtuotsus asendab menetlusosalise tahteavaldusi üksnes juhul, kui kohus tuvastab otsuse resolutsioonis tahteavalduse tegemise kohustuse. Seega ei ole kohus võtnud kõikide nõuete osas seisukohta. Kui mõni nõuetest jäi rahuldamata või läbi vaatamata, tulnuks seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Kohtuotsuse põhjendav osa ja resolutsioon on vastuolus. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel ületanud haginõude piire ja alusetult arvanud kostja vara pankrotivara hulka. Hageja alternatiivne nõue oli jagada XXX kinnistu apellandi ja pankrotivõlgniku vahel võrdsetes mõttelistes osades, arvates MV (pankrotis) kaasomandi osa viimase pankrotivara hulka. Maakohus pidas viidatud nõuet põhjendatuks, ent on kohtuotsuse resolutsioonis arvanud mõlema abikaasa kaasomandi osad MV (pankrotis) pankrotivara hulka. Lisaks eeltoodule arvates mõlema abikaasa kaasomandi osa pankrotivõlgniku pankrotivara hulka, on maakohus ületanud haginõude piire ning teinud abikaasade ühisvara jagamist käsitleva materiaalõigusega vastuolus oleva kohtulahendi. Vastustaja ei ole hagiavalduses ega üheski hilisemas menetlusdokumendis taotlenud ühisvara jagamise järel mõlema abikaasa kaasomandi osa pankrotivarasse arvamist, liiati puuduks selleks kehtivast õigusest tulenev materiaalõiguslik alus. Maakohus rahuldas vastustaja alternatiivse nõude ning jagas abikaasade ühisvara hulka kuuluva XXX kinnistu viisil, kus kummalegi abikaasale jääb ½ suurune mõtteline osa kinnistust. Kostja on kogu menetlusel vältel olnud seisukohal, et PKS § 37 lg 3 koostoimes
lg-ga 2 ei näe võimalust moodustada abikaasade ühisvarast selle jagamisel kaasomandit. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, ent ei ole seisukohta põhjendanud. Maakohus on piirdunud hinnanguga, mille kohaselt näeb
Olukorras, kus ühisomandi jagamise viisi võimalikkus on olnud tsiviilasja keskseks küsimuseks, ei ole kohus sedavõrd üldsõnalise tõdemusega täitnud tal lasuvat põhjendamiskohustust.
lg 2 sätestab ammendava loetelu kaasomandi jagamise viisidest ega näe koostoimes PKS § 37 lg-ga 3 ette, et poolte ühisomandist saaks selle jagamisel moodustada kaasomandi. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et ühisvara jagamine toimub PankrS § 122 lg 1 kohase hagi alusel. PKS § 210 lg 1 ning § 211 kohaselt tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest, s.o. 01.07.2010 esitatud nõuete korral jagada abikaasade ühisvara vastavalt kehtivale perekonnaseadusele. 10 Lisaks eeltoodule rahuldas maakohus hageja nõude kohustada kostjat võtma vastu E OÜ ja OÜ S osanike otsused, millega nimetatud osaühingute osad nimiväärtusega 2556 eurot jagatakse mõlemal juhul kaheks eraldiseisvaks osaks nimiväärtusega 1278 eurot. Kohtuotsuse põhjendavas osas neid nõudeid käsitletud ei ole, seega on hageja nõuded rahuldatud ilma, et maakohus oleks neid sisuliselt hinnanud. Menetlusõiguslikud rikkumised on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohtuotsusega ei saa üldjuhul kohustada osanikku kohustada vastu võtma kindla sisuga otsust. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 kohaselt tahteavaldus ning juriidilise isiku organi otsus selliselt TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes mitmepoolne tehing. Osanike otsus on osanike erinevate tahteavalduste kogum. Arvestades eeltoodut, ei saa kohtuotsusega kohustada kostjat võtma vastu osanike otsust elik kohustada osanikku tagama osanike otsuse vastuvõtmiseks vajaminevad osanike kokkulangevad tahteavaldused. Hageja ei toonud välja nõude materiaalõiguslikku alust ega põhistust, miks peaks antud juhul olema võimalik kohustada MM-V võtma vastu kindla sisuga otsust. Lisaks ei nõustu apellant maakohtu poolt ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtustele antud hinnangutele. Apellant on menetluses järjepidevalt olnud seisukohal, et haldur on tuginenud vananenud ja ebaobjektiivsetele andmetele. Kuna maakohus ei ole kummaltki abikaasalt mõistnud teise abikaasa kasuks välja hüvitist enamsaadu eest, ei ole antud juhul tegemist rikkumisega, mis võinuks kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Apellant vaidlustab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu väljamõistmise. Pankrotihaldur Toomas Saarma on alates 14.09.2012 käibemaksukohustuslane. Vaatamata PankrS § 541 lg 1 teises lauses sätestatule, on kliendileping sõlmitud pankrotihalduri ja advokaadibüroo vahel. Advokaadibüroo RASK arved on väljastatud käibemaksukohustuslasest pankrotihaldurile ning hageja 09.06.2015 menetlusdokumendis on kinnitatud, et kulud on kandnud haldur. Seega on antud juhul menetluskulude kohustuse kandjaks olnud haldur ning tegemist ei ole pelgalt halduri tegevuse tulemusena tekkinud kohustusega, mille kandjaks on pankrotivõlgnik. Hagejale käibemaksu hüvitamiseks puudus alus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt muuta ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on jätnud abikaasade ühisomandis olnud XXX kinnistust MM-V-le ½ mõttelist osa, kuid samas ekslikult otsustanud temale jäetava osa arvata MV pankrotivara hulka. Selles osas tuleb maakohtu otsus muuta, jättes otsusest välja kostjale jääva XXX kinnistu mõttelise osa arvamine MV pankrotivara hulka. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jagas abikaasade ühisvarana E OÜ ja OÜ S osad nende vahel võrdsetes osades. Ringkonnakohus nõustub aga siinkohal apellatsioonkaebuse seisukohaga selles, et maakohus on ilma materiaalõiguslikku alust näitamata ja omamata kohustanud kostjat võtma vastu osaniku otsuse osade jagamiseks kaheks võrdseks osaks ja asendanud kostja nõusoleku osanike nimekirja vastavaks muutmiseks. Selles osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p. 3 alapunktid 8 ja 10 välja jätta. 11 Ringkonnakohus märgib, et nimetud osaühingute osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ja vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistriseaduse §-le 12 lg. 3 peab registripidaja kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja poolt ühisvara jagamise nõude täiendamine kostja tahteavalduse andmise kohustamise nõudega kinnistusraamatu kande muutmiseks on hagi muutmine TsMS § 376 lg. 1 järgi, ning et maakohtu nõusolek selliseks hagi muutmiseks vastab sama paragrahvi lõikele 2, kuna senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada kiiremini ja säästlikumalt. Ringkonnaohus märgib, et maakohtus oli kostja ise ka seisukohal, et tegemist on hagi muutmisega. Abikaasade ühisvarana ühisomandis oleva kinnistu jagamine on lubatav ka sellisel moel, et kinnistu jagatakse abikaasade vahel kaasomandisse. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Mis puutub jagatava ühisvara varaesemete väärtuse hindamise põhjendatusse, siis nagu apellant isegi märgib, on ühisvara jagatud viisil, kus varaesemete täpne väärtus tähendust ei oma. Kuna PankS § 541 kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õigust ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kes antud juhul ei ole käibemaksukohuslane, siis oli põhjendatud kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatele õigusabikuludele lisada käibemaks. Maakohtu otsuses tuleb parandada ilmne ebatäpsus otsuse resolutsiooni punktis 3. 4), märkides XXXX kinnistu õigeks registrinumbriks XXXXXXXX, mitte XXXXXXXX, nagu on otsuses. TsMS § 654 lg. 22 kohaselt esitab ringkonnakohus tehtavaid muudatusi arvestades maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab apellatsiooniastmega seotud menetluskulud nende endi kanda. ringkonnakohus paoalte /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Tiit Kollom Ulvi Loonurm 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.