KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-295 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla t

) §-i 14, § 18 lg-t 1, § 3 lg-t 1 ja § 123 lg-t 2, § 9 lg-t

1. Samuti on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni §-i 3 ning vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t
2. 2 Kodukorra 5.4 kohaselt saab minna jalutuskäigule ja vahetada pesu ainult graafiku alusel. Sektsioonis 4-2, kus kaebaja kaebuse hetkel kandis karistust, võimaldatakse värskes õhus jalutamist kaks korda ööpäevas, üks tund iga jalutuskäik. Sigarette tohib võtta ainult ühel jalutuskäigul. Kodukorra p 4.
3. kohaselt värskes õhus jalutuskäigule tohib minna ainult riietes, mis vastavad hooajale. Samuti on lubatud kaasa võtta kuni viis sigaretti ilma pakita. Kuna kaebaja on suitsetav inimene, peab ta minema õue. Samas kui vangla võtab riided pesusse näiteks 30.05.14, siis tagastab puhtad alles 06.06.
4. Sellest samast päevast, kui kaebaja riided kaduma läksid, hakkasid tal tekkima probleemid jalutamisega, kuna ta ei saanud jalutada lühikestes pükstes, siis kui kaebaja ainsad püksid olid pesus, kuna oli väga külm. Seega jäi kaebaja nädalaid ilma jalutuskäiguta ja tal ei olnud võimalust suitsetada, mis tekitas tal hingelist erutust, läbielamisi, stressi ja tuju langust. Kaebaja leiab, et see on piinamine ja alandav kohtlemine, kuna vangla ei reageerinud õigeaegselt ja operatiivselt kaebaja teatele ning palvele anda välja uued riided. Eeltoodu alusel palub kaebaja HKMS § 37 lg 2 alusel tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse ning

§-i 18 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni §-i 3 rikkumise. Kaebaja palub kohtukulud jätta vangla kanda. 4. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 4.1 Tallinna Vangla ei vaadanu kaebuse esitaja taotluseid läbi, kuna need olid esitatud võõrkeeles.

preambula kohaselt on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri võõrandamatu osa, milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab

§ 6

, et eesti riigikeel on eesti keel.

§ 52

lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalistustes asjaajamine eesti keeles. Eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.1998 otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. 4.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Tõlgi kaasamist haldusmenetluses reguleerib HMS § 21 lõige 1, mille kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud pöördumised eesti keeles. Eelnimetatud nõue on sätestatud ka Kodukorra p-s 11.1.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles ja ainult enda nimel. Nõude eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Põhjendatud juhul võimaldatakse erandi tegemine st vene keeles taotluse esitamine kinnipeetavale, kelle osas esinevad üheaegselt järgmised tingimused: puudub reaalselt keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet ning pöördumine on esitatud isiku oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks. Antud juhul on kaebuse esitajale tagastatud vene keeles esitatud taotlused, kuna tema suhtes erandi tegemiseks ettenähtud tingimused ei olnud täidetud. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebuse esitajale vanglas võimaldatud riigikeele õpet ning kaebuse esitaja on läbinud A2-taseme keeleõppe kursused ja sooritanud keeleeksami tulemusega 83% 3 võimalikust punktisummast; B1-taseme keeleõppe kursused kaebuse esitaja katkestas. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt eesti keele oskus A2-tasemel tähendab, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Seega on kaebuse esitajal omandatud teatud sõnavara ning ta ei saa väita, et ta üldse eesti keelt ei oska. 4.3 Dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetel on kaebuse esitaja perioodil 09.06.19.08.2014, s.o ajal kui kaebuse esitaja riided olid juba väidetavalt kadunud, esitanud Tallinna Vanglale kaheksa erinevasisulist eestikeelset pöördumist, mis tõendab üheselt, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada taotlus riiete väljastamiseks eesti keeles ning annab kinnitust sellest, et kaebuse esitaja on mõistnud, et taotlused tuleb vanglale esitada eesti keeles ja selles ei ole midagi õigusvastast. 4.4 Samuti on alates kaebuse esitaja väidetavast riiete kadumise hetkest ajavahemikul 28.05.201-31.12.2014 kaebuse esitaja isikuarvele toimunud rahalisi laekumisi kokku summas 130 eurot. Seega oli kaebuse esitajal soovi korral võimalus lasta vastav taotlus enda kulul ära tõlkida. 4.5 Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebuse esitajal takistusi taotluse eesti keeles esitamiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja ise ei ole võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid temale vajalike riietusesemete väljastamiseks, ei saa ka vangla tegevus kaebuse esitajale riiete väljastamisel olla õigusvastane. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et esitada hiljem kahjunõue. Kohus on seisukohal, et kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui leiab tuvastamist, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud kaebaja kasutada talle vangistuses ettenähtud õigusi ja pidi nõuetekohaste riiete puudumise tõttu taluma jahedust. 6. Asjas ei ole vaidlust selles, et vangla on Kodukorra p 3.6 kohaselt kohustatud kinnipeetavale väljastama vanglavormi (4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts). Kaebajale olid eelnimetatud riideesemed väljastatud 11.05.2012 (tlk 97). Sealhulgas vormijakid (kokku 2 tk); T-särgid (kokku 4 tk), lühikesed püksid (kokku 2 paari), vormipüksid (kokku 2 tk), vormijope. 13.01.2015 väljastati kaebajale uued vormiriided, sh T-särgid, lühikesed püksid ja vormipüksid, vormijakk ja lühikesed püksid (tlk 98 pöördel). Kaebaja 22.10.2014 avalduse kohaselt kadusid tal 28.05.2014 kaks T-särki ja üks paar pikki pükse (tlk 88). Asjas ei ole vaidlust, et ülejäänud vormiriided olid kaebajal alles. Kaebaja väidab, et riided olid kulunud ning vastustaja ei ole seda väidet vaidlustanud. 7. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vangla tagastas kaebaja venekeelsed avaldused uute riiete saamiseks õigusvastaselt. Kui vangla tagastas avaldused õiguspäraselt, siis ei viivitanud vangla kaebajale uute riiete väljastamisel õigusvastaselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal tuli taotlused vanglale esitada eesti keeles või lasta need tõlkida eesti keelde.

§ 6kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel.

Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine eesti keeles (

§ 52lg 1).

HMS § 20 lg-st 1 4 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Uute riiete saamine ei ole olmeküsimus, mille peaks lahendama suulise pöördumise alusel, kuna uute riiete väljastamine toimub laost ja väljastamine peab olema põhjendatud (vt ka kehtiv kodukorra p 11.2.8). Põhjendatust saab hinnata esitatud taotluse alusel. HMS § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline ehk antud juhul, kui kaebaja riigikeelt ei vallanud, tuli tal kanda taotluse tõlkimise kulud. Keeleseaduse § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ning näeb ette (lg 1) õiguse nõuda tõlget eesti keelde. Vangla vastustes (tlk 7, 9) on õigesti viidatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning kollektiivsele pöördumisele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5, mis võimaldab jätta võõrkeelsele pöördumisele vastamata. Kaebaja on 25.08.2014, 25.09.2014 ja 22.10.2014 taotlused esitanud vene keeles. Vastustaja on kohtule esitanud riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri väljavõtte (tlk 89 ja pöördel), millest nähtub, et 01.08.2012-30.11.2012 on kaebaja läbinud eesti keele A2 taseme koolituse ning sooritanud keele eksami tulemusega 83% võimalikust. Kaebaja on edasi läinud ka B1 taseme koolitusele, kuid on selle ise katkestanud. Seega kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on omandanud teatud keeletaseme ning kaebaja väide, et ta ei valda lihtsa taotluse kirjutamiseks vajalikul määral eesti keelt ei ole usutav. Kaebaja eesti keele oskust tõendab ka see, et ta on vangla poole eelnevalt pöördunud eestikeelsete taotlustega. Nimelt on vastustaja vastuse juurde lisanud kaebaja poolt 09.06.2014, 07.07.

1. 09.07.2014, 16.07.2014, 04.08.2014, 05.08.2014, 18.08.2014 vanglale esitatud taotlused ja vaided (tlk 90-94 ja pöördel), mis on kirjutatud eesti keeles. Seega oli eestikeelsete taotluste nõudmine põhjendatud ja õiguspärane. Ka juhul kui kaebaja väitega eesti keele oskuse osas nõustuda, nähtub 28.05.2014-31.12.2014 kaebuse esitaja isikuarvele (tlk 95 ja pöördel) toimunud rahalistest laekumistest (summas 130 eurot), et tal oli vajaduse korral võimalik lasta ise taotlus eesti keelde tõlkida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel oli õiguspärane. Seega ei ole vangla kaebajale riiete väljastamisel õigusvastaselt viivitanud, vaid viivitus tekkis kaebaja enda tegevuse (venekeelsete avalduste esitamise) tõttu. 17.12.2014, kui vanglale laekus kaebuse esitaja 17.11.2014 vaide tõlkega koos ka 22.10.2014 taotluse tõlge ning vanglale oli taotluse sisu arusaadav, väljastati kuu aja jooksul kaebajale uued riided.
2. Kaebaja etteheide vanglale, et ta pidi kandma kulunud riideid, ei ole samuti põhjendatud. Kaebajal endal oli võimalik esitada väidetavalt kulunud riiete väljavahetamiseks avaldus eesti keeles ja õigeaegselt. Vanglal puudub kohustus kontrollida omaalgatuslikult, kas kinnipeetava riided on kulunud. Lisaks ei ole kaebaja 22.10.2014 avalduses (tlk 88, mis seoses vaide menetlemisega tõlgiti eesti keelde) kaevanud kulunud riiete üle.
3. Kohus leiab, et vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud kaebajale uute riiete väljastamisega ja vanade ümbervahetamisega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulu (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 5